27.12.09

Jan Kaus, Daniel Kehlmann ja netipervo

Jõuluaeg kingib lugemisaega ning lugemisrõõm viis kogemata kokku kahe autori muidu raskesti ühitatavates teostes peituvad viited netipededele: Jan Kausi romaani Hetk ning Daniel Kehlmanni "romaani üheksas novellis" Kuulsus.

Kausi romaanis, mis kindlasti ja õigustatult kandideerib Eesti aasta parima romaani auhinnale, häirib mind ühel hetkel möödamisi sisse toodud tegeleskuju, millega Kaus kurjalt naeruvääristab umbes kahe lehekülje ulatuses Innot. Kirjaniku käsitluses süüdimatut meest, kel varasema eluga võrreldes on katus ära sõitnud ning kes peksab täitsa segast.

Muidu tõsise raamatu puhul tekitab selline sõnaline karikatuur küsimuse, kas kirjanik on lihtsalt endaga seotud alateema püüdnud kunstiks pöörata või kasutab ühiskonnas üldtuntud klouni ära turunduslikel kaalutlustel oma teosele tähelepanu tõmbamiseks. Kunstiks pööramine kindlasti ebaõnnestub, võimaliku turundusliku tähelepanu puhul loodan, et ka minu kirjutis ei ajenda Kausi pervo kohta küsitlema ning netipede asemel ajendab hea raamat muid mõistlikke küsimusi.

Ilmselt on ka 21. sajandi saksa suurimaks kirjanikuks peetud Daniel Kehlmann võtnud nõuks oma viimases romaanis anda isiklik vastulöök mõnele saksa herr Innole või loodetavasti internetikommides paradeerivatele kustidele üldisemalt. Kelle käitumine Kehlmannile isiklikult ja valusalt pinda käib.

Kehlmanni romaaaniks ühilduvatest novellides üks on tõeliselt kuri karikatuur sellisest netipervost, kes veedab kogu oma kvaliteetaja netikommidest, olles muidu õnnetu jobu, kes elab keskealisena koos emaga ning kes häirib oma kolleege ülekaalust tuleneva pideva higilebraga.

Soovitan seda novelli soojalt lugeda kõigil meie emaga koos elavatel netihiiglastel, kel muu elu täiesti puudub, aga ka nende tööandjatel, et lähitulevikus kumavaid ohte paremaini ette aimata.

18.12.09

Tulge jõuludoonoriks!

Homme on kõigil tallinlastel hea võimalus head teha, sest Tallinna verekeskused kutsuvad jõuludoonoriks. Täpsem info allpool PERHi pressiteates.
Hannes,
loovutas verd juba eile

Laupäeval, 19. detsembril on Jõulud verekeskuses Jõulud on rõõmu ja rahu aeg. Hea tegemise aeg. Verd loovutades saab doonor teha paljude abivajajate jaoks elu suurima kingituse, sest pakub asendamatut tuge nende tervise või kogunisti elu päästmisel.

Pühade puhul ja paljude doonorite rõõmuks on verekeskus nii Ädala tänaval kui DoonoriFoorumis Foorumi keskuses avatud ka laupäeval, 19. detsembril kell 9.00-14.00. Siis on verekeskuses Jõulud ning külalisi tervitab Jõuluvana, jagatakse kingitusi ning ikka ja alati rõõmsat tuju.

Oodatud on kõik terved ja hea südamega inimesed, koos pere ja sõpradega. Toimub jõululoterii, mille iga loos võidab. Doonoritele pai tegemiseks on välja pandud teatripiletid, kinkekaardid, kosmeetikatooted, maiustused jpm.Jõulueelse meeleolu loomiseks ja doonorite meeleheaks teevad terve detsembrikuu kingitusi mitmed verekeskuse head sõbrad:Põltsamaa Felix, Suva, Efektoptika, Toila Spa, Tallink, Ideaal Kosmeetika, Kalev, Looduse Pood, Weleda, Taula Pharma, Sirowa, Hotell Mardi Kuressaares ning Eesti Etendusasutuste Liidu kaudu Vat Teater, Draamateater, Kanuti Gildi saal ja Vana Baskini Teater.Verekeskuse suurtoetaja Fazer pakub vereloovutajatele maitsvat ja tervislikku Musta Seemneleiba.

Jõulude eel saab doonorluse abil head teha ka 21. ja 22. detsembril, mil verekeskus on mõlemas vereloovutuskohas avatud tavapärastel kellaaegadel ning 23. detsembril kell 9.00-14.00. 24., 25., 31. detsembril ja 1. jaanuaril on verekeskus suletud ja peab koos teistega pühi. Detsembris Eesti erinevates paikades toimuvate doonoripäevade kohta saab täpset infot verekeskuse kodulehel olevast väljasõitude graafikust. Tule doonoriks ja tee elu suurim kingitus!

Lisainfo: www.verekeskus.ee

Ausa Riigikogu liikme medali laureaat

Suureks üllatuseks avastasin tänasest Eesti Päevalehest, et olen ajakirjanik Mirko Ojakivilt pälvinud sümboolse ausa riigikogu liikme medali. Pärast president Rüütli antud Valgetähe teeneteristi on see minu teine teenetemärk:

"Esimese ja seni ainsa riigikogu liikmena on Hannes Rumm rahvale üritanud selgitada, kuidas kujunes riigikogus presidendi uueks ametipalgaks 5200 eurot. Suur tänu Sulle, Hannes, teen ettepaneku premeerida Sind sümboolselt ausa riigikogu liikme medaliga."
Pikemalt: http://www.epl.ee/artikkel/485112

Minu enda jaoks on Riigikogu ja kõrgemate riigiteenijate palkade kõige olulisem siiski see sõnum, mida rõhutasin tänase Linnalehe minikolumnis:

Sotsid ei taha oma palka määrata
Kahjuks lõppes tänavune aasta Riigikogu jaoks eriti kurvalt, sest Reformierakonna ja Keskerakonna toel võeti vastu uus kõrgemate riigiteenijate palgaseadus, mis õigustatult solvab väga paljusid inimesi.

Sotsiaaldemokraadid selle seaduse poolt ei hääletanud, sest meie arvates on põhimõtteliselt vale, kui Riigikogu liikmed ise endale palka määravad. Pakkusime selle asemel välja Soome ja Rootsi mudeli, kus parlamendiliikmete palga määrab üldtunnustatud inimestest koosnev sõltumatu kolmeliikmeline töörühm. Parlamendi liikmed saavad meie naabrite juures just nii suurt palka, kui sõltumatu töörühm vastavalt majanduse olukorrale määrab.

Muide, ka Soomes ja Rootsis pahandas avalikkust kaua aega see, et parlament määras ise oma palga suuruse. Need süüdistused lõppesid kohe, kui palka hakkas määrama sõltumatu töörühm, mille liikmeid ühiskond ei kahtlustanud omakasus.

Reformierakond ja Keskerakond valisid kahjuks selle tee, et Riigikogu määras oma palga ise ning seetõttu muutub Riigikogu palgateema järgnevatel aastatel teemaks, mis tekitab Eestis mõttetuid pingeid ja vähendab inimeste usaldust oma riigi vastu.

14.12.09

Presidendi palk ja rahva malk

Tänane Äripäev Online esitas lennukalt alljärgneva uudise. Mõni sõna selgituseks/täpsustuseks.

Üle-eelmisel nädalal arutasid kõrgemate riigiteenijate palgateemat Ene Ergma kokku kutsutud 6 Riigikogu fraktsiooni esindajad. See töö sõnagagi meediasse ei jõudnud. Selle töö tulemuse vormistasid mõne erandiga eelmisel esmaspäeval eelnõuks põhiseaduskomisjoni liikmed.

Täna oli põhiseaduskomisjoni arutelu põhiteemaks võimalik kõrgeimate riigiteenijate (mitte ainult presidendi, vaid ka nt Riigikogu ja Riigikohtu esimehe) kõrgeim palgamäär, millest sõltuvad alanevas järjekorras kõik ülejäänud.

Arvamused jagunesid kolmeks. Esiteks - presidendi ja teiste riigiteenistujate palk peab ka alates aprillist 2011. jääma praegusele tasemele ehk tipptasemel enam-vähem 5200 euro peale (kuna nii arvestab seadus meie loodetavat liitumist uue valuutaga alates 2011. aastast ning ebaõnnestumise korval on lihtne teha ajutine tagasiarvestus). Seda seisukohta toetasid selgelt ka sotsiaaldemokraadid.

Teiseks - palk peab olema kõrgem kui 5200 eurot. Jutuks olid kõrgeima määra puhul summad 5350 - 6000 eurot. Riigikogus on tõesti ka selle mõtteviisi kandjaid, et president peab saama europarlamendi lihtliikme palga, ehk 124 000 krooni. Aga vastavalt ka muud riigiteenijad selle võrra märksa kõrgema palga, ehkki ühiskonnas on selge palgatrend allapoole, mitte järsult üles.

Kolmas leer väitis, et tähtsaim on konsensuse saavutamine, kuid samas polnud nad nõus tipp-palga alandamisega alla 5200 euro.

Nii sündis kokkolepe 5200 euro peale.

Kahjuks jäid sotsiaaldemokraadid täna vähemusse oma mõttega, et Soome eeskujul määrab parlamendi palga sõltumatutest arvamusliidritest koosnev 3-liikmeline töörühm. Kuna Riigikogu jääb Eestis uue korra kohaselt ise oma palgaga tegelema, siis ennustan julgelt, et parlamendi palgateema jääb ka tulevikus populistilike parandusettepanekute ja ühiskondlike pingeallikate kohaks.

Rain Rosimannus tõdes Riigikogus, et "ideaaljuhul" jääb uus riigiteenijate palgasüsteem parlamendi liikmetest sõltumatult tulevikus ennast palgaindeksi abil ise kohandama. Olen täiesti kindel, et ideaalsüsteem ei toimi ning kõige hullemal juhul näeme me juba 2010. aastal, kuidas mõni 2% toetusega erakond muudab oma valimiskampaania keskseks osaks nõude vähendada riigiteenijate palku kahe korra võrra, sest ühtki muud ideed neil rahva ees silmi paistmiseks pole. Homme-ülehomme kinnitatav otsus ei lahenda seega probleeme, vaid taastoodab neid juba järgmisel-ülejärgmisel aastal kindlasti.

Rumm: mõne arvates peaks presidendi palk olema 124 000
14.12.2009, 16:15
Riigikogu põhiseaduskomisjonis oli tänasel arutelul inimesi, kelle arvates peaks president saama Euroopa parlamendi lihtliikme palka ehk 124 000 krooni, ütles sotsiaaldemokraadist põhikomisjoni liige Hannes Rumm.
Rumm lisas, et tema jaoks oli ligi 81 000-kroonine presidendi palk ülemine piir.
Meie ühiskonna heaolu ei ole päris sellisel tasemel. Aga oli ka fraktsioon, kes ütles, et nad pole mitte mingil juhul nõus, kui palk langeb alla 5200 euro,“ lausus Rumm. Tema hinnangul oli mõistlik presidendi palka veidi tõsta, sest ajutiselt on riigipea teenistust vähendatud.
Sotsid tegid riigiteenistujate palgasüsteemi eelnõu muutmiseks ettepaneku, et presidendi palga võiks määrata kolm riigikoguvälist liiget sarnaselt Soomega. Komisjonis ei leidnud ettepanek heakskiitu.
„Aga Soome kogemus näitab seda, et kolmest liikmest koosnev komisjon, kes seal palka määrab, on õigustatud. Muidu oli neil ka nii, et riigikogu otsustas palga. Aga pärast seda on lõputu jama parlamendi liikmete palkade õigluse ja ebaõigluse üle lõppenud. Soome parlament ei pea peale seda tegelema oma palgaküsimustega, vaid hoopis mõjukamate teemadega,“ lausus Rumm.
Täna hääletati põhiseaduskomisjonis presidendi palgamääraks 5200 eurot ehk 81 362 krooni. Eelnõu kolmas lugemine on kolmapäeval.
Katariina Krjutškovakatariina.krjutskovaatchararipaev.ee

10.12.09

Eesti on euroraha kasutamisel Euroopas 3. kohal

Hea uudis on see, et kõigi 27 Euroopa Liidu liikmesriigiga võrreldes on Eesti euroraha kasutamisel novembri seisuga auväärsel 3. kohal. Veidi solvav võib mõne eestlase enesehinnangu jaoks olla muidugi see, et Euroopa meister euroraha kasutamises on meie lõunanaaber Leedu, hõbemedali kohta hoiab Iirimaa.

Täna andis rahandusministeeriumi kantsler Tea Varrak Riigikogus euroraha kasutamisest ülevaate, millest selgus, et tänavusest 13 miljardist kroonist on novembri seisuga meie majandusse jõudnud 8,6 miljardit krooni.

Varasemate aastatega võrreldes on euroraha kasutamine märksa parem. Tänavusest rahast kulutab Eesti ära 80-85% rahast, mis on europrojektide bürokraatlikku keerukust arvestades väga hea number. Muidugi on euroraha võimalik ka tagantjärele kasutada, seega ei lähe see raha kaotsi.

Kõige edukamad välisraha kasutajad on sotsiaal- ja majandusministeerium, kõige vähem on raha suutnud ära kasutada haridus- ja keskkonnaministeerium. Siinkohal on vaja muidugi rõhutada, et mõnel ministeeriumil on oma raha palju lihtsam kasutada. Näiteks sotsiaalministeerium on ära kasutanud üle 100% tänavuseks aastaks rahast, sest selleks oli neil vaja edukalt ära teha ainult üks, aga rahalises mahus hästi suur uue haigla ehitamise projekt Mustamäele. Mitmetel teistel ministeeriumitel on palju erinevaid meetmeid, millega tööd on palju rohkem ja ilusaid protsendinumbreid on märksa raskem saavutada.

Projektid venivad kahjuks ka muudel põhjustel, näiteks siseministeeriumil toppab üks suur laevaostu projekt, kuna riigihanke tulemus on kohtlus vaidlustatud ning raha väljamakse lükkub ilmselt järgmise aasta algusesse.

Rahandusministeerium kinnitab, et ka 2010. aastaks kavandatud üle 10 miljardi krooni suuruse rahamassi kasutamisel probleeme pole. Põhimure on see, kuidas jagada käbedasti ümber nende projektide raha, mis jääb kasutamata või mis osutuvad masu ajal algselt kavandatud summadest märksa odavamaks.

Riigiteenijate palkadest

Igati arusaadavalt suurt tähelepanu pälvinud kõrgemate riigiteenijate palga eelnõu läbis eile Riigikogus esimese lugemise ning põhiseaduskomisjoni liikmena pidasin sel teemal meiepoolse ettekande. (Kuigi eelnõu põhiasjad leppis eelmisel nädalal avalikkuse eest varjatult kokku Riigikogu esimehe Ene Ergma kokku kutsutud kõigi fraktsioonide töörühm, mitte põhiseaduskomisjon.) Siin kõne tekst Riigikogu stenogrammist:

Kordamata eelkõnelejate juttu selle kohta, miks seda eelnõu on vaja, toon välja ühe sotsiaaldemokraatide eriarvamuse. Nimelt on sotsiaaldemokraatidel kõrgemate riigiteenijate ametipalkade eelnõule üks oluline parandusettepanek. Me peame õigeks, et riigiteenijate palka ei määra Riigikogu, vaid seda teeb Soome eeskujul sõltumatutest arvamusliidritest koosnev kolmeliikmeline töörühm.

