23.2.08

Ehtsad Eesti mehed 24. veebruaril 1918

20-aastane Herman Evert nägi 24. veebruari päeval 1918 Tallinna kesklinnas sõitmas autot, mille kastis lehvis sinimustvalge ja seisid relvastatud mehed. Veidi aega hiljem avastas ta auto juba Riigipanga eest ning nägi, kuidas autorooli tagant astus välja kaelast haavatud poiss, kes oli pihta saanud kokkupõrkes linnast lahkuma valmistuvate enamlastega. "Autol enam juhti polnud, mehed olid nõutud," meenutab Evert.


Seepeale astus Evert lihtsalt auto juurde, väntas selle käima ja proovis manööverdada. Nähes autot jälle sõidukorras olevat, ronisid Päästekomiteed toetavad mehed taas autokasti, kus asus ka kuulipilduja Maksim.


Esmalt rünnati veoautotäie meestega enamlaste ajalehe Kiir toimetust Suur-Karja tänaval. Siis kontrolliti olukorda Volta vabrikus, kus vene sõdurid olid end täis joonud ja lihtsalt müra tegid. "Ühtegi "kaasvõitlejat" neis operatsioonides ma ei tundnud, ega ükski neist ka mind," märgib Evert veebruarikuu Loomingus ilmunud mälestustes.


Ööl vastu 25. veebruari kontrollis Everti rühm veel olukorda Mere puiesteel gaasivabrikus, kus enamlased olid veidi varem tapnud ühe Reaalkooli poiste salga liikme. Seejärel sõideti Ülemiste jaama tagasi lööma raudteed pidi saabuvaid kaht vagunitäit enamlasi, kelle tee aga tõkestasid juba Lagedi kandis rööbaste rikkumisega Eesti raudteelased.


Kohates 25. veebruaril jalgratastega linna sõitnud Saksa vägesid, panid eestlased relvad maha. "Viskasime siis püssid maha ja sõitsime edasi. Nii küll, meie töö on tehtud, meid enam tarvis ei ole! Eks me siis lähe koju, lõunaaeg ka juba lähedal. /.../ Läksime igaüks oma poole, küsimata, kes on kes," kirjeldab Evert oma sõjaseikluse lõppu.


Tsiteerisin hilisemas elus Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastusjuhina tuntuks saanud Everti mälestusi nii pikalt kahel põhjusel. Esiteks näitavad ka tema mälestused, kui spontaanselt ja kõhklematult tavalised noored eestlased toetasid poliitilise eliidi ehk Päästekomitee katset kasutada võimuvaakumit Eesti iseseisvuse loomiseks.


Teiseks on armsalt koomiline see, kuidas üheskoos eluga riskivad Eesti mehed veetsid terve ööpäeva koos ilma, et oleksid oma vahel teretuttavakski saanud.


Kas tuleb tuttav ette? Kui palju on teil selliseid ühistel koosolekutel või pidudel kohatud pooltuttavaid, kellega te juba aastaid alati paar sõna juttu ajate, aga kelle nime te ikka veel pole söandanud küsida?


Head oma vaba riigi sünnipäeva meile kõigile!

20.2.08

Tallinn ruulib maailma mitmevõistluse pealinnana

Pärast eelmist nädalavahetust ruulib Tallinn maailma kergejõustikus mitmevõistluse pealinnana, kuna enamus nii meeste kui naiste mitmevõistluse tänavustest tipptulemustest sündis siin.

Meeste seitsmevõistluse tänavusest IAAF-i maailma esikümnest on täpselt pooled tulemused sündinud Tallinnas. Alles üheteistkümnendal kohal tänavuses edetabelis on Roman Šebrle, aga ka olümpiavõitja ja maailmarekordimees tegi oma senise hooaja margi Erki Noole korraldatud Reval Hotels Cupil.

