25.9.09

Eesti valitsus julgustab Vene äärmuslasi

Kui TV3 küsis paar päeva tagasi oma vaatajate käest, kas nad peavad õigeks justiitsminister Rein Langi otsust tühistada Vene riigiduuma liikmele Sergei Markovile kehtestatud sissesõidukeeld peaaegu kõigisse Euroopa Liidu liikmesriikidesse, siis pidas üle 90% eestlastest Langi otsust valeks.

Olen nende inimestega täiesti ühel meelel, sest viisakeelu kehtestamine Eestit teo või sõnaga rünnanud inimese vastu on meie riigi ainuke võimalus karistada Vene äärmuslikke poliitikuid. Kui piirduda sissesõidukeelu kehtestamisega ainult Eestisse, siis Markovi sugused mehed vaid vilistavad selle peale. Kui nad aga mõistavad, et Eesti ründamise tõttu võetakse neilt võimalus puhata perega Vahemere-äärsetes kuurortides või sõita erialastele konverentsidele Brüsselisse ning Berliini, siis paneb see äärmuslased tõsiselt järele mõtleme, enne kui nad järgmine kord Eestit ründavad.

Eelmine siseminister sotsiaaldemokraat Jüri Pihl kehtestas Markovile sissesõidukeelu väga lihtsal põhjusel: see mees ise hooples meedias sellega, et pärast aprillimässu Eestit tabanud küberrünnakute üks korraldaja oli tema nõunik, kes tegutses tema heakskiidul.

Erinevalt Jüri Pihlist väidab Rein Lang, et Markovi süü kohta pole mingeid tõendeid. Aga see ei olegi Eesti asi tõestada, et Markov oli küberrünnakute taga. Eesti Vabariigi justiitsminister või välisminister ei pea käituma nagu Vene äärmuslase advokaadid. Kui Markov tahtis Schengeni ruumi riikidesse sissesõidukeelust vabaneda, tulnuks tal endal advokaat palgata ja Eesti ministri otsus kohtus vaidlustada.

Paraku tunnistas Markov äsja Postimehele antud intervjuus, et ise ei pidanud ta sissesõidukeelust vabanemiseks lillegi liigutama, et. Kõik asjad ajas korda Venemaa välisministeerium, mis survestas Eesti valitsust.

Tühistades Markovi sissesõidukeelu vaid paar kuud pärast selle kehtestamist näitas justiitsminister Eestit riigina, mis annab järele esimesele Vene-poolsele survele. Kahjuks julgustab see otsus teisi Vene äärmuslasi lähitulevikus Eestit ründama, sest mingit karistust pole neil ju enam karta.

Omaette ooper on välisminister Urmas Paeti käitumine. Paet taotles lisaks Markovile sissesõidukeelu tühistamist ka aprillirahutuste aegse Nashi juhi ja praeguse Venemaa valitsuse liikme Vassili Jakemenko vastu, kes korraldas kaks aastat tagasi rünnaku Eesti saatkonna ja suursaadik Marina Kaljuranna vastu. Õnneks ei söandanud Jakemenko sissesõidu keelu tühistada isegi Rein Lang.

Juhin tähelepanu ka asjaolule, et Markovi sissesõidukeeldu tühistades rikkus Rein Lang ühte kirjutamata reeglit, mida järgivad kõik asendusministrid: nad ei tee ühtegi põhimõttelist otsust. Lang asendas siseministrit vaid 10 päeva ning kuna ta vabastas Markovi viisakeelust nii lühikesel ajal, siis näitab see, et tegemist oli kahe Reformierakonna ministri omavahelise diiliga. Miks Lang ja Paet Vene välisministeeriumile esimesele surveavaldusele järgi andsid, pole nad seni vaevunud selgitama.

Kahjuks keeldus ka IRL-i siseminister Marko Pomerants Sergei Markovit uuesti Schengeni musta nimekirja panemast. Sõnades võistlevad Reformierakonna ja IRL-i liikmed kogu aeg selle eest, kes neist on kõige suurem rahvuslane. Paraku näitavad nende teod, et piisav Vene välisministeeriumil vaid iitsatada, kui Reformierakonna-IRL-i valitsus unustab meie rahvuslikud huvid.

See lugu ilmus äsja ka Delfis.