Oleme seda mõtet Riigikogu erinevates koosseisudes välja pakkunud alates selle sajandi algusest, seega väga järjepidevalt. Ka hiljuti on mõni suurem fraktsioon selle maha laitnud põhjusel, et Riigikogus pole koos lollid inimesed, vaid sama targad kui sõltumatud arvamusliidrid. Me ei ole sellise põhjendusega nõus, sest teiste seas ka iseendale palga määramine on Riigikogu jaoks lõputu ja mõttetu ühiskondlike pingete tekitamise põhjus.

Soome kogemus on näidanud, et sõltumatute arvamusliidrite kaasamine parlamendi palga määramisel vähendas järsult ühiskonnas tekkinud pingeid ja andis Soome kolleegidele võimaluse tegelda märksa olulisemate ning ühiskondlikult kasulikemate teemadega.

Eelmisel nädal seda eelnõu koostanud ja Riigikogu esimehe Ene Ergma juhtimisel koos käinud kõigist Riigikogu saadikurühmade esindajatest koosnev töörühm arutas õnneks esimest korda tõsiselt võimalust kaasata palga määramisse sõltumatud arvamusliidrid. Kahjuks nullis meie mõtte lõpuks siiski mõne fraktsiooni vastuseis, sest selle eelnõu puhul on algusest peale olnud Riigikogus kokkulepe, et arvestatakse vaid neid muudatusi, mille poolt on kõik kuus erakonda.

Aga me oleme järjekindlad ja esitame kindlasti enne teist lugemist Riigikogule ettepaneku, et parlamendi enda asemel määraks järgmise Riigikogu, valitsuse ja teiste kõrgemate riigiteenijate palga mitte parlament, vaid sõltumatud arvamusliidrid.

Meenutan ka, et parlamendi esimehe juhitud töörühm otsustas, et kõrgemate riigiteenijate eelnõu läheb menetlusse kas kõigi kuue erakonna toetusel või üldse mitte. Rõhutan, et sotsiaaldemokraadid ei ole rahul praeguse Riigikogu palgakorralduse, mis on jäigalt seotud keskmise palga statistilise arvestusega. Ja siin on selge, et kui kõrgemate riigiteenijate eelnõu läbi ei lähe, siis jääb praegune kord ka alates 2011. aastast jõusse ning selge on, et sellest pole keegi huvitatud.

Seetõttu otsustasid sotsiaaldemokraadid, et teeme sellele eelnõule ühe, kuid meie meelest olulise parandusettepaneku, aga toetame kindlasti selle eelnõu esimese lugemise lõpetamist, et ei jääks kehtima praegune nn nelja keskmise palga süsteem.

7.12.09

Jüri Ratas tekitas Keskerakonnas suure intriigi

Laupäevasel Keskerakonna kongressil tekitas suure intriigi Jüri Ratas, kes kogus juhatuse liikmete valimistel 967 häält, ehk täiesti võrreldava tulemuse 1296 häälega erakonna esimeheks valitud Edgar Savisaarega.

Ratase ja Savisaare valimistulemused on seejuures omavahel hästi võrreldavad: ainsana partei esimeheks kandideerinud Savisaar sai 1373 kehtiva sedeliga 1296 häält. Ratas sai koguni 41 kandidaadiga juhatusse kandideerides 1382 kehtiva sedeliga hääletusel 967 häält. (vt www.keskerakond.ee)

See tähendab, et hoolimata väga tihedast konkurentsist tugevate kolleegidega kogus Ratas kolmveerandi keskerakondlaste toetuse. (Võrdluseks niipalju, et partei juhatusest jäi välja isegi Vilja Savisaar!)

Tekib intrigeerib küsimus - mis saanuks siis, kui Jüri Ratas oleks võtnud nõuks Savisaare vastu erakonna esimeheks kandideerida?

Tänavu oleks Ratas selles konkurentsis kindlasti, aga väärika tulemusega kaotanud, aga kui Keskerakond lõpetab 2011. aastal Riigikogu valimiste järel jälle hea tulemusega opositsioonis, siis on Savisaarel kahe aasta pärast toimuval kongressil juba väga ohtlik konkurent.

P.S. Halvaks tavaks on see, et meie ajakirjandus ei viitsi või ei oska erakondade üldkogudel toimuvatel hääletustel selgelt välja joonistuvaid sisemisi jõujooni näha.

2.12.09

Ringvaade tutvustab täna Riigikogu korvpallimeeskonda

Ringvaate telekaamera paistel lõpetas Riigikogu korvpallimeeskond eile sügishooaja 74:54 võiduga Rahvusringhäälingu koondise üle.

Sama tõhusalt nagu mõnel muul alal dopingu panemine parandas Riigikogu satsi mängu ETV saate Ringvaade kohalolek, mis venitas juba meie pingi tavalisega võrreldes vaat et poole pikemaks.

Ilusa sünnipäevakingi tegi endale Riigikogu "noorim pensionär" Ott Lumi, kes korjas puhtaks ründelaua ja tõi sealt palju valusaid punkte. Et mäng võita, laenasime eile Kalev/Cramost võõrleegionäriks Remo Holsmeri, kes on tipptiimi manager ja hobi korras juhib reformierakondlasi Tallinna linnavolikogus. Eduka come back'i suurde sporti tegi Margus Tsahkna, kelle punktid tõid teise poolaja alguses mängu murrangu.

Mängiva treeneri Jüri Ratas kasutases olid väga pikk pink: Hannes Rumm, Kalvi Kõva, Kalle Laanet, Silver Meikar, Riho Kangur, Peep Pihlak ja Allar Tankler.

Rahvusringhäälingu meeskonna on silmapaistvalt targalt ja sitkelt mängima pannud nende juhatuse liige Jaak Raie. Ilma staarmängijateta ERRi (ainsaks erandiks eile pealtnägija Mihkel Kärmas) võitis Riigikogu tiimi kevadel ja võitles ka eile vihaselt kuni vead nende paar liidrit pingile istutasid.

Meiepoolne pakkumine oli, et järgmise kohtumise võiks pidada kevadel enne mõnd Eesti meistrivõistluste finaalmängu, millest ETV teeb otseülekande niikuinii. Ka Saku Suurhalli kogunenud pealtvaatajad saaksid siis sama raha eest nautida kaks korda rohkem heatasemelist korvpalli:)

Jääme huviga ootama, millises kastmes tutvustab harrastuskorvpallureid tänane Ringvaade. Eelmisest mängust tegi etvsport.ee võiduka uudise, täna hallomeestel peoks põhjust pole. Eilsed Ringvaate küsimused viitasid, et tõenäoliselt arutleb õhtune telemagasin selle üle, kas keskealiste meeste hingestatud higistamine on sport, hobi või klounaad.

1.12.09

35 000 inimese iga-aastane HIV-test

Tänased uudised teatavad, et HIV-kiirtestiga avastati Tammsaare pargis 4 uut HIV-positiivset. Tunnen neile inimestele südamest kaasa ja loodan, et varane avastamine hõlbustab nende ravi ning vähendab nakkuse edasist levimist!

Samas osutan, et Eestis on viimastel aastatel ligi 35 000 inimest vähemalt kord aastas verd loovutanud ning selle käigus on neile doonorvere ohutuse tagamiseks tehtud ka HIV-test. Seega võivad püsidoonorid kindlad olla, et nad ei vaja kiirtelke, vaid on tänu heategevusele pideva turvalise kontrolli all.

Leheküljelt www.verekeskus.ee leiab igaüks juhendi selle kohta, kuidas ja millal kõige mugavamalt verd loovutada, niimoodi raskesti haigeid inimesi aidata ning kõrvaltulemusena läbida ka HIV-test.

26.11.09

Euroopa muutub hea elu muuseumiks

Tuntud ajaloolane Timothy Garton Ash kirjeldab tänases Guardianis ühe oma lemmikmotoga "Optimistlik meel, pessimistlik mõistus" (Optimism of the will, pessimism of the intellect) Euroopa Liidu uute juhtide valikut.

Oma optimistliku meelega otsib Ash palju kriitikat saanud Herman van Rompuy ja Cathy Ashtoni häid külgi. Kahjuks leiab väga euromeelne britt optimistlikku kahjuks märksa vähem. Ta kirjutab näiteks: Euroopa välispoliitikat hakatakse tegema seal, kus rahvuslikud huvid kattuvad, kus need ei kattu, ei teki ka ühist välispoliitikat. Selliste suurte Euroopa-väliste jõudude nagu Hiina, India ja Brasiilia jätkuv tõus aitab tõmmata eurooplaste tähelepanu sellele maailmale, kus nad elavad.

Pessimistina tõdeb Ash hoiatavalt: vältides (liidrite valikul) raskeid otsuseid, teebki Euroopa sellega oma valiku: pehmeks, aeglaseks, killustunud allakäiguks. Euroopa muutub hea elu muuseumiks, mis praegu on veel särav ja modernne, aga muutub aasta-aastalt aeglaselt hämaramaks ja jõuetumaks kui varem. Ja sellel Suur-Shveitsil on juhid, mida see väärib. Või vähemalt nii ütleb pessimistlik mõistus mulle vihmasel novembripäeval.

Loodetavasti avaldab mõni leht selle essee lähiajal ka eesti keeles.

25.11.09

Piia ajusurm Riigikogus

Eelmisel nädalal kogunes Riigikogu saali 101 last demokraatiat õppima. Leidsin nädal hiljem oma Riigikogu suure saali sahtlit kraamides seal humoorika kirja:


Tere auväärt Riigikogu liige.

Olles täna päev otsa siin, teie kohal istunud, tean, miks teid vahel riigikogus nii vähe on - see on tõeline ajusurm.

Kui me "101 last Toompeal", siin olime, oli vahel tunne, et kuidas mõni aastaid siin vastu peab.

Ma respekteerin teie tööd selle võrra rohkem.

Ma laenasin ka Teie pliiatsit. Ma loodan, et Te ei pahanda.

Olge tubli.

parimat soovides: Piia

Olen nüüd kuulus sportlane

Iga eestlane saab kuulsaks vähemalt selleks päevaks, mil temast kirjutab tuhandete lemmik ajakiri Kroonika. Minu õuele tuli ootamatu õnn eile, mil Kroonika teatas: "Valus! Harrastussportlasest Riigikogu liige Hannes Rumm (41) pidi möödunud teisipäeval leppima mitte ainult ränga kaotusega korvpalliplatsil, vaid ka käetraumaga. «Kuna vasaku käe suur sõrm on paarilisega kokku seotud, aga loodetavasti ikka luust terve, siis teatan lühidalt, et Riigikogu kaotas täna Kohila omavalitsejatele korvpallis tulemusega 56:80,» tähendas mees oma blogis."

Olen tähelepanust liigutatud, sest ületasin korvpallurina uudiskünnise esmakordselt küpses keskeas, kuigi varasemast on mul ette näidata Rakvere rajooni meistritiitel ja Balti parlamentide meistritiitel. Tähesära paistel ei häiri seegi, et Kroonika meie kaotusvalu Kohilas 10 punkti võrra suurendas.

Eilne Kroonika aitas leevendada ka kogu Riigikogu korvpallimeeskonna kaotusvalu pärast järjekordset lüüasaamist rahvusooperi Estonia meeskonnalt tulemusega 65:79. Seisult 44-39 spurtisid vastased kolmanda veerandaja alguses 19-4! Sinna suuresti mäng ka läks, kuigi suutsime 4 minutit enne lõppu vähendada vahe jälle 4 punktiliseks, aga siis oli jaks otsas ning mina 5 veaga pingil.

Isiklikult pean tunnustama Priit Volmerit, kelle vastu jäin hätta nii kaitses kui rünnakul. Estonia bass tõestas, et laulda oskab Eestis iga mees, aga korvpalli mängida vähesed. (Vabandavalt - mängisin jäigalt fikseeritud näpuga.)

Estonia solistidest eredamalt säras eile lavalaudadel Jüri Ratas, kes loopis oma selle hooaja rekordilised 39 punkti. Salarelvana saatsime Estonia vastu väljakule Riigikogu koosseisus debüüdi teinud Margus Tsahkna, kes on paljude arvates mõnede põlvkondade seas palju tuntum laulumees kui Estonia ööbikud. Aga ei aidanud meid Marguse hea mäng ega vanameister Ignar Fjuki väärt vahetusmäng. Muidugi tundsime valusat puudust rahvusooperi nõukogu liikmest Indrek Saarest, kelle kaasamäng häirinuks vastaseid juba psüühiliselt tugevasti.

Ilusat korvpalliõhtut ilmestasid arvukad Estonia fännid eesotsas Luciano Pavarottiks ja teisteks kuulsateks tenoriteks grimeeritud tegelastega. Ainsaks tõrvatilgaks meepotti oli Estonia direktori Aivar Mäe ebasportlik käitumine, kes meie meeskonda pidevalt valjuhäälselt parastas. Papa Carlo kahjurõõmu kärpis ainult meeldetuletus selle kohta, et 2010. aasta riigieelarve pole veel kolmandat lugemist läbinud ning Linnateater võib saada täiendavat eelarvelist toetust mõne Estonia puiesteel asuva teatri arvelt.

24.11.09

Hea uudis sotsiaaldemokraatidele

Hea uudis sotsiaaldemokraatidele on see, et novembris kasvas meie toetus pärast palju vastuolulisi arvamusi tekitanud koostöö algust Keskerakonnaga 16 protsendini oktoobrikuiselt 12 protsendilt.

Selline toetuse tõus näitab eeldatavasti mitut asja. Esiteks võttis suur osa valijaist omaks meie koostöö alguse Keskerakonnaga ning erakonda ei ole hüljanud nimetamisväärsel hulgal neid valijaid, kes selle suhtes on kriitilised.

Tähelepanuväärne on see, kui tõsise ja üldise arutelu ühiskonnas tekitas sotsiaaldemokraatide koostöö Keskerakonnaga. See on täiesti võrreldamatu Rahvaliidu või ka roheliste äsjaste eneseotsingutega, mille üle ajakirjanduses sõltumatute arvamusliidrite vahel mingit sisulist debatti tekkinud pole. See arutelu iseenesest näitab, et sotsiaaldemokraatia ja meie erakond kannab väärtusi, mis on Eesti ühiskonnas olulised.

Teiseks on sotsiaaldemokraatide reitingut kindlasti parandanud sisukad koostöökatsed Rahvaliiduga, mis selgelt eristusid Keskerakonna üleolevast ning maaparteiga võrdset koostööd välistavast laadist. Kuna Rahvaliidu küsitlustulemus on ainul 2%, siis võib loota, et paljud Rahvaliidu valijad on juba tulnud üle sotsiaaldemokraatide poolele ning jäävadki meie valijateks.