Peaaegu sama muljetavaldav pilt on naiste viievõistluses, kuigi IAAF pole kahjuks tänini suutnud oma edetabelisse Reval Hotels Cupi naiste tulemusi kanda. Naiste edetabelit juhib napilt Ljudmilla Blonska (mullu Osaka MM-il Carolina Klüftile tõsise lahingu andnud ukrainlanna) Tallinnas tehtud uue Ukraina rekordiga 4771 punkti. Esikuuikus on Tallinnas tehtud tulemustega ka Natalja Dobrõnska 4758 ja Tatjana Tšernova 4717 punktiga. Lisaks neile on sel hooajal 4700 punktis enam kogunud veel kolm mitmevõistlejat.

Viimastel aastatel tasemelt veidi alla kukkunud Reval Hotels Cupil oli viimati nii kõval tasemel aastal 2004, kui 6350 punktiga võitis Šebrle ja tuli samal aastal ka olümpiavõitjaks. Tänases Kalev Spordi saates Time Out ennustas Erki Nool, et just tema võistluse võitnud Andrei Kravtšenko ja sama punktisummaga teiseks jäänud kasahh Dmitri Karpov + Roman Šebrle + Brian Clay ja võibolla ka Maurice Smith Jamaicalt jagavad Pekingis OM-medalid.

Omalt poolt pakun, et vähemalt kaks kümnevõistluse medalit võtavad tänavu Pekingis need mehed, kes äsja ka Tallinnas võistlesid. Vaevalt suudab Roman Šebrle esimese kümnevõistlejana OM-kulla võita 34-aastasena, aga medali võtab ta tänu kogemustele ja stabiilsusele siiski. Kulla peavad Brian Clayga ära jagama Kravtšenko ja Karpov.

Muuseas - Karpovit ei oodanud pärast pronksmedali võitu Ateena OM-il ükski oma riigi ajakirjanik, ainsana intervjueerisid teda paar eestlast. Ja väga liigutav oli see, kui suur mees võõraste ajakirjanikega vesteldes korraga pisaraid poetades ütles, et pühendab oma medali äsja vähki surnud emale. Just selle emotsiooni ajel soovin sümpaatsele ja vahetule Karpovile edu ka Pekingis!

19.2.08

Jokitamine Riigikogu liikmete kuulumisega äriühingute nõukogudesse

Teadupärast nõustus Riigikogu hiljuti õiguskantsler Allar Jõksiga selles osas, et Riigikogu liikmete kuulumine riigi osalusega ettevõtete nõukogudesse on põhiseaduse vastane.

Täna oli Riigikogu põhiseaduskomisjonil vaja otsustada, kas ja kuidas Riigikogu täidab õiguskantsler Allar Jõksi ettepanekut lõpetada põhiseaduse rikkumine. Ette oli valmistatud kaks eelnõu millest esimene ja lühem (vt allpool) lihtsalt välistas Riigikogu liikmete kuulumise äriühingute nõukogudesse. Teine eelnõu (vt samuti allpool) püüab aga iga hinna eest leida võimalusi, kuidas Riigikogu liikmed ka tulevikus saaksid näiteks Eesti Energia või Eesti Raudtee nõukogudesse edasi kuuluda.

Kuigi põhiseaduskomisjoni ei kuulu roheliste ja Rahvaliidu esindajad, olid nad tänasele koosolekule kutsutud. Poliitilised jõujooned jagunesid põhiseaduskomisjonis nii, et esimest eelnõud toetasid sotsiaaldemokraadid, IRL, ERL ja rohelised. Teist eelnõu Keskerakond ja Reformierakond, paraku on KeRel komisjonis häälte ülekaal ning menetlusse esitatakse homme neile meelepärane eelnõu.

Teine eelnõu on selgelt nõrgem, kuna see ei kaota Riigikogu liikme staatuse seadusest neid võimude lahususe põhimõtete rikkumisi, millele osutas õiguskantsler. Pigem on tegemist jokitamisega, mis tekitab avalikkuses suurt pahameelt, pälvib ka järgmise õiguskantsleri hävitava hinnangu ning rikub kogu Riigikogu mainet.