23.9.09

Rein Lang kahjustas Eesti julgeolekut

Venemaa riigiduuma saadik Sergei Markov praalis tänavu märtsis ühel videokonverentsil, et pärast aprillimässu Eestit tabanud küberrünnakute üks korraldaja oli tema nõunik. Vene poliitik tunnistas ise ja avalikult, et üks Eesti internetilehekülgi rünnanud kurjategija oli tema palgal ja tegutses tema heakskiidul.

Toonane siseminister sotsiaaldemokraat Jüri Pihl vastas sellisele praalimisele kiiresti ja karmilt: ta pani Markovile sissesõidukeelu Schengeni viisaruumi ehk sisuliselt enamusesse Euroopa riikidesse. Võib vaid aimata, kuidas Markov ehmatas, kui ta teada sai, et Eesti siseminister võttis talt õigusse lennata Brüsselisse, Berliini, Pariisi või puhata Kreeka, Portugali ja Hispaania kuumadel liivadel.

Pihli otsus oli ainus võimalus, kuidas Eesti sai meid rünnanud kurjategijat karistada. (Muuseas, Wikipedia andmetel on ka Ukraina kuulutanud Markovi persona non grataks.) Kui Eesti riik poleks Markovit karistanud, siis andnuks see sõnumi, et väikest naaberriiki võib ka tulevikus karistamatult rünnata ning selle arvelt sisepoliitilist populaarsust koguda. Pihli otsus polnud kättemaks, vaid hoiatus Vene äärmuslikult käituvatele poliitikutele: ärge enam niimoodi tehke, sest muidu suudab Eesti teie liikumisvabadust oluliselt piirata.

Pihli karm otsus
Kui Jüri Pihl jäi valitsuskriisi tõttu siseministri ametist ilma, siis võttis tema kohustused ajutiselt üle reformierakondlane justiitsminister Rein Lang. Just sel lühikesel kümne päeva pikkusel perioodil esitas välisminister ja samuti Reformierakonda kuuluv Urmas Paet siseministri kohusetäitjale taotluse tühistada Markovi sissesõidukeeld Schengeni viisaruumi ehk sisuliselt tühistada kogu varasem karistus.

Kaitsepolitsei soovitas siseministril tungivalt Markovile kehtestatud keeld jõusse jätta, kuid sellest hoolimata tühistas Lang varasema Jüri Pihli otsuse. Märkimisväärne on see, et karistus tühistati lühikesel ajavahemikul, mil see sõltus ainult kahest Reformierakonna tipp-poliitikust. Markovile määratud sissesõidukeeld tühistati vaid paar kuud pärast selle määramist ning kohe, kui Venemaa selleks diplomaatilisi kanaleid pidi soovi avaldas.

Väidetavalt oli välisministeeriumi taotluse põhjuseks asjaolu, et Euroopa Liidus pole kombeks piirata valitsuse- ega parlamendiliikmete liikumisvabadust. Euroopalik tava on ka see, et parlamendiliikmed ei korralda rünnakuid naaberriikide vastu ega kiitle nendega avalikkuses.
Justiitsminister Lang õigustas oma käitumist sellega, et „ei olnud mitte mingeid vettpidavaid tõendeid, et Markov oleks kurjategija.“ Fakt on see, et sisenemiskeelu kehtestamiseks ei pea olema kriminaalkorras karistatud kurjategija. Saatuse irooniana kaitsevad ministrid Lang ja Paet sedasama Markovit, kes loopis Moskvas ühel Nashi meeleavaldusel Andrus Ansipi portreed kingaga.

Viga tuleb parandada
Langi ja Paeti käitumine kahjustas Eesti julgeolekut. Markovi ees koogutamine teeb Eestist riigi, mida võib karistamatult rünnata. Kardetavasti õhutab see juba lähitulevikus uusi samasuguseid ründeid nagu tunamullused küberrünnakud või kallaletung Eesti diplomaadile.

Teiseks on võitlus küberkuritegevusega viimastel aastatel olnud üks Eesti rahvusvaheline edulugu. Tänu valusale õppetunnile 2007. aastal omandas Eesti selles valdkonnas silmapaistva kompetentsi, mida me oleme edukalt jaganud oma partneritele nii NATO-s kui Euroopa Liidus. Kõik Eesti esindajad on välispartneritele kogu aeg rõhutanud, küberkuriteod on kriisiolukorras üliohtlikud ning neid tuleb karmilt karistada. Tänu Langile ja Paetile andis Eesti nüüd meie välispartneritele signaali, et Eesti peab küberkuritegevust tõsiseks ohuks riigi vastu veel ainult sõnades, kuid mitte tegudes.