Kolmas meie reitingu tõusu põhjus on kindlasti see, et paljudes omavalitsustes väljaspool Tallinnat olid sotsiaaldemokraadid neil valimistel varasemast palju edukamad ning seetõttu toetavad meid nende omavalitsuste inimesed, kus meid varem kas üldse pildil polnud või olime seda senisest märksa tagasihoidlikumas rollis.

Loodetavsti toob uus aasta sotsiaaldemokraatidele häid uudiseid ridamisi juurde.

23.11.09

Valitsus trahvis põllumehi protesti eest 100 miljoni krooniga

Valitsusliit trahvis täna Riigikogu rahanduskomisjoni istungi otsusega eelmisel nädalal Toompeale eelarvekärbete vastu protestima tulnud põllumehi karistuseks 80-100 miljoni krooniga.

Põllumehed nõudsid mäletatavasti eelmisel nädalal palju tähelepanu pälvinud meeleavaldusel, et valitsus ei kärbiks nende tulusid. Seepeale otsustasid Reformierakond, IRL ja rohelised sel nädalal korraldada põllumeeste näidiskaristamise ja hoiatuseks teistele huvirühmadele suurendavad põllumeeste kulusid 2010. aastal erimärgistatud kütuseaktsiisi suurendamise kaudu põllumajandusministeeriumi hinnangul 80-100 miljoni krooni võrra.

Kui seni maksid põllumehed erimärgistatud kütuse eest keskmiselt aktsiisi 1,05 krooni, siis järgmisel aastal tänu järsule aktsiisitõusule juba 1,73 krooni liitri pealt.

Saatuse irooniana kulub see raha Reformierakonnal ja IRL-il roheliste toetuse ostmiseks riigieelarve lõpphääletusel. Rohelistel on selle raha eest saatuse irooniana välja pakkuda ka oma meetmed põllumajanduse toetamiseks, aga vaevalt erimärgistatud kütusega 100 miljonit krooni vastu pükse saavad põllumehed seda abi hindavad.

22.11.09

Küsimus Mnemoturniirile: mis alal ei anta enam Grammy'sid?

Küsisin tänases Vikerraadio saates "Mnemoturniir" sellise küsimuse: 2009. aastal anti USA-S viimast korda välja Grammy auhind ühes muusikastiilis, mille populaarsust hinnati liiga väikseks. Alates 1986. aastast välja antud selle muusikaliigi preemia pälvis koguni 18 korda Jimmy Sturr, kes tänu ala vähesele tuntusele on üks enim Grammy’sid võitnud inimene. Ta jääb vaid ühe Grammy kaugusele kogu maailmas hästi tuntud Bruce Springsteenist.

Millisel Eestiski hästi tuntud muusikaalal lõpetati Grammy’de jagamine?

Minu üllatuseks ei osanud isegi Ivo Linna öelda õiget vastust: polka. Grammy’de andmine lõpetati, sest polka üle visatakse küll palju nalja Hollywoodi komöödiates a la "Üksinda kodus", aga viimastel aastatel anti välja keskmiselt 20 heliplaati ning ainult üks neist pääses üleriiklikusse levisse.

17.11.09

Ilus korvpallikaotus Kohilas

Kuna vasaku käe suur sõrm on paarilisega kokku seotud, aga loodetavasti ikka luust terve, siis teatan lühidalt, et Riigikogu kaotas täna Kohila omavalitsejatele korvpallis tulemusega 66:80.

Kohila parim mees oli kindlasti hiljuti Eesti kõrgliigas pallinud Kaur Heinaru, kes praegu on koolis kehalise kasvatuse õpetaja. Sellest hoolimata suutsime võrdset mängu hoida 35 minutit, kuni vastased meid lõpus suurema võhmaga ära küpsetasid. Ega kuuekesi kaheteistkümnese tiimi vastu mängida pole harrastussportlastele kerge:)

Meie poolt loopisid enamuse punkte Jüri Ratas ja Indrek Saar, ise olen uhke vigase käega visatud 7 puntki üle. Oleks me - nagu kõigis viimastes mängudes - ka vabavisked vähegi mõistliku protsendiga sisse saanud - oleks ehk võitnudki.

Kaotusekibeduse leevendamiseks leppisime meid mängima kutsunud Kohila vallavolikogu liikme ja kogu Raplamaa sotsiaaldemokraatide juhi Alger Tammistega kokku, et võtame võimalusel kevadel revanshi. Alger, muuseas, on legendaarse Aleksei Tammiste poeg.

15.11.09

Pihkva oblasti müüme eestlastele

Kirjanik Vladimir Sorokini äsja Eesti keeles ilmunud romaanis "Opritšniku päev" on kirjas järgnev "liberaalsete rahvavaenlase" kahekõne.

Duuma eestistuja: Noh, võimu võtame ära. Aga mis Venemaaga peale hakata?
Minister: Tükeldada ja maha müüa.
Duuma eesistuja: Kellele?
Minister: Ida - jaapanlastele, Siber - hiinlastele, Krasnodari krai - hohollidele, Altai - kasahhidele, Pihkva oblast - eestlastele, Novgorodi oblast - valgevenelastele. A keskosa jätame endale.

Kahjuks ei saa eestlased ega ükski teine rahvus nii lahket müügipakkumist vastu võtta, sest selle sajandi ühe kuulsama Venemaa kirjaniku raamatus läheb areng hoopis teisiti, kui kahekõnes kirjeldatud. Venemaa eraldatakse Euroopast suure Vene müüriga, välispassid põletatakse avalikult ära jne.

2006. aastal valminud raamat on huvitav just seetõttu, et annab tänu väiksele ajalisele distantsile juba võimaluse võrrelda, kui hästi on Sorokin ühiskonnas toimivaid trende kirjeldanud ja kunstiliselt võimendanud. Sorokini jõhker võrdlus 16. sajandi lõpul Ivan Julma isevalitsemist kindlustanud opritšnike taastulemusega Venemaal meenutab tükiti päris täpselt näiteks Hodorkovski ja teiste sõltumatute ärimeeste hävitamist, gaasitorust sõltumist või Naši üliagressiivset tegevust. Samas toob Sorokin välja selle, kuidas opritšnina ja Venemaa tuleviku-utoopia lahutamatuks osaks üldine korruptsioon.

Hea, et Sorokini raamat eesti keelde jõudis. Halb on aga see, et meil ilmuvad Venemaast eelkõige need teosed ja uurimused, mis kattuvad eestlaste hoiakute ja seniste teadmistega Venemaa suhtes. Õpetlik oleks emakeeles lugeda ka neid tähtteoseid, mis esindavad idanaabrite risti vastupidiseid arusaami Venemaa "juhitud demokraatiast" ja selle tulevikust.

Rohelised ei kasuta võimalust valitsusega liituda

Pärast kahte järjestikust valimiskaotust jätab Roheliste erakond kasutamata ajaloolise võimaluse liituda 2010. aasta riigieelarve vastuvõtmise ajal valitsusliiduga ning näidata end rohelist maailmavaadet väärtustavate inimeste jaoks esimest korda arvestatava poliitilise jõuna.

Nii 2009. aasta viimaste eelarvekärbete kui ka 2010. aasta riigieelarve arutelu ajal kasutavad rohelised ühesugust taktikat: nad esitavad Riigikogu eelarvekomisjoni hulgaliselt rohelist poliitikat esindavaid parandusettepanekuid, kuid võtavad need hiljem Reformierakonna ja IRL-i survel tagasi.

Vastutasuks alandava meelemuutuse eest saavad rohelised vähemusvalitsuselt heakskiidu 1-2 nende maailmavaadet esindavat eelnõud, millel on väike rahaline kate. Juunis jäi see summa alla 100 miljoni krooni, mis on valitsuse püsimise eest makstava hinna kohta peenraha. Tõenäoliselt lepivad rohelised samasuguse peenrahaga ka 2010. aasta eelarveläbirääkimistel.

Samas on vähemusvalitsusel Riigikogus ainult 50 häält ning 6 häälega rohelised võivad neilt toetuse eest strateegiliselt olulistes küsimustes nõuda palju tõsisemat partnerlust. Ühe-kahe eelnõuga piirdumise asemel võinuks rohelised juba septembris-oktoobris nõuda vähemusvalitsus 1-2 ministrikohta ning ametlikku liitumist valitsusliiduga. (Esimest korda oli neil selline võimalus juba juunis pärast Rahvaliidu valitsuse ukse taha jätmist.)

Sellisel juhul saanuks rohelised toetuse eest vähemusvalitsusele tõsise vastuteene, mis oleks suurendanud ka nende toetust omavalitsuse valimistel. Küsitluste järgi on Eestis rohelisi valijaid üle 5%, aga valimistel ei vali nad Rohelist parteid just selle jõuetuse tõttu.

Vähemusvalitsusel oleks roheliste soovi valitsusliiduga ühinemiseks väga raske tagasi lükata, sest sotsiaaldemokraadid on nad ise valitsusest välja löönud, Rahvaliiduga koostööst loobunud ning Keskerakonnaga koostööst keeldunud. Ainsa alternatiivine rohelisele jääb üle üksikpoliitik Jaan Kundla, kellega kaasneb valitsuse jaoks suur mainekahju ning kelle üks hääl tagab ainult õhkõrna ülekaalu.

Meenutamist tasub seegi, et praegune vähemusvalitsuse tegevuse aluseks olev koalitsioonileping valmis suures osas roheliste abil ning seega pole nende valitsusse kaasamine programmilistel põhjustel suur probleem.

Arusaamatul kombel ei kasuta rohelised vähemusvalitsuse nõrkust ning sellega kaasnenud ajaloolist võimalust, selgi nädalal jätkasid nad valitsuse toetamist eelarveküsimustes üksikute eelnõude eest. Niigi nõrk erakond kaotab sedasi järjest usaldusväärsust ning 2011. aasta Riigikogu valimistel lõppeb roheliste kahe tooli vahele istumine paratamatult valimiskünnise taha jäämisega.

11.11.09

Valus kaotus Turbas

Eile õhtul sai Riigikogu korvpallimeeskond valusa kaotuse Turba korvpalli eriklassi poistelt tulemusega 70-87.

Kaotus oli seda valusam, et mullu me turbakaid võitsime. Paraku on Riigikogu meeskond vahepeal aasta vanemaks saanud ning Eesti meistrivõistlustel A-klassis mängivad Turba poisid palju targemaks saanud. Nende üleväljapressing oli palju valusam ning kodupubliku kaasaelamine tuline.

Meie poolt tegi enim skoori "endine" ehk Riigikogust eelmisel nädalal varalahkunud Ott Lumi, kõvasti loopisid ka Jüri Ratas ja Indrek Saar.

9.11.09

Professori hinnang: ametnike arvu vähendatakse näiliselt

Riigikogu põhiseaduskomisjoni sõltumatu eksperdi professor Tiina Randma-Liivi hinnangul on 30 000 inimese tööd mõjutava uue avaliku teenistuse eesmärk valitsuse soov raporteerida poliitiliste plusspunktide saamiseks ametnike arvu vähenemisest, kuigi uus seadus sisuliselt seda eesmärki ei saavuta.

Halduspoliitika professor tõi oma analüüsis välja, et uus seadus ei vähenda riigilt palka saavate inimeste arvu, kuid hakkab suurele osale neist lihtsalt palka maksma töölepingu alusel. Randma-Liivi järeldus kavandatud muutuse kohta ametnike arvu vähendamise kohta oli ühene: valitsemiskulud jäävad sellega sisuliselt samaks ja kokkuhoidu ei ole. Seega on uue seaduse poliitiline point soov raporteerida ametnike arvu vähendamisest, kuigi tegelikkuses nende inimeste arv ei kahane.

Uue seadusega muudetakse avalik teenistus eksperdi hinnangul küll väga paindlikuks ja suhteliselt läbipaistvaks, aga see ei taga Eesti avaliku teenistuse usaldusväärsust, kompetentsust ja jätkusuutlikkust.

Avaliku teenistuse usaldusväärsusest rääkides tõi Randma-Liiv ohuna välja selle, et uus seadus annab Euroopaga võrreldes tavatult suure otsustusõiguse parlamendi arvelt valitsusele ning võimaldab seepärast avaliku teenistuse "sihipärast politiseerimist".

Eesti avaliku teenistuse kaadrivoolavus on juba praegu 14% aastas, seega tuleb seaduses pöörata palju suuremat tähelepanu avaliku sektori stabiilsuse tagamisele.

Loodetavasti leiab Tiina Randma-Liivi analüüsi pärast tänast põhiseaduskomisjoni istungit ka Riigikogu koduleheküljelt. Rõhutan, et olen selles kandes vahendanud eksperdi seisukohti võimalikult erapooletult.

8.11.09

Suur sibul Erisaatest, mis meenutas Isamaaliidu nalja

Sain täna ETV Erisaates kingiks suure sibula. Alguses pakkus Tarmo Leinatamm tänuks intervjuu eest pühapäeva hommikul kl 10 orava nukku, aga sellest loobusin. (NB! Pärast kuulsin, et selle nuku põlgas ära ka E. Savisaar )

Sibula valisin kingiks kahel põhjusel. Esiteks seetõttu, et juba nõuka sõjaväes jagati sõduritele gripiepideemia ennetamiseks, st paljalt söömiseks sibulaid, sest muid ravimeid anda ei olnud.

Teiseks seetõttu, et sibul meenutas üht vana Isamaaliidu nalja: mis on ühist Tunne Kelamil ja küüslaugul? !? Mõlemad on väga tervislikud, aga ikkagi paljudele inimestele ei meeldi.

5.11.09

Keskerakonnaga koostöö poolt, Keskerakonna vastu

Tänane Eesti Päevaleht on pakkunud sotsiaaldemokraatide sõpradelt kaks risti vastukäivat arvamust sel teemal.

Tallinna tehnikaülikooli professor Rainer Kattel ütleb: "Minu hinnangul pole sotsiaaldemokraatide ja Keskerakonna liit Tallinnas üldse paha mõte. Jah, punase lipuna viidatakse küll Edgar Savisaare mainele, mis sotse kahjustavat, aga rasked ajad nõuavad raskeid kompromisse."
(Pikemalt: http://www.epl.ee/artikkel/481861)

Tartu ülikooli eetikakeskuse juhataja Margit Sutrop arvab risti vastupidi:
"See, et sotsiaaldemokraatlik erakond oli üldse nõus Tallinnas koalitsioonikõnelusi pidama, näitab, et ka sotside seas on ülekaalus need, kelle jaoks poliitika on huvide, mitte väärtuste põhine. See, et sotsid olid pärast alandavat kohtade jaotust ikkagi nõus koalitsioonileppele alla kirjutama, näitab eneseväärikuse puudumist."
(Pikemalt samal aadressil.)

Selline arvamuste lahknevus näitab, et nii erakonna sees kui toetajate seas on uus koostöö Keskerakonnaga sel sajandil üks kõige põhimõttelisemaid otsuseid meie liikmete ja valijate jaoks. Ainult aeg ja elu näitavad, kas valijate enamus võtab sellise otsuse omaks või eitab seda. See ei ole päevapoliitiline otsus stiilis, kas 100 krooni valija kohta läheb sinna või tänna. See on otsus, mis mõjutab inimesi väärtustepõhiselt ja seega pikkadeks aastateks.