Läbi kukkunud eelnõu mustand:

Riigikogu liikme staatuse seaduse (RT I 2007, 44, 316) § 28 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„§ 28. Riigikogu liikme piirangud riigi osalusega äriühingu või riigi asutatud sihtasutuse töös osalemisel
(1)Riigikogu liige ei või oma volituste ajal olla riigi osalusega äriühingu või riigi asutatud sihtasutuse juht ega juhatuse liige.
(2) Riigikogu liige ei või oma volituste ajal olla riigi osalusega äriühingu, riigitulundusasutuse või riigi asutatud sihtasutuse nõukogu liige.”

Keskerakonna ja Reformierakonna häältega menetlusse minev eelnõu:

Riigikogu liikme staatuse seaduse (RT I 2007, 44, 316) § 28 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 28. Riigikogu liikme piirangud riigi osalusega äriühingu või riigi asutatud sihtasutuse töös osalemisel
(1) Riigikogu liige ei või oma volituste ajal töötada riigi osalusega äriühingu või riigi asutatud sihtasutuse isiku juhina ega juhatuse liikmena.
(2) Riigikogu liige võib olla riigi osalusega äriühingu, riigitulundusasutuse või riigi asutatud sihtasutuse nõukogu (edaspidi nõukogu) liige, esindades riiki kui omanikku või asutajat.
(3) Riigikogu liikme nimetab nõukogu liikmeks ja vabastab nõukogu liikme kohustest asjaomase ministri ettepanekul Riigikogu majanduskomisjon.
(4) Riigikogu liikme töö eest nõukogu liikmena makstakse tasu teiste nõukogu liikmetega samadel alustel ja korras.
(5) Riigikogu liige annab oma tegevusest nõukogu liikmena aru teda nimetatud Riigikogu komisjonile.

15.2.08

Veelkord valitsusliidu tervisest ja surmast

Eesti Päevaleht palus mul vastata mõnele küsimusele valitsusliidu elu ja tervise kohta. Küsimused ja vastused said sellised:

Kuidas on Teie hinnangul praegu koalitsiooni tervis? Kõige üldisemas mõttes.

Üks nali ütleb, et terve inimene on see, kel iga päev valutab ise kohast. Täpselt sama põhimõte kehtib ka valitsusliitude puhul. Sel päeval, kui praeguses valitsusliidus enam ühtki tüli pole, on see valitsusliit surnud.

Kas praegused erimeelsused (eelkõige töölepinguseadus, alkoholimüük, hiinlaste terminal) on „poliitika tegemise“ juures normaalne nähtus?

Oluline on teha vahet maailmavaateliste poliitiliste erimeelsuste ja jutumärkides poliitika tegemise vahel. Sotsiaaldemokraatidel tekkis Reformierakonnaga vihane vaidlus töölepinguseaduse pärast, sest meie väärtushinnangud on selles küsimuses põhimõtteliselt erinevad. Ka vaidlus võimaliku Hiina hiigelinvesteeringu või Tallinn-Tartu maantee rahastamise pärast on tõsised küsimused, sest tegemist on ülisuurte investeeringutega, mis mõjutavad tuhandeid inimesi väga pika aja vältel.

Väga asjaliku arutelu teema peaks olema ka alkoholipoliitika, aga kahjuks käivitas Keskerakond sel teemal pärast aprillikriisi populismiralli, mis on nakatanud veel mõnda erakonda.

Millest on Teie hinnangul koalitsioonisisesed erimeelsused alguse saanud? Kas nüüd tagasi mõeldes oleks pidanud osa asju pärast valimisi koalitsiooniläbirääkimistel rohkem selgeks tegema?

Valitsusliidu erimeelsuste kõige olulisem põhjus on asjaolu, et iga valitsusliidu sees käib alati omavaheline võistlus valijate toetuse pärast. Seejuures käib kõige vihasem võitlus just maailmavaatelt lähedaste ning seega ka sarnaste valijate pärast võistlevate erakondade vahel nagu näitavad ka viimaste päevade uudised.

Teiseks pole Eestis vist kunagi varem olnud nii uimast opositsiooni nagu praegu. Kuna väline surve puudub, siis jätab see rohkem ruumi valitsusliidu siseseks rebimiseks avalikkuse tähelepanu pärast.

Päevaleht tegi sellest usutlusest kena kommentaari võttes oma küsimused vahelt välja.