Seetõttu peavad sotsiaaldemokraadid vajalikuks, et siseminister Marko Pomerants parandab võimalikult kiiresti Rein Langi tehtud vea ning taaskehtestab Sergei Markovile sissesõidukeelu Schengeni viisaruumi. Rein Langi käitumist iseloomustas tabavalt IRL-i liige Marko Mihkelson, kes nimetas seda „uskumatuks ämbriks“. Hea poliitilise tava kohaselt vastutab „uskumatu ämbri“ teinud minister selle eest ametist lahkumisega.

See lugu ilmus ka tänases Õhtulehes.

21.9.09

Ansip keeldub vastutamast töötuskindlustusmakse järsu tõusu eest

Peaminister Andrus Ansip keeldus täna vastutamast selle eest, et langetades 2005. aasta töötuskindlustuse maksemäära 0,9 protsendini, tekitas tema toonane valitsus olukorra, kus tänavu tuli töötuskindlustuse maksemäära lubamatult järsult tõsta 4,2 protsendini.

Küsisin Ansipilt Riigikogus sõna sõnalt: "Kas te tunnete isiklikku vastutust selle eest, et langetades 2005. aasta töötuskindlustuse maksemäära, tekitasite te olukorra, kus tänavu tuli seda maksemäära lubamatult järsult tõsta?"

Riigikogus minu arupärimisele ja mitmele täpsustavale küsimusele vastates väitis Ansip, et "sellele küsimusele ei saa vastata "ei ja jah" vormis". Peaminister põhjendas maksemäära järsku tõstmist mitte vajadusega tagada Töötukassale pandud kohustuste täitmine, vaid vajadusega hoida töötuskindlustusmakse abil riigieelarve tasakaal eurole üleminekuks vajalikes piires.

Meenutuseks niipalju, et 2005. aasta novembris vähendas Ansipi valitsus töötuskindlustusmakse määra algselt 1,5 protsendilt 0,9 protsendini. Ansip ise väitis toona valitsuse pressikonverentsil: "Praeguseks on Töötukassasse kogunenud jääk 1,86 miljardit, aasta lõpuks 2 miljardit, mõne aja pärast 3 miljardit ja tuleb tunnistada, et riigil ei ole selle rahaga midagi peale hakata, sest see raha on seotud väga kindla kasutusotstarbega ja on täiesti ebaeetiline hakata seda otstarvet laiendama. /.../ Riik peab loobuma nende vahendite kokkukogumisest, mida riigil kindlasti ei lähe vaja sellel otstarbel, milleks ta neid vahendeid on väitnud, et ta kokku korjab."

Tagantjärele tarkusega me teame, et Töötukassal oleks juba eelmisel aastal ja eriti sellel aastal neid "mõttetuid" miljardeid hädasti vaja läinud. Vähe sellest, tänu tööpuuduse järsule kasvule muutus Töötukassa olukord nii kriitiliseks, et tänavu oli Reformierakonna ja IRL-i valitsus sunnitud maksumäära neljakordistama ehk tõstma selle 4,2 protsendini.

Andrus Ansipi juhitud valitsuse 2005. aasta novembris tehtud otsusel oli nii Töötukassale kui Eesti majandusele mitu negatiivset mõju. Esiteks algas 2005. aastal Eesti majanduses järsk kasv ja Eesti majandus kuumenes kiiresti üle. Vähendades nii ettevõtete kui töövõtjate maksukoormust olukorras, kus ettevõtete käsi käis hästi ja keskmine palk hakkas galopeerides kasvama ka erasektoris, võimendas Eesti valitsus töötuskindlustusmakset vähendades omalt poolt majanduse kuumenemist veelgi.

Tänavu jahutas Reformierakonna ja IRL-i valitsus järsu töötuskindlustusmakse tõusuga Eesti majandust olukorras, kus teised Euroopa riigid ja valitsused mõtlevad selle peale, kuidas oma majandust turgutada. Mõlemat meie valitsust juhtis 2005. ja 2009. aastal peaminister Andrus Ansip ja mõlemad valitsused käitusid risti vastupidiselt mõistlikule poliitikala.