Meie kauane esimees Andres Tarand ütleb oma sõna sekka Delfis: "Sotsiaaldemokraatide viimases juhatuses, kus külalisena viibisin, pakkusin neile Keskerakonnaga matši lõpuks seisu 3:1 sotside kahjuks. Esimeste muljete põhjal allakirjutamispäevast suurendaksin suhet näiteks 4:1-le."

3.11.09

Prognoos: vähemusvalitsus tõstab 1% võrra tulumaksumäära

Tõenäoliselt esitatavad Reformierakond ja IRL selle nädala lõpuks Riigikogule ettepaneku tõsta Eestis tulumaksumäära 1% võrra, et suurendada riigi tulusid ning tagada võimalus minna eurole üle 2011. aastal.

Olen sellises otsuses kindel, sest Euroopa Komisjon tuli äsja välja uudisega selle kohta, et Eesti peab euro nimel esialgse eelarvekavaga võrreldes 2010. aastal riigieelarve tasakaalu veelgi parandama. Teiseks soovitas ka IMF äsja Eestil oma raportis vältida edasist kulude kärpimist ning pigem kasvatada riigi tulusid.

Sisepoliitiliselt on valitsusliidul ebameeldiva otsuse tegemiseks just õige aeg, sest valimised on möödas ning häältesaaki tulumaksumäära tõus ei ohusta. Sisuliselt on võimatu tõsta ka muid makse, millest saadav raha hulk oleks tulumaksumäära tõusuga võrreldav. Käibemaks alles kerkis, töötuskindlustusmakse on Ansipi valitsus sootuks lakke ajanud ning sotsiaalmaks on Eestis niigi Euroopa kõrgemaid.

Väga ebameeldiv on muidugi see, et sisuliselt oli vajadus tõsta tulumaksumäära selge juba septembris, mil valitsus ametlikult eelarvekava Riigikogule esitas. Toona lükati ainult valimiste pärast tõe tunnistamine kuu aja võrra edasi ja peteti niimoodi Eesti elanikke.

Kui mu prognoos õige on, siis toetan tulumaksumäära tõstmist, sest sisuliselt on see palju õigem otsus kui alates juulist jõustunud käibemaksumäära tõus. Käibemaksu tõus mõjutab kõige karmimalt kõige väiksema tarbimisjõuga inimesi - töötuid, üksikemasid, pensionäre. Tulumaksumäära tõus seevastu vähendab nende inimeste sissetulekuid, kel hoolimata masu ajast on töö ja sellega kaasnev tulu veel alles, jättes puutumata või puudutades minimaalselt kõige väiksema sissetulekuga inimesi.

2.11.09

Naabrimehe anekdoot Savisaarest

Naabrimees Ivar astus eile minu juurde ja küsis võidurõõmsalt: "Kas sa tead, miks Eesti Võimlemisliit otsustas viimasel hetkel, et Edgar Savisaar ei sobi nende presidendiks?"

"Ei."

"Savisaar lõikas kohe kõik lindid läbi!"

29.10.09

Riigikogu 69 - Parksepa 79

Pärast valimisi taas korvpallihooajaga jätkanud Riigikogu korvpallitiim kaotas üleeile õhtul Parksepa spordikooli poistele ja omavalitsejatele 69-79. Mäng oli väga vahelduslik, sest A-klassi meistrivõistlustel medaleid jahtivate poiste kiiruse ja osavusega olime hädas, vastasest käis meie jaks aga üle sel ajal, kui platsil Võrumaa omavalitsejate viisik.

25.10.09

Küsimus Mnemoturniirile: milline autofirma tootis menukaid tanke?

Täna vastasid Vikerraadio Mnemoturniiri mängijad enesekindlalt minu küsimusele:

"See tänapäeval Eestis hästi tuntud autofirma tootis enne teist maailmasõda tanke, mis kuulusid vähemalt tosina Euroopa ja Ameerika riigi relvastusse. Muuhulgas kuulus see kergetank ka Läti relvastusse ning neid tellis isegi Afganistan. Millisest firmast on jutt?

Vihjeks: Enamus neist tankidest hävines Saksa ja Rumeenia väeüksuste lahingutes Moskva ja Stalingradi all."

Vastus: Tankide nimetus oli Š-II-a, kus täht Š tähistab firmat Škoda.

23.10.09

Panen Innole ja Irjale ära

Käesolevaga teatan, et nägin täna kl 11.23 Riigikogu hoonesse sisenemas kurikuulsaid blogijaid Innot ja Irjat, keda võttis vastu Mart Laari nõunik Veiko Lukmann isiklikult.

Kuna Irja ja Inno alati raporteerivad oma blogis kõikidest kohtumistest, siis ruttan neist ette ja teatan ise esimesena, et selline terega piirdunud kohtumine toimus.

Ühtlasi soovitan sõltumatul ajakirjandusel uurida, mida siiski see seltskond Toompeal tegi, ega ometi ei kosi viljakas kirjamees Mart Laar endale sama viljakaid nooremaid kaasautoreid Innot ja Irjat:)?

22.10.09

Mälumäng Tallinna Inglise Kolledzi 5. klassidele

Osalesin täna nagu suure osa Eesti ühiskonna progressiivsest osast projektis "Tagasi kooli" ning tegin Tallinna Inglise Kolledzi 5. klassi lastele teemal "Lapsed ja seadus" kaks mälumängu.

Tunni andmise asemel tegin just mälumängu, et lastel oleks põnevam kaasa mõelda. Lihtsatele küsimustele nagu "mis teid iga päev ümbritseb ja teie käitumist mõjutab?", vastati lupsti: "Seadused".

Aga olid ka mõned raskemad küsimused, millele vastust ei leitud. Kas teie teate, mitu seadust kehtib (andmebaasi Estlex järgi) Eestis?

Või milline sõna tuleb kirjutada selles seaduses olevale punktiirjoonele:
"……………….. käesoleva seaduse tähenduses on komisjoni määruse (EÜ) nr 796/2004, millega kehtestatakse nõukogu määruses (EÜ) nr 1782/2003 (millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad ja teatavad toetuskavad põllumajanduse jaoks) ette nähtud nõuetele vastavuse, toetuse ümbersuunamise ning ühtse haridus- ja kontrollsüsteemi rakendamise üksikasjalikud reeglid (ELT L 141, 30.04.2004, lk 18-58), artikli 2 punktis 1a sätestatud maatükk."

Esimese küsimuse vastus on: 2591. Teise küsimuse vastus on: põld. Nii jabural moel sõnastab põllu mõiste üks eredamaid näiteid eurospiigist.

20.10.09

Põhiseaduskomisjon muudab europarlamendi nimekirjad avatuks

Riigikogu põhiseaduskomisjon otsustas täna saata esimesele lugemisele valitsusparteide seaduseelnõu, millega Reformierakond loobub viimase parteina vastuseisust avalike nimekirjade taastamisele europarlamendi valimistel.

Mäletatavasti võitis tänavused europarlamendivalimised üksikkandidaat Indrek Tarand, kelle kampaania oli suuresti suunatud Reformierakonna ja Keskerakonna seadustatud nn suletud nimekirjade vastu. Avatud nimekirjade puhul reastuvad kandidaadid erakonna europarlamendivalimiste nimekirjas ümber vastavalt nende saadud häälte arvule, suletud nimekirjade puhul saavad valijad hääletada ainult erakonna terviknimekirja poolt.

Pärast juunikuised europarlamendi valimisi otsustas lõpuks ka Reformierakond loobuda vastuseisust avatud nimekirjadele ning kaks valitsusparteid esitasid Riigikogule vastava seaduseelnõu.

Avatud nimekirjad saanuks kiiremini seadustada, sest täpselt samasisuline eelnõu on Riigikogus juba esimese lugemise läbinud. Mullu septembris põhiseaduskomisjoni poolt sotsiaaldemokraatide, Keskerakonna ja IRL-i algatatud eelnõu 341 SE läbis juba 12. novembril 2008. aastal esimese lugemise.

IRL-i liikmed Andres Herkel ja Mart Nutt tunnistasid täna põhiseaduskomisjonis, et uut eelnõu oli neil vaja algatada ainult selleks, et Reformierakond eelistas välja tulla oma nimele kirjutatud eelnõuga ning mitte liituda konkurentide seadusliku algatusega.

Pärast uue eelnõu nr 524 esimest lugemist liidab põhiseaduskomisjon kaks eelnõu, sest sisuliselt kattuvad nad üksteisega täielikult.

Kordan siin ka varasema seaduseelnõu lühikest teksti: Euroopa Parlamendi valimise seaduse (RT I 2003, 4, 22; 2006, 55, 408) paragrahvi 61 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:„(2) Erakonna nimekirjas reastatakse kandidaadid ümber vastavalt igaühele antud häälte arvule. Kui vähemalt kahele kandidaadile on antud võrdne arv hääli, siis reastatakse ettepoole kandidaat, kes oli erakonna poolt esitatud nimekirjas eespool. Erakonna ümberreastatud nimekirjas saab mandaadi kandidaat, kes on nimekirjas eespool”.

19.10.09

Tänavused valimised vähendavad parlamendierakondade arvu

Tänavused järjestikused europarlamendi ja omavalitsuste valimised näitasid, et Eesti parlamendiparteide seast pudenevad välja Rohelised ja Rahvaliit. Kuna need erakonnad põrusid kahtedel valimistel järjest, siis nõrgenevad nad teise kaotuse järel veelgi ning kaotavad lootuse ületada 5% kõrgume valimiskünnis järgmistel, 2011. aastal toimuvatel Riigikogu valimistel.

Rohelised põrusid kindlalt nii juunikuus eurovalimistel kui ka eilsetel valimistel Tallinnas ja Tartus. Rahvaliit võttis vapralt vastu ette teada olnud juunikuise valimiskaotuse, kuid nende jaoks on tõsine põnts eilne erakonna järsk tagasiminek väiksemates omavalitsustes, kus 2005. aastal oldi üliedukad.

Rahvaliidu allakäigu põhjuseks on korruptsioonisüüdistused ning oma mõtteviisi puudumine, mis laastavad kunagist suurorganisatsiooni. Rohelistel seevastu on tugev ja selgelt eristuv ideoloogia, aga organisatsioonina sarnaneb nende võimekus kõigi nende aktsiaseltsidega, mis Marek Strandbergi käe all on järjest pankrotistunud.

Seega võib tulevane Riigikogu meenutada uut Tallinna linnavolikogu, kus on esindatud ainult neli erakonda. Kindlasti aga selle erinevusega, et Riigikogu valimistel ei hääleta Venemaa kodanikud ja hallipassimehed, kes seekord Keskerakonnale suure valimisvõidu kinkisid.

Kindel on aga seegi, et loodus tühja kohta ei salli ning nii tekib mõnel võimekal inimesel ahvatlus luua lähiaegadel uus erakond, millega püütakse korrata Res Publica ja roheliste esilekerkimist 2003. ja 2007. aastal. Neid lootusi õhutavad veelgi Indrek Tarandi ja Toomas Kivimägi tänavune edu, mis näitasid, et Eesti valijaskonnas on alati piisavalt inimesi, kes on kõigest vanast väsinud ning panustavad uutele tugevatele üritajatele.

Seetõttu ennustan, et 2011. aasta Riigikogu valimistel osaleb vähemalt üks uus erakond, mis loodab võtta üle tänavu põrunud parteide hääled ning ületada uudsusele rõhudes valimiskünnis.

Lõpetuseks tänan blogi vahetusel kõiki neid inimesi, kes hääletasid minu poolt Pirital ning sotsiaaldemokraatide poolt kogu Eestis!

Kogusin eelmisel omavalitsuste valimistel Pirita linnaosas toonase esinumbri Ivari Padari tuules 117 häält, tänavu kogunes hääli esinumbrina 566. Häälte kasv on rõõmustav, aga arenguruumi veel on, sest eelmine kord Pirital Keskerakonna esinumbrina 374 häälega piirdunud Jüri Ratas kogus seekord Mustamäel 9700 häält. Tänu valimisaktiivsuse järsule kasvule kasvas sotsiaaldemokraatide saak Pirital 728 häälelt 1051 hääleni. Paraku jäime erakondade järjestuses jätkuvalt neljandale kohale nagu ka kõigis teistes Tallinna ringkondades. See on tulemus, mis Riigikogu valimistel vajab parandamist.

16.10.09

Lasteaednikud saadetakse reisisaatjaks

Olen viimased viis aastat pidevalt külastanud Pirita lasteaedu, aga nii kurbi ja kohati lausa kurje lasteaednikke pole ma varem näinud. Igalt poolt kuulsin ma lasteaednikelt üht ja sama kurba juttu, mille siinkohal Õhtulehe lugejate jaoks kokku võtan:

Augustis said Tallinna lasteaiad linnavalitsuselt korralduse teha 2010. aasta eelarve nii, et see väheneb suisa 25% võrra! Sellises lasteaias, kus eelarve on praegu 6,5 miljonit krooni, jääb selle piirsumma järgi vähem kui 5 miljonit. Teises lasteaias, kus eelarve on praegu 4 miljonit, jääb alles 3 miljonit.

Nii jõhker kärbe tähendab lasteaia juhatajate sõnutsi seda, et nad peavad järsult oma inimesi koondama ning kardetavasti järgmisel aastal mingiks ajaks oma lasteaia päris kinni panema.
Mida kärpimine lasteaedades tähendab, on lapsevanemad ja lapsed juba omal nahal kogenud tänavu, kui lasteaedade rahast võeti vähemaks 8%. Et sellegi 8% suuruse kärpega toime tulla, on lasteaiad kokku hoidnud oma laste ja oma töötajate arvelt: koondati inimesi, rühmadesse pressiti vanemate loal 2-4 last rohkem, vähendati lasteaiaõpetajate töökoormust ning koos sellega ka palka jne.

Praeguse rahanappuse taustal ei räägi ükski lasteaed enam remondist, investeeringutest või koolituse ostmisest. Need kuluread on ammu maha kraabitud.

Tänavu koondati lasteaedades valdavalt abipersonali. Tänavalt leidsid end kokatädid, töömehed ja koristajad. Enamus neist sai miinimumpalka ehk 4350 krooni kuus, miinus maksud. Mõned neist töötasid poole kohaga ja said sellestki summast ainult pool. Koondati või loobuti ka muusikakasvatajate, logopeedide ja teistest erialaspetside teenustest.

Kuna Tallinnas on 125 lasteaeda, näitab lihtne arvutus, et kui peaaegu kõik lasteaiad on juba tänavu pidanud vähemalt ühe inimese koondama, siis hävitas Tallinna linnavalitsus suurusjärgus 100 töökohta.

Järgmise aasta veerandine kärbe paneb lasteaednikud veel valusamate otsuste ette. Ühe suure Pirita lasteaia juhataja tõi näiteks sellise arvutuse: kõrgharidusega lasteaiaõpetaja brutopalk on 10 480 krooni kuus. Selle raha eest õpetatakse meie lapsi käsitööd tegema, lugema ja arvutama. Teisisõnu õpetatakse neile kõike seda, mida seadus lasteaedadelt nõuab.

