28.7.09

Õiguskantsler ei taha õigusmäestikku, vaid vigade parandust

Õiguskantsler Indrek Teder kinnitas täna Riigikogu põhiseaduskomisjonis, et tema eesmärk ei ole tekitada õigusmäestikku. Õigusmäestikuna kirjeldas Indrek Teder võimalikku olukorda, kus käibemaks tõusis vähemusvalitsuse soovil 1. juulist 18 protsendilt 20 protsendini, langeb õiguskantsleri survel mõneks ajaks taas 18% protsendi peale, et siis pikema etteteatamistähtajaga taas 20 protsendini tõusta.

Samas jäi õiguskantsler kindlaks oma seisukohale, et käibemaksumäära tõstmine neljapäevase etteteatamisega on põhiseadusega vastuolus olev ettevõtlusvabaduse piiramine ning tekitas paljudele ettevõtetele märkimisväärset kahju.

Minu küsimusele vastates kinnitas õiguskantsler Riigikohtu lahendile viidates, et isegi tavaline 10-päevane seadusemuudatuse jõustumistähtaeg poleks käibemaksu seaduse puhul olnud piisav. Viidates muuhulgas hiljutistele muudatustele Saksamaa ja Soome käibemaksumäärades sõnas Indrek Teder, et maksutõusude puhul on piisav ehk õiguskindlusega kooskõlas olev etteteatamisaeg kindlasti mõõdetav kuudes, mitte päevades.

Üks suur huvirühm ettevõtjaid, kellele vähemusvalitsus ja Rohelised üleöö läbi viidud maksutõusuga liiga tegid, on füüsilisest isikust ettevõtjad (FIE-d). Nagu Maksumaksjate Liit oma kirjas viitas, tähendas nii ootamatu maksutõus kümnete tuhandete FIE-de jaoks seda, et juunis täiesti seaduslikult 18% suuruse käibemaksuga väljastatud arvete eest tuleb neile täiendav käibemaks tasuda omast taskust, kui kliendid tasuvad juunis väljastatud arvete eest juulis, mis on ju igati tavaline praktika.

Rahandusminister Jürgen Ligi on ajakirjanduses õiguskantslerit naeruvääristanud omistades talle soovi hakata omletist mune tegema. „Muidugi ei ole minu eesmärk hakata omletist mune tegema,“ vastas Indrek Teder sellele etteheitele. „Aga kui omletiks tehtud munade eest on maksmata, siis tuleb nende eest arve ära maksta.“

Kuigi õiguskantsler soovitas Riigikogul (loe: Reformierakonnal, IRL-il ja Rohelistel) oma viga kiiresti parandada, sest juhul, kui vaidlus läheb Riigikohtusse, jääb õigus tõenäoliselt õiguskantslerile ning siis läheb vigade parandamine tema hinnangul riigile palju kallimaks maksma. Paraku hääletasid Reformierakond ja IRL selle soovituse vastu ega tunnista oma juunis tehtud viga.

26.7.09

Riigikogu võitis omavalitsejaid

Riigikogu võitis eile Keilas toimunud iga-aastases mängus omavalitsusjuhtide tiimi kindlalt 97:78.

Keila mängu teeb eripäraseks tõik, et mänguaeg kestab seni, kuni finišisse jõuab mängu algusega samal ajal rajale lähetatud poolmaratoni võitja.

Riigikogu meeskonnas tegi pärast talvist õlaoperatsiooni võimsa come-backi suurde sporti sotsiaalminister Hanno Pevkur, kes oli tänu arvukatest kiirrünnakutest nopitud punktidele üleplatsi mees.

Riigikogu ja linnapeade meeskondade esimene kohtumine toimus Keilas juba 1999. aastal. Seni on kuuel korral saanud võidurõõmu tunda linna- ja vallajuhid ja neljal korral riigikogu liikmed. Riigikogu meeskond on viimastel aastatel kindlalt tugevnenud ning nn linnapeade meeskond nõrgenenud. Seekord oli ainsa linnapeana väljakul Keila sõpruslinna Sigulda meer, keda toetasid endine Haapsalu linnapea Urmas Sukles, Pirita linnaosavanem Kalle Klandorf jt omavalitsejad.

16.7.09

Ketšup, jõhvikamorss ja veri

„Me oleme katsetanud ketšupi ja rootsipunase värviga, proovinud jõhvikamorssi ning maasikamoosi,“ räägib Hannes Võrno Vikerraadios veidi humoorika häälega. „Aga tuleb siiski tõdeda, et verd ei asenda ka suvel miski. Nii et tule puhkuse ajal doonoriks!“

See raadioreklaam on osa Eesti Doonorite Seltsi sotsiaalkampaaniast „Verd ei asenda miski“, millega me kutsume juba kolmandat suve inimesi verd loovutama puhkuste ajal, mil inimesed sõidavad loomuldasa linnast minema.