Teiseks ei saa nõus olla peaministri Riigikogus arusaamaga, et tänu madalamale maksumäärale väiksemaks jäänud Töötukassa reservid pole oluline probleem. Eesti riigieelarve tervise seisukohast olnuks väga mõistlik, kui aastatel 2005-2009 oleks Töötukassasse reserve kogutud mitte 0,9 protsendilise, vaid 1,5%-lise maksumääraga. Siis olnuks mitte ainult Töötukassa, vaid kogu Eesti riigikassa tugevusvaru kriisi saabudes märksa suurem.

Eksitav on peaministri korduvalt esitatud väide, et töötuskindlustuse maksemäära tuli tänavu tõsta ainult selleks, et tasakaalustada riigieelarvet ja hoida see eurole üleminekuks vajalikes raames. Meenutan peaministrile, et riigieelarve tasakaalustamiseks on ka teisi võimalusi. Seesama Reformierakonna ja IRL-i valitsus tõstis näiteks käibemaksumäära, igati võimalik oli töötuskindlustusemakse määra asemel tõsta tulumaksumäära. Rääkimata sellest, et kui tänavu poleks töötuskindlustusemaksu määra neljakordistatud, oleks Töötukassa juba järgmisel aastal maksujõuetuks muutunud.

20.9.09

Savisaar hävitab Tallinna lasteaedades 100-150 töökohta

End sotsiaalsete töökohtade loojana reklaamiv Tallinna linnapea Edgar Savisaar hävitab juba tänavu Tallinna lasteaedades suuri eelarvekärpeid tehes 100-150 töökohta.

Tänavune 8% suurune eelarvekärbe on sundinud paljusid Tallinna lasteaedu koondama kokkasid ja abitöölisi ning saatma sundpuhkusele erialapedagooge nagu näiteks muusika- või liikumisõpetajaid. Kuna 2010. aasta linnaeelarve väheneb umbes miljardi krooni võrra, nõuab linnavalitsus lasteaedadelt valmisolekut kärpida järgmiseks aastaks lasteaedade eelarvet veel kuni 25%.

Lasteaedadel on võimalik nii suurt kokkuhoidu saavutada ainult tööjõukulude vähendamise arvelt, koondades töötajaid ning lühendades lasteaedade lahtioleku aega.

Kuna Tallinna linnavalitsusele kuulub 128 lasteaeda, siis tähendab isegi ainult ühe töötaja koondamine igas lasteaias kokku suurusjärgus 100-150 töökoha vähenemist. Kuigi lasteaedade abitöötajate palgad on väikesed, vähendab nende töökohtade kadumine linna maksutulusid veelgi, sest nende palkade pealt tasutav tulumaks jääb linnakassasse laekumata.

Seetõttu käitub linn lasteaedades vajalikke töökohti kaotades väga ebaefektiivselt, kuna suurendab niimoodi ühtaegu tööpuudust ja samas vähendab oma tulusid.

Rõhutada tuleb fakti, et erinevalt kunstlikult loodud reisisaatja töökohtadest on lasteaedades hävitatavaid töökohti tegelikult vaja. Kardetavasti koputab Tallinna Autobussikoondise uksele varsti mitu lasteaiast koondatud koka- ja koristajatädi, et paluda endale tööd reisisaatjana. Paraku satuvad end seni täisväärtuslike töötajatena tundnud inimesed linnavalitsuse armust elajate rolli.

17.9.09

Arupärimine Juhan Partsile majandusministeeriumi haldusala parteistamise kohta

Austatud härra Parts

Majandus- ja kommunikatsiooniministrina olete aktsiaselts Eesti Energia üldkoosolekuks. Nimetatud ettevõtte ainuomandis olev OÜ Elering nõukogu nimetas konkurssi välja kuulutamata 4. septembril 2009.a. juhatuse esimeheks alates 01.12.2009 Teie erakonnakaaslase Taavi Veskimägi.

25.08.2009 nimetasite Tarbijakaitseameti uueks peadirektoriks endise Pärnu linnapea, Isamaa- ja Res Publica Liidu Pärnu osakonna juhatuse liikme Andres Sooniste.

Sellest tulenevalt esitame teile Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse paragrahv 139 alusel järg­mised küsimused:

1. Kas viimase kümne aasta jooksul on ka varem Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala asutustes ja äriühingutes, samuti haldusalas olevate riigile kuuluvate äriettevõtte juhiks nimetatud inimesi, kes kuuluvad majandusministriga ühte erakonda? Nende olemasolu korral palun tutvustage neid näiteid.
2. Miks ei korraldatud OÜ Eleringi juhatuse esimehe leidmiseks avalikku konkurssi?
3. Miks on majandusminister asunud politiseerima oma valitsemisala asutusi ja äriühinguid, asudes neid mehitama IRL-i liikmetega ehk ministriga samasse erakonda kuuluvate inimestega?