Lasteaia abiõpetaja palk on aga poole väiksem, ainult 5200 krooni kuus bruto. Üks võimalik suure kokkuhoiu koht on lasteaia jaoks see, et koondatakse suur osa kõrgharidusega töötajaid ning pool päeva tegelevad lastega abiõpetajad. Raha hoitakse kõvasti kokku, aga lapsed saavad poole vähem õppetunde.

Kurb on see, et paljud Tallinna lasteaednikud ei salli silma otsaski reisisaatjaid. Lasteaednikud sõidavad igal hommikul tööle samas bussis koos reisisaatjatega ja tunnevad neile kaasa. Aga samal ajal näevad nad, et kunstlike töökohtade loomiseks võetakse linlaste raha vähemaks lasteaedades ja hävitatakse seal töökohti, mida on tegelikus elus väga vaja. Kõige valusam ongi see, kui Tallinna linnavalitsus hävitab töökohti lasteaedades ja sunnib neid samu inimesi erialase töö asemel bussidesse reisisaatjateks.

Tõsi, Tallinna linnavalitsus on nii salakaval, et veerandi võrra kärbitud eelarve võrra on lasteaedadel lubatud kirjutada „lisataotlusi“ summas, mis võrdub tänavuse täiseelarvega. Nii tekitati olukord, kus ühe lasteaia hoolekogu liikme sõnutsi sunnib linnavalitsus lasteaedadel „ise pea silmusesse pistma“. Seni petetakse meid jutuga, et mingit poliitilist otsust veel pole.

Lasteaiajuhid on linnavalitsus töökoha kaotamise ähvardusega vait hirmutanud. Ametlikult tahetakse valus kärbe meie väikelaste ja nende vanemate arvelt ära teha pärast 18. oktoobri valimisi, kuna alles siis jõuab uus Tallinna linna eelarve avalikkuse ette.

Lasteaednikud ei kaeble ega ähvarda. Nad räägivad oma murest ausalt ja hoiatavad, mis meid ees ootab. Kahjuks avastavad paljud tallinlasi pärast 18. oktoobrit, et linn on valimiste eel elanud üle jõu ning Tallinna eelarve väheneb pärast valimisi 7,3 miljardilt kroonilt umbes ühe miljardi võrra.

Millegipärast kavatseb Keskerakond suure osa sellest rahast võtta just lasteaedadelt ehk väikelaste ja nende vanemate arvelt. Sotsiaaldemokraatide selge seisukoht on, et Tallinna kulusid peab kärpima, aga mitte lasteaedade, vaid linnavalitsusele iseloomuliku priiskamise arvelt. Kurb on elada linnas, mille valitsus kulutas 2 miljonit krooni selleks, et reklaamida ennast sotsiaalabi andjana, aga tasuta küttepuid jagab linlastele ainult 0,5 miljoni krooni eest. Reklaami on palju, abi vähe.

P.S. See artikkel ilmus veidi toimetatult ka tänases Õhtulehes.

15.10.09

Kas finantsinspektsioon kontrollis Swedbanki käitumist kiirlaenude rahastamisel?

Tänane Äripäev kirjutab tänuväärselt sellest, kuidas AS Swedbank käitus kiirlaenufirma Reval Credit rahastamisel, laenates ja investeerides pangaomanike raha "pliks-plaks ja raha tuleb" äriks hüpoteegitagatisel ning Swedbanki pensionifondi osanike raha ilma korraliku tagatiseta.

Swedbanki tegevusest annab täpse ülevaate minu käsutuses olev Harju maakohtu kohtuniku Mare Kõlvarti kohtuotsus 8. oktoobrist 2009. See on avalik dokument ning sain selle koopia ühe asjaosalise käest pärast kohtuotsuse väljakuulutamist kohe esimese päringu peale.

Kohtunik jätab otsuses AS Reval Crediti saneerimisavalduse kinnitamata, kuid toob must-valgel välja saneerimiskavas kokku lepitud tingimused. Tsiteerin seda 12 lehekülje pikkust dokumenti järgnevalt valikuliselt, kuid täpselt:

"Saneerimiskava sisaldab võlausaldajate nõude suurusi ja ümberkujundamise kokkulepete kirjeldusi SanS paragrahv 45 lg 3 kohaselt. Nõudeid käsitletakse suuruses seisuga 01.07.2009.a., nõuete osas puuduvad AS-i Reval Credit poolt vastuväited.

1) AS-i Swedbank nõue kokku summas 28 052 977,42 krooni, mis on tagatud hüpoteekidega laenusaajate varale AS Swedbank kasuks. Kokkuleppe raames põhisummat ja intressi ei vähendata, vaid tagastamise tähtaega pikendatakse kuni AS-i Swedbank vahendite arvel väljastatud ja AS-i Reval Credit nimel sõlmitud laenulepingute lõppemise tähtajani või sundtäitmise lõppemiseni.

2) AS-i Swedbank Investeerimisfondid põhinõue summas 18 180 000,00 krooni ja kõrvalnõue summas 1 438 515,00 kokku summas 19 618 515,00 krooni, nõue on tagatud AS-i Reval Credit laenulepingutest tulenevate nõudeõigusega, aktsiapant AS-i Reval Credit aktsiatele ja Martin Kruusvalli käendus summas 2 000 000,00 krooni. Põhinõuet vähendatakse kuni 70% ja tasumata intressisummat vähendatakse kuni 70%, kokku vähendatakse nõuet kuni summani 5 885 544,00 krooni. Saneerimise kinnitamisel Harju Maakohtu poolt arvestatakse intressi tasumata kohustustelt kuni 5% aastas, viiviseid ja trahve mitte.

3) Ambient Sounds Investments OÜ nõue summas 15 403 098,14 krooni, mis on osaliselt tagatud hüpoteegiga AS-i Reval Credit kinnisvarale. Hüpoteegiga koormatud vara väärtuseks hindab AS Reval Credit umbes 4 000 000,00 krooni. Saadavate rahaliste vahendite alusel kustutatakse kõrvalnõue ja siis põhinõue, mis oli hüpoteegiga tagatud. Ülejäänud nõue jääb tagamata nõudeks. Tagamata põhinõuet vähendatakse kuni 70% ja tasumata kõrvalnõuet kuni 70%. Arvestusega, et vara väärtus on 4 000 000,00 krooni, kujuneb nõudeks 3 420 929,00 krooni.

4) Kartafone OÜ nõue /.../

5) AS Swedbank Liising nõue summas 668 692,64 krooni, nõue on tagatud väljaostetava varaga. Põhinõuet ega intressi ei vähendata. Tagastamise tähtaega pikendatakse kuni AS Swedbank Liising vahendite arvel väljastatud ja AS-i Reval Credit nimel sõlmitud liisinglepingute lõppemise tähtajani või sundtäitmise lõppemiseni. /.../

Kokku on esitatud nõudeid seisuga 01.07.2009.a. 68 946 603,00 miljonit krooni, ümberkujundatud nõuete summa on 40 285 213,00 krooni. Võlausaldajaid gruppidesse ei jaotata. /.../"

Kokku on kiirlaenufirmale nõudeid esitatud 22, eeliskohtlemise osaks saavad ainult AS-i Swedbank ja AS-i Swedbank Liising nõuded, mille põhinõuet ega intressi ei vähendata. Kõik teised võlausaldajad, kaasa arvatud Swedbanki pensionifondide osanikud, peavad leppima suure osa investeeringu kaotamisega. Sellise kokkuleppega olid algselt nõus ka Swedbanki esindajad, kes dokumendis kinnitavad:

"Võlausaldajate vastuväited
1. Swedank AS-i seisukohad toetamisel: Swedbank AS hääletab AS-i Reval Credit saneerimiskava poolt, kuid üksnes tingimusel, et erinevalt täiendatud ja muudetud saneerimiskava projektis sätestatud ümberkujundamise tingimuste kokkuleppe kirjeldusele /.../" (Järgneb detailne tingimuste loetelu - HR).

On selge, et kohtunikul ja saneerimisnõustajal tuleb tagantjärgi lähtuda ainult seaduste kohaldamisest juhul, kus kapitali omanik on üht osa oma investeeringutest kaitsnud paremini kui teist osa. Seetõttu on mõistetav Swedbanki otseste investeeringute eelistamine saneerimismenetluses Swedbanki pensionifondi osanike investeeringutele.

Ent siinkohal tekib õigustatud küsimus finantsinspektsioonile, kas panga sellise käitumise vastu tunti huvi ainult tagantjärele 2009. aastal või ka ennetavalt neil aastatel, mil Eesti suurim pensionisäästude hoiustaja Swedbank investeeris neile usaldatud raha kiirlaenufirmasse ilma usaldusväärsete tagatisteta?

Kui finantsinspektsioon hakkas kahtlasi ning konfliktikahtlusega investeeringuid uurima alles tänavu masu ajal, siis tekib küsimus, kas finantsinspektsioon ei käitu nagu tuletõrjebrigaad, mis süttinud maja asemel valab veega üle söestunud tukke. Finantsinspektsioonil on selge kohustus pidevalt kontrollida Swedbanki ja ilmselt ka Reval Crediti (kui viimast ei kvalifitseerita just väikelaenukontoriks) nagu ka kõigi nende haldusalas tegutsevate finantsettevõtete tegevust.

Tsiteerin finantsinspektsiooni tehtava finantsjärelevalve eesmärki: "Finantsjärelevalve tegevuse eesmärgiks on aidata kaasa finantsteenuseid pakkuvate ettevõtete stabiilsuse ja teenuste kvaliteedi tagamisele ning seeläbi toetada Eesti rahasüsteemi usaldusväärsust. Järelevalve põhiline eesmärk on tagada, et finantsasutused suudavad kliendi ees võetud kohustused tulevikus täita - maksta välja hoiused, kindlustuskahjud või kogutud pensioni jmt. Samuti on Finantsinspektsiooni oluliseks ülesandeks aidata kaasa Eesti finantssektori efektiivsuse suurenemisele, süsteemsete riskide vältimisele ning finantssektori kuritegelikel eesmärkidel ärakasutamise tõkestamisele. Järelevalve tööks on ka selgitada, millised on riskid tarbijate jaoks ja pakkuda neile teavet ning tuge finantsteenuste valimiseks."

14.10.09

Professor Sõrg: sotsiaaldemokraadid ennetavad järgmist kinnisvaramulli

Tartu Ülikooli rahandusprofessor Mart Sõrgi peab sotsiaaldemokraatide eile väljapakutud uut asjaõigusseaduse ja pankrotiseaduse muudatust heaks ennetavaks abinõuks, et mis välistab uute laenubuumide tekke.

Järgnevalt Mart Sõrgi vastused Vikerraadio saate Uudis+ reporterile Lauri Varikule.

Tartu Ülikooli rahanduse õppejõud professor Mart Sõrg, mida teie arvate mõttest ja võimalikust seaduseelnõust, mis muudaks eluasemelaenu tagatise süsteemi. (See on) Idee, mille on välja käinud sotsiaaldemokraatlik Erakond ja natuke teisel kujul on seda mõelnud ka Keskerakond.

Kindlasti oli üks laenubuumi põhjus see, et pangad viisid omavastutuse määra allapoole. Kui ta oli enne laenubuumi reeglina 30%, mis pidi oma rahana panema korteri või elamu ostmiseks, siis see (omavastutuse määr) viidi alla 10% peale või võibolla isegi veel allapoole. Selles mõttes ta on väga hea preventatiivne abinõu, et uut laenubuumi ei tekiks.

Muidugi tekivad selle rakendamisel tagasiulatuvalt probleemid, sest lepingud on ju juriidiliselt sõlmitud ja neid on võimalik vaidlustada kuni Riigikohtuni, kui seal tehakse olulisi muudatusi. Aga ettepoole vaadates oleks see kindlasti väga kasulik, et ära hoida sarnaseid mullide tekkimisi kinnisvara- ja laenuturul.

Kriitikud, eelkõige just pankurid ise, on öelnud, et sellise seaduse tulek kuivataks eluasemelaenu täiesti kokku, sest lisaks sellele, et omafinantseeringu nõue kõvasti kasvaks, tõuseksid ka laenumarginaalid?

See, et omafinantseeringu osa kasvab, see on paratamatu, sest see ju ongi seaduseprojekti eesmärk. Aga kuivõrd laenuvõtja omavastutus kasvab, siis peaks laenuintress ju langema, sest panga riskid ju vähenevad. Ma ei saa kuidagi aru, millega põhjendatakse seda, et laenuintressid peaksid tõusma!

Ohtlikku signaali see välismaale ei saadaks, et Eesti selliselt laenu andmise tingimusi muudaks?

Seda on ka teised riigid kasutanud. Soomes käib debatt samuti just omavastutuse (määra) oluliseks suurendamiseks, seal püüab jällegi pankade lobby seda takistada. Nii et me ei ole siin ainukesed, kes tahavad seda teed minna, et tulevikus kinnisvaraturul sarnaseid probleeme vältida.

Kokkuvõtte eilsest intervjuust tegi ka ERR, aga kuna see oli kahjuks kohati sisuliselt ebatäpse, siis edastan siinkohal intervjuu täisteksti.

13.10.09

Õiglasemad laenuriskid ja laenajate aitamine

Andsin täna Riigikogus sotsiaaldemokraatide nimel üle muudatusettepaneku asjaõigusseaduse ja pankrotiseaduse muutmiseks. Meil on selle seadusemuudatusega kaks eesmärki. Esiteks on meil soov korrastada meie pangandusturgu nii, et riskid eluasemelaenu võtja ja eluasemelaenu andja vahel on tulevikus õiglasemalt jagatud.

Teiseks soovime aidata inimesi, kes on kriisi tingimustes sattunud majanduslikku olukorda, kus nende kohustused ületavad eraisiku vara ja sissetulekud. Näiteks on laenuvõtja kodu panga poolt maha müüdud, aga laenujääk kuulub veel aastakümneid tasumisele. Aga see muudatus puudutab ka neid laenuvõtjaid, kes on võtnud nii-öelda kiirlaenusid ja ei suuda enam oma rahalisi kohustusi täita.

Esimese eesmärgi saavutamiseks soovime me muuta asjaõigusseadust ja teise eesmärgi saavutamiseks pankrotiseadust.

Meenutan, et veel paar aastat tagasi möllas Eestis kinnisvarabuum, mille ajal väljastasid pangad paari aastaga kinnisvaraturule ligi 100 miljardit krooni. Eluasemelaenu võttis Emori andmetel 132 000 perekonda. Meil on hoolimata masust isegi vedanud, sest probleemseid võlgu on Eesti Panga andmetel praegu veel ainult 4,2%. Aga on selge, et Eesti peab hiljutisest kinnisvarabuumist õppima. Kui me ei õpi isegi oma valusatest vigadest ja jätkame kehtiva regulatsiooniga, ootab meid ees varsti juba järgmine ränk kriis.