Doonorlus on väga ilmekas näitaja selle kohta, kui sidus on ühiskond ja kui abivalmid on inimesed. Maailma Tervishoiuorganisatsiooni (WHO) soovitusel peaks stabiilsete verevarude tagamiseks doonorite arv olema vähemalt 4% elanikkonnast. Igavates ja turvalistes Põhjamaades, millega me end tavaliselt võrdleme, ongi vereloovutajaid nii palju.

Eestis oli Põhja-Eesti Regionaalhaigla verekeskuse andmetel 2005. aastal doonoreid 32 147, mullu tõusis see number 34 063-ni Ühtpidi doonorite arv küll kasvab, ent teisalt loovutab meil verd ikka veidi alla 3% elanikest.

Vereloovutamine on oma olemuselt samasugune heategemise viis nagu mõne lastehaigla või lastekodu toetamine. Ainult iga inimese sisemine sund ja andmise rõõm on see, mis paneb teda oma raha või 450 milliliitrit verd loovutama. Doonorluse eripära on muidugi see, et püsidoonorid kulutavad mitu korda aastas tubli tunnikese selleks, et lasta endale süstlanõel veeni torgata.

Nõuka-ajal polnud doonoritest puudus, sest vereloovutamise eest maksti raha ning anti tasulisi puhkusepäevi. Doonorivere turvalisuse tagamiseks loobuti üheksakümnendatel aastatel doonorluse eest tasumisest ning nüüd sõltub doonorite arv eelkõige inimeste vastutustundest.
Eestis on palju staažikaid doonoreid, kes on verd loovutanud üle 100 korra ehk üle 25 aasta. Samas on doonorite seas sel sajandil ülekaalus nooremad inimesed, kes on vereloovutamisega alustanud ajal, mille selle eest tasutakse lihtsalt aitäh-sõna ning šokolaaditahvliga. See näitab, et peale on kasvanud uus doonorite põlvkond, kelle jaoks heategemine ja ühiskondlik vastutustunne on olulised väärtused.

Ent isegi vastutustundlikele inimestele on vaja tempokas maailmas aeg-ajalt turundusvahendite abil meelde tuletada, et neid oodatakse doonoriks. Varasematel aastatel juhtus aeg-ajalt nii, et suvepuhkuste ajal vähenes doonorite arv järsult ning verevarud kahanesid ohtlikult väikeseks. Tänu Doonorite Seltsi kahele varasemale sotsiaalkampaaniale kasvas juulikuine doonorite arv Põhja-Eesti Regionaalhaigla verekeskuse andmetel 3700 vereloovutajalt 4200 vereloovutajani.

Võiks ju arvata, et kuna reklaamiraha teenivad kõik meediakanalid tänavu palju vähem, siis ollakse sellevõrra kitsimad ka sotsiaalkampaaniate toetamisega. Õnneks nõustusid Doonorite Seltsi paugupealt tasuta reklaampindadega toetama Õhtuleht ja Postimees, kõik Rahvusringhäälingu raadiokanalid ning Ajakirjade Kirjastuse ajakirjad Eesti Naisest alates ja Kroonikaga lõpetades.

Meeldiv üllatus oli see, et kampaania oli juba käivitunud, kui Doonorite Seltsiga võtsid ise ühendust Eesti Ekspress, Maaleht ning ajakiri Kodu ja Aed, pakkudes ka omalt poolt tasuta reklaamipinda. Viimasel ajal kolletumise ja vastutustundetu käitumise pärast kõvasti sarjata saanud ajakirjandus näitab doonorlust edendades vägagi tunnustamisväärset sotsiaalset vastutustunnet.

Muuseas, Doonorite Seltsi raadioreklaami lõpetab Hannes Võrno õpetussõnadega: „Lähima doonoripunkti leiad aadressilt http://www.verekeskus.ee/.“

See artikkel ilmus tänases Õhtulehes.

1.7.09

Peaminister, töötu ja koristajatädi

Juuni alguses loodud Reformierakonna ja IRL-i vähemusvalitsus lubas rasketel aegadel vajalike otsustega kiiresti ja jõuliselt edasi liikuda. Tegelikkus on olnud kahjuks vastupidine, sest vähemusvalitsus on osutunud juba esimestel töönädalatel kahetsusväärselt töövõimetuks.

Toon näiteks Reformierakonna, IRL-i ja Roheliste otsuse tõsta juba alates 1. juulist käibemaksumäära 2% võrra. See otsus on sisult väga ebaõiglane ning vastu võetud ülepeakaela viisil, mis tekitab tõsiseid probleeme peaaegu kõigile Eesti ettevõtjatele.

Mai lõpuni, mil valitsusse kuulusid ka sotsiaaldemokraadid, tasakaalustati riigieelarvet ränga majanduslanguse tingimustes 14 miljardi krooni võrra. Toona tasakaalustasid sotsiaaldemokraadid ühiskonna kõige haavatumate inimeste huve kaitstes eelarve kärpimisel ning maksukoormuse tõusul paremparteisid.

Nüüd on paremparteid roheliste toetusel hakanud riigieelarvet tasakaalustama just kõige väiksemate sissetulekutega elanike arvelt, sest viimaste muudatuste tõttu kannatavad kõige valusamalt töötud, madalapalgalised inimesed ja pensionärid.