12.2.08

SL Õhtulehe "nagu kolm tilka vett" Indrek Tederist

Äsja valis Riigikogu 80 poolthäälega uueks õiguskantsleriks advokaat Indrek Tederi. Uue õiguskantsleri valimisele eelnenud debatis esines nauditavalt SL Õhtuleht, kelle mõne nädala vältel ilmunud juhtkirjad sarnanesid üksteisele nagu kolm tilka vett:

Tedremäng, 23.1.
"Teder on suurepärane õigusspetsialist, kes veel mõni nädal tagasi polnud õiguskantslerikohast sugugi vaimustuses. Ta on kahe suure lahingu lävel. Kas võtta vastu pakkumine hakata õiguskantsleriks või jääda omanimelisse büroosse ning asuda võitlusse Merko suuromaniku Toomas Annuse õiguste eest."

Elu või surm, 11.2
"Kui tõesti saab õiguskantsleriks Indrek Teder, maadevahetuse kangelaste Andres Sarri ja Toomas Annuse advokaat, jääb miski hinge närima."

Klikikantsler, 12.2
"Samas ei võimaldanud Tederi esimesed mõtteavaldused tekkidagi illusioonil, nagu saaks temast kogu rahva õiguskantsler. Esmalt meenutas Teder oma kaitsealuse Siim Kallase 10 miljoni afääri, seda täielikuks jamaks nimetades. Ka maadevahetuse skandaalis pole ta oma kundede kaitsel emotsioonidega kitsi olnud. Arvaku ta ise mida tahes, laiade masside jaoks on ta olnud eelkõige rikaste ja ilusate advokaat ning ta pole seda arvamust uue ameti künnisel ka kõigutama kippunud."

Olles SL Õhtulehe põhimõttekindluse üle veidi hambaid teritanud, teen tabloidlehele komplimendi ühe tänases lehes ilmunud loo eest. Eelmisel nädalal pressiti Eesti pressi ühte Tööandjate Keskliidu kirja mustandit, mille mullu oktoobris koostas advokaadibüroo Teder, Glikman & Partnerid. Tööandjate Keskliit keeldus seda kirja peaministrile läkitamist ning seetõttu tekkis küsimus, miks see kirja mustand just nüüd ja nii jõuliselt meediasse jõudis.

Esmalt tõlgendati kirja väljailmumist ühe osana Merko PR-kampaaniast, kuna kirjas kaevati selle üle, et maadevahetuse protsessi kistud ärimeestele tehakse Eesti õigussüsteemis liiga. Ent SL Õhtuleht viitab täna võimalusele, et selle kirja mustandit kasutati ka Indrek Tederi vastase luukerena.

Eilsel Riigikogu põhiseaduskomisjoni istungil tunnistas Indrek Teder küsimustele vastates, et tema ongi palju tähelepanu pälvinud, kuid käiku mitte läinud kirja autor. Teder lisas ka umbes sellise lause: Olen advokaadina kirjutanud kümme korda kangemaid kirju, mis on ka käiku läinud.

Teder möönis, et tedagi üllatas vana kirja mustandi välja ilmumine vahetult enne õiguskantsleriks nimetamist ning ta seostas seda oma kirglike vaidlustega mõne ajakirjanikuga, milles jurist ja ajakirjanikud jäid eriarvamusele.

Samas rõhutas Teder, et tõmbab õiguskantslerina väga selge joone vahele oma eelmisele tööle advokaadina. Jõudu ja meelekindlust talle selleks!

9.2.08

Suusaprohvet Raul Olle ennustus pidas paika

Endisel suusatajal ning praegusel Suusaliidu asjapulgal Raul Ollel oli päris raske kuu aega tagasi Kalev Spordi saates "Time out!" istuda, sest teada-tuntud teravkeel Erki Nool sülitas meie suusakoondise pihta tuld ja tõrva.

Laskemoona oli Noolel küllaga, sest suusakoondise tänavused tulemused olid kõike kui muud need, millega varasematel aastatel harjutud.