Meie muudatusettepanek, mis täiendab paragrahvi 335 lõiget 1 asjaõigusseaduses, ütleb: „Täiendavat tagatist ei või nõuda juhul kui hüpoteegiga koormatud kinnisvara väärtus on vähenenud turuhindade langemise tõttu.“ Ning paragrahvi 352 täiendatakse lõigekega 4 järgmises sõnastuses: „Hüpoteegipidaja nõue kohustatud isiku suhtes lõpeb kinnisasja sundenampakkumise korral, kui hüpoteegipidaja nõue tuleneb koormatud kinnisasja omandamise, sellele hoone ehitamise või remontimise rahastamiseks sõlmitud tehingust ja kohustatud isik on kasutanud koormatud kinnisasja vähemalt ühe aasta jooksul enne sundenampakkumise toimumist koormatud kinnisasja oma peamise elukohana.“

Nii tekitab riik lähitulevikus olukorra, kus Eestis tegutsevad pangad sunnitakse oma riske kainemalt hindama ning neid õiglasemalt laenuvõtjaga jagama. Nii välistab riik olukorra, kus kõik tagatisega seotud riskid on kantud laenusaajale ning laenuandja risk saabub sisuliselt alles kliendi surmaga

Mida aga teha nende peredega, kel on praegu näiteks selline probleem, et nende Tallinnas 2 miljoni krooni eest ostetud korter on väärt ainult 1 miljon, peret on tabanud tööpuudus ja maksejõuetus? Praeguse korra järgi võtab pank selle pere kodu ja paneb müüki. Kuna müügisumma ei kata laenusummat, siis jääb pere koduta, aga jääb endiselt ka võlgnikuks.

Nende jaoks pakuvad sotsiaaldemokraadid välja muudatused pankrotiseadusesse. Meie muudatus ülteb: „Füüsilisest isikust võlgnik võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Kohustustest vabastamine toimub käesolevas peatükis sätestatud alustel ja korras ning kestab üks aasta alates võlgadest vabastamise menetluse algatamist.”

Täna kehtiv regulatsioon sätestab võlgadest vabastamise menetluse kestvusena viis aastat ja sel ajal peab võlgnik loovutama esimesel aastal võlausaldajatele 100, järgmisel 85, ülejärgmisel 80 ja sellest edasi 75% oma sissetulekust. Kuigi praeguse seaduse sõnastuse autorid võivad väita, et täna on liiga vara teha järeldusi kehtiva regulatsiooni asjakohasuse üle, on selge, et see periood liiga pikk ja loovutatav sissetuleku osa on selle aja kohta ebamõistlikult suur.

Meie nägemuse järgi julgustab just tänane pankrotimenetluse regulatsioon nii panku kui ka laenukontoreid vastutustundetult laenu andma. Meie muudatus suurendab kaudselt laenuandjate riske ja nad peavad edaspidi märksa hoolikamalt laenu andmist analüüsima.

Muudatus tähendab ka seda, et laenude tagasi maksmisega praegu hätta sattunud pere võib senisest palju vähem valusate tagajärgedega valida pankrotimenetluse ja pöörduda aasta pärast peale menetluse läbiviimist tavalisse ellu tagasi. Praegune seadusandlus sunnib paljusid võlgnikke elule kas käega lööma või oma tegelike tulude varjamiseks näiteks välismaal elu uuesti alustama.

7.10.09

Hannes Rumm püstitas Kuku raadio rekordi

Täna hommikul õnnestus mul õnnega pooleks püstitada uus Kuku Raadio poliitmälumängu rekord, saavutuse teeb eriti hinnaliseks see, et edestasin 1 punktiga isegi professionaalset mälumängijat ja Reformierakonna liiget Indrek Salist.

Kogusin täna hommikul 8 punkti 9 võimalikust Kuku raadio mälumängus, milles poliitikud peavad näitama oma teadmisi pealinnast ja selle ajaloost.

Pakkumaks blogi lugejatele kaasamõtlemise rõõmu, toon küsimused ja vastusevariandid siinkohal ära, märkides õige vastuse variandi rasvase kirjaga.

1. Millal avati Tallinnas Vabaõhumuuseum?
a) 1937
b) 1959
c) 1964
(ainuke vale vastus, sest pakkusin 1959)

2 Missugune Tallinna tänav on kandnud Simeoni, Simuna ja Simonstrasse nime?
a) Ristiku
b) Juhkentali
c) Ahtri

3. Kus on Tallinna Rõõmuallikas?
a) Tallinna linnavalitsuses
b) Veeteede Ameti õuel
c) Glehni pargi allikaalal

4. Mitmendal sajandil alustati Toompea kivilinnuse ehitamist?
a) 11
b) 12
c) 13

5. Mis pealinna piirkonnas asub Tallinna tänav?
a) Lasnamäel
b) Kristiines
c) Nõmmel

6. Kui suur on Tallinna pindala?
a) 156 ruutkilomeetrit
b) 166
c) 176

7. Mitu tänavat on Tallinnas?
a) 948
b) 1237
c) 1464

8. Millal hakati surnuid matma Püha Barbara kalmistule?
a) 14. sajand
b) 16. s
c) 17. s

9. Mitu ühistranspordi liini kokku (troll, tramm, buss) oli Tallinnas 2008. aastal?
a) 61
b) 68
c) 71
(Viimase vastuse panin täppi täitsa huupi, sest erinevalt trammist ja trollist polnud mul bussiliinide arvu kohta vähimatki aimu.)

Kuku raadio peatoimetaja Janek Luts teatas esimese hooga otse-eetris, et sain kokku 7 õiget vastust. Nüüd on ta numbrid uuesti kokku lugenud ning õiendab homme vea.

Loodan, et vähemalt kord õnnestub sel hooajal Indrek Salise võistkonda võita ka Jüri (valla) mälumängul, kus meie tiim on pidevalt olnud esikuuikus, aga Salise professionaalsele esikolmiku tiimile pole seni kordagi ära teinud.

3.10.09

Legendaarne kolumnist Vello Vikerkaar jääb valimistel hääleõiguseta

Ajalehtede Postimees ja Eesti Ekspress legendaarne kolumnist Vello Vikerkaar jääb eelseisvatel omavalitsuse valimistel hääleõiguseta, kuna teadmatusest on eesti keelt valdav kanadalane taotlenud tähtajatu elamisloa asemel tähtajalise elamisloa.

Juriidiliselt on Vello Vikerkaare ilma valimisõiguseta jätnud ametnikel ilmselt õigus, aga kahjuks langeb igal nädalal kümneid tuhandeid lugejaid rõõmustav eesti kolumnist seekord jokitamise ja seadustevaheliste vastuolude ohvriks.

Vikerkaar täidab kõiki pikaajalist elamisluba omavatele välismaalastele esitatavaid nõudeid: ta on kehtiva elamisloaga Eestis elanud üle 5 aasta, ta on Eestisse ehitanud maja, ta elatab end oma töö ja loominguga, ta omab ravikindlustust ning oskab eesti keelt märksa paremini paljudest välismaalastest, kes eelseisvatel valimistel Tallinnas hääleõigust omavad.

Häda on aga selles, et kuigi Vikerkaar on Eestis elanud üle 5 aasta, on tal seni võimaldatud ajutist elamisluba taotleda ainult tähtajaga kuni 3 aastat ning seega on ta automaatselt ilma jäetud võimalusest osaleda samaväärselt teiste välismaalastega omavalitsuse valimistel. Kahjuks polnud ükski ametnik Vikerkaart tänini hoiatanud, et „tänu“ tähtajalisele elamisloale kaotab ta automaatselt valimisõiguse.

Ilma valijakaardita jäänud Vikerkaar nõudis lõppenud nädalal sulaselges eesti keeles meilitsi õigust erinevate ametnikega suheldes. „Teil on tähtajaline elamisluba ja seega pole täidetud üks (hääletamiseks vajalikest) tingimustest,“ vastas kodakondsus- ja migratsiooniameti klienditeenindaja Vikerkaarele kiretult.

„Ajutine elamisluba ei anna hääletamisõigust,“ kinnitati Vikerkaarele halastamatult ka Riigikogu valimiste osakonnast.

On südamest kahju, et eelseisvatel valimistel ei saa osaleda Eesti ühiskonna väljapaistev arvamusliider ning Eesti tegeliku integratsiooni oivik. Vikerkaare eemalejäämisest tunnevad kõige suuremat kahetsust sotsiaaldemokraadid, kes kaotavad Vikerkaare näol ühe tulihingelise toetaja.

Oma valimiseelistuse avalikustas Vello Vikerkaar hiljuti ajalehes Pirita Post: „Barbi Pilvre on progressiivne mõtleja, kel on lisaks tundlik sisemine moraalne kompass ning ta seisab kogukonna huvide eest kogu südamest. Ma oleksin tahtnud, et ta kandideeriks peaministriks, kuid kaotus riigi tasandil on siinkohal Pirita võit!“

2.10.09

Verd ei asenda miski

Hea uudis on see, et Eestis oli eelmisel aastal peaaegu 34 603 inimest, kes käisid vähemalt korra aastas verd andmas. Halb uudis aga see, et meil on doonoreid ikka veel märksa vähem kui näiteks Põhjamaades. Maailma Tervishoiuorganisatsiooni hinnangul peab turvalise verevaru tagamiseks vereloovutajaid olema vähemalt 4% elanikkonnast, meil jääb see protsent paraku väiksemaks kui 3.

Seetõttu on Eesti Doonorite Selts kolmel viimasel aastal korraldanud suure suvise reklaamikampaania, mille eesmärk on tuua inimesi ka puhkuste ajal verd loovutama. „Kavandasime oma sotsiaalkampaania suvele just seetõttu, et inimesed ise ja nende mõtted on suviti mujal. Seetõttu kahenesid varasematel aastatel suviti verevarud Eestis kohati ohtlikult väikeseks,“ selgitas Doonorite Seltsi juhatuse liige Hannes Rumm. „Teine põhjus kampaania suvele ajastamisel oli see, et ka verekeskustes on juulis puhkuste aeg ning ise nad sel ajal aktiivset turundust ei tee.“

Masust hoolimata õnnestus Doonorite Seltsil ka tänavu juulis-augustis sotsiaalkampaania "Verd ei asenda miski" läbi viia nii, et selle arvestuslik rahaline maht ületas poolt miljonit krooni. „Meediaväljaanded andsid meie sotsiaalkampaaniale oma reklaamipindu täiesti tasuta,“ rõhutas Hannes Rumm. „Meeldiva üllatusena kasvas meie kampaania kavandatust märksa suuremaks, kuna pärast esimeste reklaamide ilmumist Õhtulehes, Postimehes ja Ajakirjade Kirjastuse väljaannetes pakkusid veel mitu ajalehte ja ajakirja meile omal algatusel tasuta reklaamipindu. Selline käitumine näitab Eesti meediaettevõtete sotsiaalset vastutustunnet.“

Aga muidugi ei mõõdeta sotsiaalkampaania edu mitte reklaamimahu, vaid vereloovutuste arvu järgi. Tänavune kampaania suurendas juulis verekeskuste andmetel vereloovutuste arvu Põhja-Eesti Regionaalhaigla, Tartu Ülikooli Kliinikumi ning Ida-Viru Keskhaigla verekeskustes 8-24% võrra. Eriti suur oli doonorite juurdekasv Ida-Virumaal, kuna tänavu viidi osa kampaaniast esmakordselt Raadio 4 ja venekeelse Postimehe toetusel läbi vene keeles.

„Haiglate nõudlus doonorivere järele oli suvel suur ja seda eriti juulikuus. Tänu teravmeelsele kampaaniale oli doonoreid palju ja kõik ülekannet vajavad patsiendid said abi,“ tunnustas sotsiaalkampaaniat Põhja-Eesti Regionaalhaigla verekeskuse juhataja Riin Kullaste.

Doonorite Seltsi sotsiaalkampaania teostas reklaamibüroo Utopia. „Doonorite Seltsi puhul on tegu ideaalkliendiga, kes ei sea teostusele mõttetuid nõudmisi, vaid usaldab tegijaid täiega. Tore, et lisaks protsessile oli meeldiv kogu tulemus,“ kirjeldas Utopia üks juht Alvar Jaakson (fotol) kampaania tegemist. „Mitmed ideed olid siin juba pikalt mõttes mõlkunud, ülesandeks oli silmatorkava kujundi leidmine ilma kaastunde, šoki ja hädahüüu klišeedesse langemist.“

Kampaaniat „Verd ei asenda miski“ toetasid ajalehed Õhtuleht, Postimees, Eesti Ekspress ja Maaleht, ajakirjad Pere ja Kodu, Oma Maitse, Anne, TervisPluss, Stiil, Kodukiri, Eesti Naine, Kroonika, Tehnikamaailm, Kodu ja Aed, Maakodu ning raadiojaamad Vikerraadio, Raadio 2, Raadio 4 ja Klassikaraadio.

Eesti Doonorite Selts palub kõigil Best Marketingi lugejatel, kel on ideid ja soovi toetada järgmisi doonorlust edendavaid sotsiaalkampaaniaid, võtta Doonorite Seltsiga ühendust aadressil hannes.rumm@mediafocus.ee või telefonil 52 37 525.

Milleks doonoriverd kasutatakse? Eesti haiglate patsiendid vajavad doonoriverd iga päev, sest verd ei ole võimalik tööstuslikult toota ja vere ainsaks allikaks on doonor. Doonorite verd kasutatakse rasketel operatsioonidel, sünnitustel, patsientide raviks verejooksu, raske trauma, aneemia, leukeemia, vähi- ja maksahaiguste, põletuste ja paljude teiste haiguste puhul. Doonorivere toel on võimalikud ka paljud plaanilised operatsioonid, mida muidu liiga suure verekaotuse kartuses ei saaks sooritada. Eestis on doonorlus tasustamata. Allikas: www.verekeskus.ee

Selle artikli leiate ka tänasest võrguajakirjast Best Marketing.

25.9.09

Eesti valitsus julgustab Vene äärmuslasi

Kui TV3 küsis paar päeva tagasi oma vaatajate käest, kas nad peavad õigeks justiitsminister Rein Langi otsust tühistada Vene riigiduuma liikmele Sergei Markovile kehtestatud sissesõidukeeld peaaegu kõigisse Euroopa Liidu liikmesriikidesse, siis pidas üle 90% eestlastest Langi otsust valeks.

Olen nende inimestega täiesti ühel meelel, sest viisakeelu kehtestamine Eestit teo või sõnaga rünnanud inimese vastu on meie riigi ainuke võimalus karistada Vene äärmuslikke poliitikuid. Kui piirduda sissesõidukeelu kehtestamisega ainult Eestisse, siis Markovi sugused mehed vaid vilistavad selle peale. Kui nad aga mõistavad, et Eesti ründamise tõttu võetakse neilt võimalus puhata perega Vahemere-äärsetes kuurortides või sõita erialastele konverentsidele Brüsselisse ning Berliini, siis paneb see äärmuslased tõsiselt järele mõtleme, enne kui nad järgmine kord Eestit ründavad.

Eelmine siseminister sotsiaaldemokraat Jüri Pihl kehtestas Markovile sissesõidukeelu väga lihtsal põhjusel: see mees ise hooples meedias sellega, et pärast aprillimässu Eestit tabanud küberrünnakute üks korraldaja oli tema nõunik, kes tegutses tema heakskiidul.