Isegi Reformierakond ja IRL olid juunis lõpuks sunnitud tunnistama, et lõputult riigieelarvet kärpida ei saa ning riigieelarve tasakaalustamiseks on vaja tõsta ka makse. Meenutan, et kui maksutõusude ettepaneku tegi kaks kuud tagasi rahandusministri ametit pidanud Ivari Padar, siis nimetasid paremparteid seda solvanguks, sest nende valitsus makse kindlasti ei tõsta.

Nüüd on selgunud, et paremparteid on oma seisukohti muutunud vaid poolenisti. Maksutõusudega ollakse küll nõus, aga ainult tarbimismaksude tõusuga nagu käibemaksumäära tõus ning järsk kütuseaktsiisi tõus.

Töötud maksavad kõige rohkem
Sotsiaaldemokraadid tegid lisaeelare arutelul ettepaneku loobuda käibemaksu tõusust ja suurendada riigieelarve sissetulekuid hoopis tulumaksutõusu arvelt. Meie ettepaneku kohaselt poleks pidanud valitsus kärpima näiteks matusetoetusi või haiguse tõttu koja jäävate inimeste hüvitist.

Peame tulumaksumäära tõusu palju õiglasemaks kui käibemaksu määra tõusu, sest see säästab kõige väiksema või hoopis töö kaotanud inimesi ning võtab raha rohkem suurema sissetulekuga inimestelt.

Toon lihtsa näite. Tänaseks on meil 65 000 töötut, kes mingit tulu enam ei teeni. Need inimesed elavad oma säästudest ja töötuskindlustuse maksetest, millest kümnetel tuhandetel inimestel jagub ainult eluasemekulude ja toidu eest maksmiseks. Käibemaksumäära tõstmine suurendab niigi vaesuses elavate inimeste väljaminekuid järsult. Kõrgepalgaliste inimeste rahakotis ei anna kahe-protsendiline käibemaksu tõus end üldse tunda.

Või teine näide. Peaminister Andrus Ansip teenib ligi 70 000 krooni suurust palka, miinimumpalka teeniva koristajatädi sissetulek on aga ainult 4350 krooni. 1 protsendi suurune tulumaksumäära tõusu tõttu kaotaks peaminister Andrus Ansip oma kuupalgast ligi 700 krooni, koristajatädi aga veidi üle 20 krooni. See näide tõestab ilmekalt, et tulumaksumäära tõus säästab töötuid ja väiksepalgalisi ning koormab rohkem suurema sissetulekuga inimesi. Sotsiaaldemokraatide hinnangul olekski selline lahendus õiglane.

Riigi rahakoti tervise seisukohast pole vahet, kas tõsta 1% võrra käibemaksumäära või tulumaksumäära, rahandusministeeriumi prognoosi kohaselt suurenevad riigi tulud mõlemal juhul ühepalju. Küll on aga Läti hoiatav näide tõestanud, et käibemaksumäära tõstmine ei toonud lõunanaabritele loodetud tulu.

Nõrk valitsus nõrgendab Eestit
Eelnevalt kirjeldasin maailmavaatelisi erimeelsusi. Sotsiaaldemokraadid sunniti Ansipi-Laari valitsusest lahkuma just seetõttu, et me ei nõustunud selliste lahendustega, mis ränkraskel ajal veeretavad kõige suurema koorma töötute ja väiksepalgaliste inimeste kukile ning säästavad suurepalgalisi inimesi.

Ent isegi maailmavaatelisi erimeelsusi kõrvale jättes tuleb tõdeda, et vähemusvalitsus ei saa oma tööga hakkama. Veel eelmisel teisipäeval said ettevõtjad ajakirjanduse vahendusel teada, et Riigikogu rahanduskomisjon ei toeta käibemaksumäära tõusu. Aga juba neljapäeval otsustas Riigikogu käibemaksumäära siiski tõsta.

See tähendab, et näiteks supermarketites, mille müügisaalides on väljas miljoneid erinevaid tooteid, peavad kõik need tooted juuni lõpus 4-5 tööpäevaga uute hinnasiltidega varustama. Ja seda olukorras, kus poed on klientidest tänu jaanipäevale tulvil.

Muidugi olnuks mõistlik selline otsus seadustada mitte Riigikogu viimasel tööpäeval, vaid juuni alguses. Kahjuks ei suutnud vähemusvalitsus kõiki Eesti tarbijaid ja peaaegu kõiki ettevõtjaid puudutavat otsust teostada vastutustundlikul moel.

Rääkimata sellest, et vähemusvalitsus lubas riigieelarve tasakaalu parandada 6,1 miljardi krooni võrra, kuid ei suutnud endale võetud kohustust täita. Kokkuvõte paremparteide vähemusvalitsuse esimesest kolmest töönädalast on kurb: nõrk valitsus nõrgestab niigi raskel ajal Eesti olukorda veelgi.

See lugu ilmus erinevates maakonnalehtedes.