Sotsiaaldemokraatliku fraktsiooni liikmed Kalvi Kõva, Sven Mikser, Heljo Pikhof ja Hannes Rumm

Taustaks arupärimisele niipalju, et selle ajendas murettekitav trend, mille kohaselt IRL-i tipp-poliitikud räägivad avalikkuses kõva häälega apoliitilise juhtimise eelistest, kuid samal ajal tegelevad jõuliselt avaliku sektori ametikohtade parteistamisega. Lisaks tarbijakaitseameti ning OÜ Elering juhi kohtadele nimetas IRL hiljuti oma liikmed Järva- ning Jõgevamaa maavanemateks.

Ilma avaliku konkursita Eleringi juhatuse esimeheks saanud Veskimägi senine töökogemus ettevõtluses piirdub tema ametliku CV kohaselt 1997. aastal ASi Eesti Merelaevandus peadirektori nõunik-konsultandi ameti pidamisega. Võimatu on uskuda, et avaliku konkursi abil poleks sellele kohale leitud Veskimägist suurema ettevõtluskogemusega juhti firmale, millel on ainsana õigus osutada Eestis elektri ülekandeteenust.

15.9.09

Miks kritiseeris president Silver Meikarit?

President Toomas Hendrik Ilvese ütles eilses Riigikogu tööaasta avakõnes muuhulgas järgmised sõnad: "Ma ei mõista, kuidas saab hääletada seaduse poolt ja ühtaegu toetada presidendi otsust jätta see välja kuulutamata. Riigikogu liige, kes vajutab hääletusnupule, vastutab Eesti rahva ees."

Ilmselt ajendas Toomas Hendrik Ilvest sel teemal sõna võtma reformierakondlase Silver Meikari käitumine, kes juunis parteidistsipliini sunnil hääletas Karistusseadustiku ja Riigi hädaolukorra seaduse muutmise seaduste poolt. See oli seadus, mis ajendatuna kõva käe ihalusest, piiras oluliselt inimeste õigusi ja vabadusi ning oli selges vastuolus põhiseadusega. IRL-i ja Reformierakonna häältega vastu võetud seadust pidas põhiseadusega vastuolus olevaks ka president Ilves ning jättis selle välja kuulutama.

Eriti kummaline oli selle seaduse puhul aga Silver Meikari käitumine, kes hääletas seaduse vastuvõtmise poolt, ehkki pidas seadust inimeste õiguseid ja vabadusi lubamatult piiravaks. Vähe sellest, pärast seaduse vastuvõtmist palus Meikar presidendil jätta see seadus välja kuulutamata, öeldes koos Aleksei Lotmaniga riigipeale saadetud kirjas: "... palume kaaluda, kas antud eelnõud riivavad ebaproportsionaalselt kodanike põhiõigusi ja -vabadusi ning kas need on kooskõlas EV põhiseadusega."

President Ilvese eilne kõne oli väga tuumakas ja rääkis ainult olulistest asjadest. Meikari vastuolulisele käitumisele tähelepanu juhtimine näitab, et riigipea pidas oluliseks ohuks parlamentaarsele demokraatiale ka sellist Riigikogu liikmete käitumist, kus räägitakse üht, aga tehakse oma südametunnistusega vastuollu minnes teist. Ehk nagu ütles riigipea, meikarlikult käitudes loobub Riigikogu liige vastutusest Eesti rahva ees ning taandab end ise parteisõduriks.

4.9.09

Poole miljoni krooni eest tasuta reklaami? Tehtud!

Pealkirjas toodud küsimusele vastavad mistahes turundusspetsid masu ajal täiesti veendunult eitavalt.

Ometi õnnestus Doonorite Seltsil juulis-augustis läbi viia sotsiaalkampaania "Verd ei asenda miski", mille arvestuslik rahaline maht ületab poolt miljonit krooni. Meie kampaania kasvas kavandatust märksa suuremaks, kuna pärast esimeste reklaamide ilmumist pakkusid meeldiva üllatusena veel mitu ajalehte ja ajakirja meile omal algatusel tasuta reklaamipindu. Selline käitumine näitab Eesti meediaettevõtete suurt sotsiaalset vastutustunnet, sest kõik nad avaldasid meie reklaame täiesti tasuta.