Erinevalt Jüri Pihlist väidab Rein Lang, et Markovi süü kohta pole mingeid tõendeid. Aga see ei olegi Eesti asi tõestada, et Markov oli küberrünnakute taga. Eesti Vabariigi justiitsminister või välisminister ei pea käituma nagu Vene äärmuslase advokaadid. Kui Markov tahtis Schengeni ruumi riikidesse sissesõidukeelust vabaneda, tulnuks tal endal advokaat palgata ja Eesti ministri otsus kohtus vaidlustada.

Paraku tunnistas Markov äsja Postimehele antud intervjuus, et ise ei pidanud ta sissesõidukeelust vabanemiseks lillegi liigutama, et. Kõik asjad ajas korda Venemaa välisministeerium, mis survestas Eesti valitsust.

Tühistades Markovi sissesõidukeelu vaid paar kuud pärast selle kehtestamist näitas justiitsminister Eestit riigina, mis annab järele esimesele Vene-poolsele survele. Kahjuks julgustab see otsus teisi Vene äärmuslasi lähitulevikus Eestit ründama, sest mingit karistust pole neil ju enam karta.

Omaette ooper on välisminister Urmas Paeti käitumine. Paet taotles lisaks Markovile sissesõidukeelu tühistamist ka aprillirahutuste aegse Nashi juhi ja praeguse Venemaa valitsuse liikme Vassili Jakemenko vastu, kes korraldas kaks aastat tagasi rünnaku Eesti saatkonna ja suursaadik Marina Kaljuranna vastu. Õnneks ei söandanud Jakemenko sissesõidu keelu tühistada isegi Rein Lang.

Juhin tähelepanu ka asjaolule, et Markovi sissesõidukeeldu tühistades rikkus Rein Lang ühte kirjutamata reeglit, mida järgivad kõik asendusministrid: nad ei tee ühtegi põhimõttelist otsust. Lang asendas siseministrit vaid 10 päeva ning kuna ta vabastas Markovi viisakeelust nii lühikesel ajal, siis näitab see, et tegemist oli kahe Reformierakonna ministri omavahelise diiliga. Miks Lang ja Paet Vene välisministeeriumile esimesele surveavaldusele järgi andsid, pole nad seni vaevunud selgitama.

Kahjuks keeldus ka IRL-i siseminister Marko Pomerants Sergei Markovit uuesti Schengeni musta nimekirja panemast. Sõnades võistlevad Reformierakonna ja IRL-i liikmed kogu aeg selle eest, kes neist on kõige suurem rahvuslane. Paraku näitavad nende teod, et piisav Vene välisministeeriumil vaid iitsatada, kui Reformierakonna-IRL-i valitsus unustab meie rahvuslikud huvid.

See lugu ilmus äsja ka Delfis.

23.9.09

Rein Lang kahjustas Eesti julgeolekut

Venemaa riigiduuma saadik Sergei Markov praalis tänavu märtsis ühel videokonverentsil, et pärast aprillimässu Eestit tabanud küberrünnakute üks korraldaja oli tema nõunik. Vene poliitik tunnistas ise ja avalikult, et üks Eesti internetilehekülgi rünnanud kurjategija oli tema palgal ja tegutses tema heakskiidul.

Toonane siseminister sotsiaaldemokraat Jüri Pihl vastas sellisele praalimisele kiiresti ja karmilt: ta pani Markovile sissesõidukeelu Schengeni viisaruumi ehk sisuliselt enamusesse Euroopa riikidesse. Võib vaid aimata, kuidas Markov ehmatas, kui ta teada sai, et Eesti siseminister võttis talt õigusse lennata Brüsselisse, Berliini, Pariisi või puhata Kreeka, Portugali ja Hispaania kuumadel liivadel.

Pihli otsus oli ainus võimalus, kuidas Eesti sai meid rünnanud kurjategijat karistada. (Muuseas, Wikipedia andmetel on ka Ukraina kuulutanud Markovi persona non grataks.) Kui Eesti riik poleks Markovit karistanud, siis andnuks see sõnumi, et väikest naaberriiki võib ka tulevikus karistamatult rünnata ning selle arvelt sisepoliitilist populaarsust koguda. Pihli otsus polnud kättemaks, vaid hoiatus Vene äärmuslikult käituvatele poliitikutele: ärge enam niimoodi tehke, sest muidu suudab Eesti teie liikumisvabadust oluliselt piirata.

Pihli karm otsus
Kui Jüri Pihl jäi valitsuskriisi tõttu siseministri ametist ilma, siis võttis tema kohustused ajutiselt üle reformierakondlane justiitsminister Rein Lang. Just sel lühikesel kümne päeva pikkusel perioodil esitas välisminister ja samuti Reformierakonda kuuluv Urmas Paet siseministri kohusetäitjale taotluse tühistada Markovi sissesõidukeeld Schengeni viisaruumi ehk sisuliselt tühistada kogu varasem karistus.

Kaitsepolitsei soovitas siseministril tungivalt Markovile kehtestatud keeld jõusse jätta, kuid sellest hoolimata tühistas Lang varasema Jüri Pihli otsuse. Märkimisväärne on see, et karistus tühistati lühikesel ajavahemikul, mil see sõltus ainult kahest Reformierakonna tipp-poliitikust. Markovile määratud sissesõidukeeld tühistati vaid paar kuud pärast selle määramist ning kohe, kui Venemaa selleks diplomaatilisi kanaleid pidi soovi avaldas.

Väidetavalt oli välisministeeriumi taotluse põhjuseks asjaolu, et Euroopa Liidus pole kombeks piirata valitsuse- ega parlamendiliikmete liikumisvabadust. Euroopalik tava on ka see, et parlamendiliikmed ei korralda rünnakuid naaberriikide vastu ega kiitle nendega avalikkuses.
Justiitsminister Lang õigustas oma käitumist sellega, et „ei olnud mitte mingeid vettpidavaid tõendeid, et Markov oleks kurjategija.“ Fakt on see, et sisenemiskeelu kehtestamiseks ei pea olema kriminaalkorras karistatud kurjategija. Saatuse irooniana kaitsevad ministrid Lang ja Paet sedasama Markovit, kes loopis Moskvas ühel Nashi meeleavaldusel Andrus Ansipi portreed kingaga.

Viga tuleb parandada
Langi ja Paeti käitumine kahjustas Eesti julgeolekut. Markovi ees koogutamine teeb Eestist riigi, mida võib karistamatult rünnata. Kardetavasti õhutab see juba lähitulevikus uusi samasuguseid ründeid nagu tunamullused küberrünnakud või kallaletung Eesti diplomaadile.

Teiseks on võitlus küberkuritegevusega viimastel aastatel olnud üks Eesti rahvusvaheline edulugu. Tänu valusale õppetunnile 2007. aastal omandas Eesti selles valdkonnas silmapaistva kompetentsi, mida me oleme edukalt jaganud oma partneritele nii NATO-s kui Euroopa Liidus. Kõik Eesti esindajad on välispartneritele kogu aeg rõhutanud, küberkuriteod on kriisiolukorras üliohtlikud ning neid tuleb karmilt karistada. Tänu Langile ja Paetile andis Eesti nüüd meie välispartneritele signaali, et Eesti peab küberkuritegevust tõsiseks ohuks riigi vastu veel ainult sõnades, kuid mitte tegudes.

Seetõttu peavad sotsiaaldemokraadid vajalikuks, et siseminister Marko Pomerants parandab võimalikult kiiresti Rein Langi tehtud vea ning taaskehtestab Sergei Markovile sissesõidukeelu Schengeni viisaruumi. Rein Langi käitumist iseloomustas tabavalt IRL-i liige Marko Mihkelson, kes nimetas seda „uskumatuks ämbriks“. Hea poliitilise tava kohaselt vastutab „uskumatu ämbri“ teinud minister selle eest ametist lahkumisega.

See lugu ilmus ka tänases Õhtulehes.

21.9.09

Ansip keeldub vastutamast töötuskindlustusmakse järsu tõusu eest

Peaminister Andrus Ansip keeldus täna vastutamast selle eest, et langetades 2005. aasta töötuskindlustuse maksemäära 0,9 protsendini, tekitas tema toonane valitsus olukorra, kus tänavu tuli töötuskindlustuse maksemäära lubamatult järsult tõsta 4,2 protsendini.

Küsisin Ansipilt Riigikogus sõna sõnalt: "Kas te tunnete isiklikku vastutust selle eest, et langetades 2005. aasta töötuskindlustuse maksemäära, tekitasite te olukorra, kus tänavu tuli seda maksemäära lubamatult järsult tõsta?"

Riigikogus minu arupärimisele ja mitmele täpsustavale küsimusele vastates väitis Ansip, et "sellele küsimusele ei saa vastata "ei ja jah" vormis". Peaminister põhjendas maksemäära järsku tõstmist mitte vajadusega tagada Töötukassale pandud kohustuste täitmine, vaid vajadusega hoida töötuskindlustusmakse abil riigieelarve tasakaal eurole üleminekuks vajalikes piires.

Meenutuseks niipalju, et 2005. aasta novembris vähendas Ansipi valitsus töötuskindlustusmakse määra algselt 1,5 protsendilt 0,9 protsendini. Ansip ise väitis toona valitsuse pressikonverentsil: "Praeguseks on Töötukassasse kogunenud jääk 1,86 miljardit, aasta lõpuks 2 miljardit, mõne aja pärast 3 miljardit ja tuleb tunnistada, et riigil ei ole selle rahaga midagi peale hakata, sest see raha on seotud väga kindla kasutusotstarbega ja on täiesti ebaeetiline hakata seda otstarvet laiendama. /.../ Riik peab loobuma nende vahendite kokkukogumisest, mida riigil kindlasti ei lähe vaja sellel otstarbel, milleks ta neid vahendeid on väitnud, et ta kokku korjab."

Tagantjärele tarkusega me teame, et Töötukassal oleks juba eelmisel aastal ja eriti sellel aastal neid "mõttetuid" miljardeid hädasti vaja läinud. Vähe sellest, tänu tööpuuduse järsule kasvule muutus Töötukassa olukord nii kriitiliseks, et tänavu oli Reformierakonna ja IRL-i valitsus sunnitud maksumäära neljakordistama ehk tõstma selle 4,2 protsendini.

Andrus Ansipi juhitud valitsuse 2005. aasta novembris tehtud otsusel oli nii Töötukassale kui Eesti majandusele mitu negatiivset mõju. Esiteks algas 2005. aastal Eesti majanduses järsk kasv ja Eesti majandus kuumenes kiiresti üle. Vähendades nii ettevõtete kui töövõtjate maksukoormust olukorras, kus ettevõtete käsi käis hästi ja keskmine palk hakkas galopeerides kasvama ka erasektoris, võimendas Eesti valitsus töötuskindlustusmakset vähendades omalt poolt majanduse kuumenemist veelgi.

Tänavu jahutas Reformierakonna ja IRL-i valitsus järsu töötuskindlustusmakse tõusuga Eesti majandust olukorras, kus teised Euroopa riigid ja valitsused mõtlevad selle peale, kuidas oma majandust turgutada. Mõlemat meie valitsust juhtis 2005. ja 2009. aastal peaminister Andrus Ansip ja mõlemad valitsused käitusid risti vastupidiselt mõistlikule poliitikala.

Teiseks ei saa nõus olla peaministri Riigikogus arusaamaga, et tänu madalamale maksumäärale väiksemaks jäänud Töötukassa reservid pole oluline probleem. Eesti riigieelarve tervise seisukohast olnuks väga mõistlik, kui aastatel 2005-2009 oleks Töötukassasse reserve kogutud mitte 0,9 protsendilise, vaid 1,5%-lise maksumääraga. Siis olnuks mitte ainult Töötukassa, vaid kogu Eesti riigikassa tugevusvaru kriisi saabudes märksa suurem.

Eksitav on peaministri korduvalt esitatud väide, et töötuskindlustuse maksemäära tuli tänavu tõsta ainult selleks, et tasakaalustada riigieelarvet ja hoida see eurole üleminekuks vajalikes raames. Meenutan peaministrile, et riigieelarve tasakaalustamiseks on ka teisi võimalusi. Seesama Reformierakonna ja IRL-i valitsus tõstis näiteks käibemaksumäära, igati võimalik oli töötuskindlustusemakse määra asemel tõsta tulumaksumäära. Rääkimata sellest, et kui tänavu poleks töötuskindlustusemaksu määra neljakordistatud, oleks Töötukassa juba järgmisel aastal maksujõuetuks muutunud.

20.9.09

Savisaar hävitab Tallinna lasteaedades 100-150 töökohta

End sotsiaalsete töökohtade loojana reklaamiv Tallinna linnapea Edgar Savisaar hävitab juba tänavu Tallinna lasteaedades suuri eelarvekärpeid tehes 100-150 töökohta.

Tänavune 8% suurune eelarvekärbe on sundinud paljusid Tallinna lasteaedu koondama kokkasid ja abitöölisi ning saatma sundpuhkusele erialapedagooge nagu näiteks muusika- või liikumisõpetajaid. Kuna 2010. aasta linnaeelarve väheneb umbes miljardi krooni võrra, nõuab linnavalitsus lasteaedadelt valmisolekut kärpida järgmiseks aastaks lasteaedade eelarvet veel kuni 25%.

Lasteaedadel on võimalik nii suurt kokkuhoidu saavutada ainult tööjõukulude vähendamise arvelt, koondades töötajaid ning lühendades lasteaedade lahtioleku aega.

Kuna Tallinna linnavalitsusele kuulub 128 lasteaeda, siis tähendab isegi ainult ühe töötaja koondamine igas lasteaias kokku suurusjärgus 100-150 töökoha vähenemist. Kuigi lasteaedade abitöötajate palgad on väikesed, vähendab nende töökohtade kadumine linna maksutulusid veelgi, sest nende palkade pealt tasutav tulumaks jääb linnakassasse laekumata.

Seetõttu käitub linn lasteaedades vajalikke töökohti kaotades väga ebaefektiivselt, kuna suurendab niimoodi ühtaegu tööpuudust ja samas vähendab oma tulusid.

Rõhutada tuleb fakti, et erinevalt kunstlikult loodud reisisaatja töökohtadest on lasteaedades hävitatavaid töökohti tegelikult vaja. Kardetavasti koputab Tallinna Autobussikoondise uksele varsti mitu lasteaiast koondatud koka- ja koristajatädi, et paluda endale tööd reisisaatjana. Paraku satuvad end seni täisväärtuslike töötajatena tundnud inimesed linnavalitsuse armust elajate rolli.

17.9.09

Arupärimine Juhan Partsile majandusministeeriumi haldusala parteistamise kohta

Austatud härra Parts

Majandus- ja kommunikatsiooniministrina olete aktsiaselts Eesti Energia üldkoosolekuks. Nimetatud ettevõtte ainuomandis olev OÜ Elering nõukogu nimetas konkurssi välja kuulutamata 4. septembril 2009.a. juhatuse esimeheks alates 01.12.2009 Teie erakonnakaaslase Taavi Veskimägi.

25.08.2009 nimetasite Tarbijakaitseameti uueks peadirektoriks endise Pärnu linnapea, Isamaa- ja Res Publica Liidu Pärnu osakonna juhatuse liikme Andres Sooniste.