Märksa malbema loomuga Olle tõrjus süüdistused lõpuks sõnadega: "Ma loodan, et Eesti suusakoondis esineb tavapäraselt hästi kodusel Opepää MK-etapil. On ju meie suusakoondis ka varasematel aastetel sageli esinenud põhimõttel "Odna gonka ves sezon kormit!""

Tõlkes tähendab see venekeelne kõnekäänd: üks võidusõit toidab terve hooaja.

Tänane Otepää MK-etapp, kus Jaak Mae ja Andrus Veerpalu esinesid oma parimate päevade tasemel, andis õiguse Ollele ja toitis tõesti suusakoondise tänavuse hooaja ära. Kuigi võib jälle nuriseda selle üle, et meie nooremad suusatajad võitlevad juba aastaid eriliselt arenemata punktikohtade piirimail, oli kahe vanameistri tänane esitus tõesti nauditav.

Pikemalt kommenteerib Raul Olle koos Allar Levandiga Otepää MK-etappi järgmisel teisipäeval taas Kalev Meedias saates "Time out!"

6.2.08

Palju õnne, Marina!

Südame teeb soojaks presidendi otsus autasustada Riigivapi III klassi teenetemärgiga Eesti suursaadikut Moskvas Marina Kaljuranda.

Marina teenis selle tunnustuse kuhjaga ära mullu, mil ta esindas aprillikriisi järel Eesti riiki Moskvas ning ülemaailmses meediapildis nii äärmuslikus olukorras, kuhu ükski suursaadik mistahes maalt mistahes asukohamaal tavaliselt kunagi ei sattu.

Marina rahu ja meelekindlus sel hetkel oli imetlusväärne! Mul on tagantjärele heameel, et saatsin Marinale tol ajal e-kirja ning ta tänas mind vastuses toetuse eest raskel hetkel.

Marina Kaljurand on varem pälvinud Eesti riigi tunnustuse oma töö eest meie pääsemisel Euroopa Liitu Valgetähe III klassi teenetemärgiga. Nüüd aga tegi Marina midagi sellist, millele Eesti dipolmaatilises ajaloos on raske võrdväärset saavutust leida. Seega tegi president - kes on ise endine diplomaat - otsuse tunnustada diplomaati tavalisest kõrgema tasemega teenetemärgiga igati õigustatult. Marina tegi mullu suurepärast tööd ootamatus olukorras, kus tema enda turvalisus polnud tagatud.

Suur aitäh Sulle, Marina, suurepärase töö eest Eesti heaks!

5.2.08

Mis on ühist Kalevi korvpalluritel ja andekatel kümnevõistlejatel?

Täna õhtul eetrisse minevas telesaates "Time out!" leidsid täieliku üksmeele kümnevõistluse olümpiavõitja Erki Nool ning legendaarne korvpallur ja treener Jaak Salumets. Mõlemad mehed põhjendavad nii Kalev/Cramo allakäiku kui ka vigastusi, mis kimbutavad pea kõiki meie andekaid kümnevõistlejaid, viletsa üldtreenitusega.

Salumetsa sõnul näeb ta nii Kalevi (veidi vähem ka Tartu Ülikool/Rocki puhul) seda, et kuna meeskondadel puudub korralik üldfüüsiline põhi, siis lõppeb mängijatel jõud juba hooaja keskel. Kümnevõistlejate puhul on Erki Noole sõnul rohketes vigastustes süüdi just vähene üldtreenitus, millega kaasnev väsimus soodustab erinevate vigastuste tekkimist.

Sel taustal kiidab Nool väga eelmisel nädalavahetusel 7-võistluses uue isikliku rekordi teinud Allar Rajat, kes parandas ka 1000m isiklikku rekordit 7 sekundiga. Noole sõnutsi erineb Raja teistest kolleegidest, kes ei ole viitsinud treenida pikimat jooksudistantsi ning on seetõttu ka loodetust palju vähem arenenud.

Aga - oma silm on kuningas. Saade "Time out!", mille saatejuht on allakirjutanu, on Kalev Spordi kanalil eetris kl 21.20. Jutuks on veel Selveri võrkpalliklubi, Marko Asmeri leping ning Eesti tennisenaiskond.