Aga muidugi ei mõõdeta sotsiaalkampaania edu mitte reklaamimahu, vaid vereloovutuste arvu järgi. Tänavune kampaania suurendas verekeskuste andmetel vereloovutuste arvu Põhja-Eesti Regionaalhaigla, Tartu Ülikooli Kliinikumi ning Ida-Viru keskhaigla verekeskustes 8-24% võrra.

„Haiglate nõudlus doonorivere järele oli suvel suur ja seda eriti juulikuus. Tänu teravmeelsele kampaaniale oli doonoreid palju ja kõik ülekannet vajavad patsiendid said abi,“ tunnustas meie sotsiaalkampaaniat Põhja-Eesti Regionaalhaigla verekeskuse juhataja Riin Kullaste.

Eesti Doonorite Selts tänab täna sotsiaalkampaaniat läbi viia aidanud inimesi ning meediaorganisatsioone tiitliga „Doonori sõber“.

Sotsiaalkampaaniat toetasid ajalehed Õhtuleht, Postimees, Eesti Ekspress ja Maaleht, ajakirjad Pere ja Kodu, Oma Maitse, Anne, TervisPluss, Stiil, Kodukiri, Eesti Naine, Kroonika, Tehnikamaailm, Kodu ja Aed, Maakodu ning raadiojaamad Vikerraadio, Raadio 2, Raadio 4 ja Klassikaraadio.

Doonorite Selts korraldas suvise reklaamikampaania kolmandat aastat järjest ning see on vereloovutajate arvu märgatavalt suurendanud ka varasematel aastatel.

Doonorite arv Eestis on PERH-i verekeskuse andmetel aastatel 2003-2008 kõikunud 32 147 ja 36 872 vahel. Viimastel aastatel on doonorite arv suurenenud, kuid Eestis on jätkuvalt doonoreid alla 3% elanikkonnast, ehkki Maailma Tervishoiuorganisatsiooni soovitusel peaks stabiilsete verevarude tagamiseks doonorite arv olema vähemalt 4% elanikkonnast.

1.9.09

Austatud härra Ansip

Vastates 5. veebruaril 2007. aastal Riigikogu liikme Taavi Veskimägi arupärimisele euroga liitumise kohta ütlesite: „Vabariigi Valitsus on seadnud eesmärgiks saada Euroopa Majandus- ja Rahandusliidu täisliikmeks ja võtta kasutusele Euroopa Liidu ühisraha euro niipea kui või­malik /---/”. Samas põhjendasite plaanide luhtumist ühineda euroalaga 1. jaanuaril 2007. aastal väliste hinnašokkide ning kütuse ja toiduainete hinnatõusuga.

Kahjuks on viimasel ajal ilmnenud, et Vabariigi Valitsus ei ole teinud omalt poolt kõike vaja­likku eurole üleminekuks, mis seab tõsise kahtluse alla Teie juhitava valitsuse tõsiseltvõeta­vuse.

17. augusti 2009.a. ajalehest Postimees selgus, et enam kui kaks ja pool aastat pärast esialgset kavandatud euroga liitumise tähtaega ei ole riigi pensionikassa valmis pensionide välja­maksmiseks eurodes. Samast artiklist selgub ka, et valitsusel puuduvad lepingud vajalike in­fosüsteemide uuenduste tegemiseks, mistõttu pole isegi teada, mis ajaks õnnestub eurole üle­minekut takistavad tööd ära teha.

Sellest tulenevalt esitan teile Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse paragrahv 139 alusel järg­mised küsimused:

1. Kuidas on võimalik, et olukorras, kus juba 31. jaanuarist 2005 töötab valitsuskomisjon eu­role sujuva ülemineku tagamiseks vajalike tegevuste koordineerimiseks ei ole kavandatud vajalikke tegevusi pensionikassa infosüsteemide uuendamiseks, mis võimaldaks maksta eu­role ülemineku korral pensione?

2. Kes vastutab Vabariigi Valitsuse tegematajätmiste pärast, mis takistavad Euroopa Liidu ühisraha euro kasutuselevõttu Eestis?

Lugupidamisega
Hannes Rumm
Riigikogu liige



Esitasin eile sellise arupärimise peaministrile.