Sellest tulenevalt esitame teile Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse paragrahv 139 alusel järg­mised küsimused:

1. Kas viimase kümne aasta jooksul on ka varem Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala asutustes ja äriühingutes, samuti haldusalas olevate riigile kuuluvate äriettevõtte juhiks nimetatud inimesi, kes kuuluvad majandusministriga ühte erakonda? Nende olemasolu korral palun tutvustage neid näiteid.
2. Miks ei korraldatud OÜ Eleringi juhatuse esimehe leidmiseks avalikku konkurssi?
3. Miks on majandusminister asunud politiseerima oma valitsemisala asutusi ja äriühinguid, asudes neid mehitama IRL-i liikmetega ehk ministriga samasse erakonda kuuluvate inimestega?

Sotsiaaldemokraatliku fraktsiooni liikmed Kalvi Kõva, Sven Mikser, Heljo Pikhof ja Hannes Rumm

Taustaks arupärimisele niipalju, et selle ajendas murettekitav trend, mille kohaselt IRL-i tipp-poliitikud räägivad avalikkuses kõva häälega apoliitilise juhtimise eelistest, kuid samal ajal tegelevad jõuliselt avaliku sektori ametikohtade parteistamisega. Lisaks tarbijakaitseameti ning OÜ Elering juhi kohtadele nimetas IRL hiljuti oma liikmed Järva- ning Jõgevamaa maavanemateks.

Ilma avaliku konkursita Eleringi juhatuse esimeheks saanud Veskimägi senine töökogemus ettevõtluses piirdub tema ametliku CV kohaselt 1997. aastal ASi Eesti Merelaevandus peadirektori nõunik-konsultandi ameti pidamisega. Võimatu on uskuda, et avaliku konkursi abil poleks sellele kohale leitud Veskimägist suurema ettevõtluskogemusega juhti firmale, millel on ainsana õigus osutada Eestis elektri ülekandeteenust.

15.9.09

Miks kritiseeris president Silver Meikarit?

President Toomas Hendrik Ilvese ütles eilses Riigikogu tööaasta avakõnes muuhulgas järgmised sõnad: "Ma ei mõista, kuidas saab hääletada seaduse poolt ja ühtaegu toetada presidendi otsust jätta see välja kuulutamata. Riigikogu liige, kes vajutab hääletusnupule, vastutab Eesti rahva ees."

Ilmselt ajendas Toomas Hendrik Ilvest sel teemal sõna võtma reformierakondlase Silver Meikari käitumine, kes juunis parteidistsipliini sunnil hääletas Karistusseadustiku ja Riigi hädaolukorra seaduse muutmise seaduste poolt. See oli seadus, mis ajendatuna kõva käe ihalusest, piiras oluliselt inimeste õigusi ja vabadusi ning oli selges vastuolus põhiseadusega. IRL-i ja Reformierakonna häältega vastu võetud seadust pidas põhiseadusega vastuolus olevaks ka president Ilves ning jättis selle välja kuulutama.

Eriti kummaline oli selle seaduse puhul aga Silver Meikari käitumine, kes hääletas seaduse vastuvõtmise poolt, ehkki pidas seadust inimeste õiguseid ja vabadusi lubamatult piiravaks. Vähe sellest, pärast seaduse vastuvõtmist palus Meikar presidendil jätta see seadus välja kuulutamata, öeldes koos Aleksei Lotmaniga riigipeale saadetud kirjas: "... palume kaaluda, kas antud eelnõud riivavad ebaproportsionaalselt kodanike põhiõigusi ja -vabadusi ning kas need on kooskõlas EV põhiseadusega."

President Ilvese eilne kõne oli väga tuumakas ja rääkis ainult olulistest asjadest. Meikari vastuolulisele käitumisele tähelepanu juhtimine näitab, et riigipea pidas oluliseks ohuks parlamentaarsele demokraatiale ka sellist Riigikogu liikmete käitumist, kus räägitakse üht, aga tehakse oma südametunnistusega vastuollu minnes teist. Ehk nagu ütles riigipea, meikarlikult käitudes loobub Riigikogu liige vastutusest Eesti rahva ees ning taandab end ise parteisõduriks.

4.9.09

Poole miljoni krooni eest tasuta reklaami? Tehtud!

Pealkirjas toodud küsimusele vastavad mistahes turundusspetsid masu ajal täiesti veendunult eitavalt.

Ometi õnnestus Doonorite Seltsil juulis-augustis läbi viia sotsiaalkampaania "Verd ei asenda miski", mille arvestuslik rahaline maht ületab poolt miljonit krooni. Meie kampaania kasvas kavandatust märksa suuremaks, kuna pärast esimeste reklaamide ilmumist pakkusid meeldiva üllatusena veel mitu ajalehte ja ajakirja meile omal algatusel tasuta reklaamipindu. Selline käitumine näitab Eesti meediaettevõtete suurt sotsiaalset vastutustunnet, sest kõik nad avaldasid meie reklaame täiesti tasuta.

Aga muidugi ei mõõdeta sotsiaalkampaania edu mitte reklaamimahu, vaid vereloovutuste arvu järgi. Tänavune kampaania suurendas verekeskuste andmetel vereloovutuste arvu Põhja-Eesti Regionaalhaigla, Tartu Ülikooli Kliinikumi ning Ida-Viru keskhaigla verekeskustes 8-24% võrra.

„Haiglate nõudlus doonorivere järele oli suvel suur ja seda eriti juulikuus. Tänu teravmeelsele kampaaniale oli doonoreid palju ja kõik ülekannet vajavad patsiendid said abi,“ tunnustas meie sotsiaalkampaaniat Põhja-Eesti Regionaalhaigla verekeskuse juhataja Riin Kullaste.

Eesti Doonorite Selts tänab täna sotsiaalkampaaniat läbi viia aidanud inimesi ning meediaorganisatsioone tiitliga „Doonori sõber“.

Sotsiaalkampaaniat toetasid ajalehed Õhtuleht, Postimees, Eesti Ekspress ja Maaleht, ajakirjad Pere ja Kodu, Oma Maitse, Anne, TervisPluss, Stiil, Kodukiri, Eesti Naine, Kroonika, Tehnikamaailm, Kodu ja Aed, Maakodu ning raadiojaamad Vikerraadio, Raadio 2, Raadio 4 ja Klassikaraadio.

Doonorite Selts korraldas suvise reklaamikampaania kolmandat aastat järjest ning see on vereloovutajate arvu märgatavalt suurendanud ka varasematel aastatel.

Doonorite arv Eestis on PERH-i verekeskuse andmetel aastatel 2003-2008 kõikunud 32 147 ja 36 872 vahel. Viimastel aastatel on doonorite arv suurenenud, kuid Eestis on jätkuvalt doonoreid alla 3% elanikkonnast, ehkki Maailma Tervishoiuorganisatsiooni soovitusel peaks stabiilsete verevarude tagamiseks doonorite arv olema vähemalt 4% elanikkonnast.

1.9.09

Austatud härra Ansip

Vastates 5. veebruaril 2007. aastal Riigikogu liikme Taavi Veskimägi arupärimisele euroga liitumise kohta ütlesite: „Vabariigi Valitsus on seadnud eesmärgiks saada Euroopa Majandus- ja Rahandusliidu täisliikmeks ja võtta kasutusele Euroopa Liidu ühisraha euro niipea kui või­malik /---/”. Samas põhjendasite plaanide luhtumist ühineda euroalaga 1. jaanuaril 2007. aastal väliste hinnašokkide ning kütuse ja toiduainete hinnatõusuga.

Kahjuks on viimasel ajal ilmnenud, et Vabariigi Valitsus ei ole teinud omalt poolt kõike vaja­likku eurole üleminekuks, mis seab tõsise kahtluse alla Teie juhitava valitsuse tõsiseltvõeta­vuse.

17. augusti 2009.a. ajalehest Postimees selgus, et enam kui kaks ja pool aastat pärast esialgset kavandatud euroga liitumise tähtaega ei ole riigi pensionikassa valmis pensionide välja­maksmiseks eurodes. Samast artiklist selgub ka, et valitsusel puuduvad lepingud vajalike in­fosüsteemide uuenduste tegemiseks, mistõttu pole isegi teada, mis ajaks õnnestub eurole üle­minekut takistavad tööd ära teha.

Sellest tulenevalt esitan teile Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse paragrahv 139 alusel järg­mised küsimused:

1. Kuidas on võimalik, et olukorras, kus juba 31. jaanuarist 2005 töötab valitsuskomisjon eu­role sujuva ülemineku tagamiseks vajalike tegevuste koordineerimiseks ei ole kavandatud vajalikke tegevusi pensionikassa infosüsteemide uuendamiseks, mis võimaldaks maksta eu­role ülemineku korral pensione?

2. Kes vastutab Vabariigi Valitsuse tegematajätmiste pärast, mis takistavad Euroopa Liidu ühisraha euro kasutuselevõttu Eestis?

Lugupidamisega
Hannes Rumm
Riigikogu liige



Esitasin eile sellise arupärimise peaministrile.

31.8.09

Kas Stalin oleks saanud Hitleri peatada? Muidugi mitte!

Pealkirjas toodud küsimuse esitasid äsja Venemaa mõjukaimas telekanalis Pervõi Rossiiski Kanal parimal eetriajal esitatud dokumentaalfilmi autorid. Ja vastasid sellele filmi esimestest kuni viimaste sekunditeni täie kindlusega: muidugi mitte!

Rahalises mõttes Venemaa telefilmide kohta väga odavalt tehtud filmiga "Kas Stalin oleks saanud Hitleri peatada?" tähistas Kreml II maailmasõja algust ning õigustas kodupubliku silmis Stalini rolli selle puhkemisel. Samal ajal ETV eetris olnud lätlaste film "Nõukogude lugu" oli märksa töömahukam, sest kasutas palju rohkem erinevaid infoallikaid.

Vene kanalil, mida Eestis vahendab PBK, linastunud filmi usaldusväärsuse ning poliitilise tausta iseloomustamiseks piisab ühest faktist: selle ainus avalik infoallikas oli Venemaa sõjaväeluure kindralmajor, ajaloolane. See vanahärra rääkis Stalini otsustest ja valikutest läbivalt meie-vormis: "meil ei jäänud muud üle kui", "me olime sunnitud" jne. Samastades end ja televaatajaid enesestmõistetavalt Stalini otsustega.

Kuna nii tagasihoidlikult tehtud film, mis kindlasti laiemat publikut köita kindlasti ei suutnud ning telekanali reitingu alla viis, oli eetris nii tähendusrikkal ajal, siis võib kindel olla, et selle tegemise ja esitamise taga oli mõjukas poliitiline tellimus. Filmi sisu kattus suuresti president Medvedevi eilse avaldusega, milles ta pahandas tänapäevase Lääne-Euroopaga, mis samastas Hilteri ja Stalini kuriteod.

Kremli-meelne dokfilm tõestas meeleheitlikult, et Stalin oli alates 1936. aastast ainuke poliitik Euroopas, kes püüdis Hitleri ambitsioone ohjeldada. Ajaloolise lõppjäreldusena väitis Kremli propagandafilm, et MRP salaprotokolli sõlmimine oli Stalini jaoks teadlik otsus, millega ta lükkas N Liidu jaoks edasi sõtta astumise.

Muidugi õigustas film selles kontekstis ka N Liidu otsust okupeerida samaaegselt Hilteri juhitud Saksamaaga Poola. Filmi väite kohaselt polnud Hitleri otsusel rünnata 1. septembril Saksamaad mingit pistmist MRP lepinguga, mis oli puhtalt fiktiivne dokument:) Niisamuti nagu ka sellele järgnenud Balti riikide okupeerimisek polevat olnud mingit pistmist MRP salaprotokolliga.

Ajaloolise lõppjärelduse juurest hüppas film selle loomise tegeliku põhjuse juurde, milleks on tänase Euroopa "hullumeelne resolutsioon", millega võrdsustati hitlerliku Saksamaa ja stalinliku N Liidu kuriteod.

Pole imestada, et pärast selliste filmide esitamist parimal eetriajal valivad venelased ka kümne aasta pärast oma ajaloo üheks positiivseimaks poliitikuks Stalinit hoolimata sellest, et ta mõrvas kümneid miljoneid venelasi.

Minu meelest on ETV-l mõistlik näidata aeg-ajalt oma dok-filmide sarjas ka selliseid Kremli-meelseid ajaloolisi filme. Oma ajalugu tunnevad Välisilma vaatajad ju päris hästi ning muidugi on hea, kui veidi uue vaatenurga alt näitavad neid sündmusi Läti kolleegid. Aga selleks, et suur osa nooremaid eestlasi, kes vene telekanaleid keelebarjääri tõttu kunagi ei vaata, tajuks, milline ajalookäsitlus ruulib ehk vlaadib praegu Venemaal, on õpetlik neid teoseid hädavajalike taustakommentaaridega meie publikule tutvustada. Sel lihtsal põhjusel, et Kremli tellitud filmid ei taha muuta mitte ajalugu, vaid üritavad muuta meie tänapäevast maailma.

29.8.09

Riigikogu kossutiim kaotas 44:49 legendaarsele Kalevile

Riigikogu korvpallitiim alustas täna Paides hooaega valusa 44:49 kaotusega legendaarsele meeskonnale Kalev 91, mis võitis 18 aastat tagasi N Liidu meistritiitli.

Olime küll vastastest selgelt paremas füüsilises vormis, aga pika suvise treeningpausi tõttu oli meie visketabavus masendavalt vilets. Täiesti võidetava mängu kaotasime ainult seetõttu, et panime teisel poolajal mööda nii enamuse vaba-, 2- kui ka 3-punkti visked.

Ainsana oli heas hoos Ott Lumi, kes tõi Riigikogu meeskonna pooled punktid ning andis kõvasti keha Aleksander Karavajevile ja Harri Drellile. Viimased olid omakorda vastasmeeskonna parimad ja enim skoori teinud mängijad.

Tuleb muidugi tunnistada, et legendaarset Kalevit esindasid Kuma Raadio sünnipäeval lisaks eelnimetatud meestele veel ainult Aivar Toomiste, Tair Tenno, Andrus Nagel ning treeneripingil Margus Metstak. Kui kohal olnuks ka Kullamäe, Babenko, Pehka ja Kuusmaa, olnuks mäng ilmselt märksa ühepoolsem.

190 cm pikkuse mehena oli minu jaoks täiesti uus kogemus rüseleda korvi all koha pärast 213 cm pikkuse Aleksander Karavajeviga. Meie õnneks kähistas Karavajev viimasel veerandajal Drellile: "Vsjo, Garri. Ja bolshe begat nje budu. Davai, tõ sam igrai!". Kahjuks võttis Drell 50-aastase Karavajevi juttu väga tõsiselt ning pani sisse viimased kaks kaugviset, mis otsustasid mängu saatuse.

Paide spordihoonet täitnud publiku lemmik oligi Karavajev, kelle mängule andis värvi asjaolu, et kuna tema ühe tossu tald tuli kohe mängu alguses poolenisti lahti, siis mängis kossuhiid nii, et kets püsis jalas ainult tänu sellele, et oli tavalise marlisidemega jala külge kinni seotud.