31.1.11

Obstsöönne setu nali Riigikogu liikmest

Üks Lõuna-Eesti kolleeg armastab rääkida setu anekdoote, sest tundub, et võrokeste jaoks on setud tänuväärne naljanumber. Kolleegi lemmiknali on selline:

Potisetu saab maad mööda ringi sõites paha haiguse. Kannatab ja kannatab, kuni viimases hädas paneb kronu vankri ette ja sõidab linna peene tohtri juurde.

"Mis sul siis viga on, setu?" küsib arst.
"M... hirmsasti kipitab," vastab setu.
Enne kui ravima hakata, õpetab arst: "Vaata, seal maal te võite öelda, et m... kipitab. Linnas tuleb viisakalt öelda, et liige valutab."

Sõidab setu õhtu eel kodu poole, kui tagant kihutab lähemale uhke kaarik. "Eest ära!" kamandab kaarikujuht. "Kas sa ei näe, et Riigikogu liige sõidab töölt koju!"
Setule tulevad meelde arsti õpetussõnad, aga linnapiirist on ta juba ammu üle ning seepärast hüüab ta vastu: "Linnas sa võid liige olla, aga siin maal oled ikka m... mis m...!"

28.1.11

Eesti riigil on trahvide arvelt saamat 37 miljonit eurot

Esitlesin täna Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjoni raportit, mille kohaselt on politseiameti poolt määratud, kuid riigieelarvesse laekumata jäänud trahvide summa eelmise aasta lõpul kasvanud 37 miljoni euroni.

Kahjuks peab endiselt paika riigikontrolli auditi kolme aasta tagune tõdemus,
et riigil jääb väärteotrahvide arvelt saamata tänases vääringus kümnetes miljonites eurodes mõõdetav tulu ning täitmata jäänud karistuste suur arv ei mõjuta inimesi uutest õigusrikkumistest hoiduma.

Raport võrdleb viimaste aastate muutusi väärteotrahvide laekumises riigikontrolli 2008. aastal valminud auditiga, mille kohaselt oli 2005. aastal riigieelarvesse laekumata jäänud trahvide summa ligi 17 miljonit eurot.

Trahvide laekumine on halvenenud nii valitsusest sõltumatutel kui sõltuvatel
põhjustel. Esimeseks põhjuseks on inimeste halvenev maksevõime seoses majanduslangusega ja teiseks riigi suutmatus trahve efektiivselt sisse nõuda.

Kolm aastat tagasi riigikontrolli poolt esitatud soovitustest olukorra parandamiseks on rakendunud vähesed. Samuti venivad või on vigaselt käivitunud erinevad IT-arendused, mille tõttu riigil puudub tänini usaldusväärne ülevaade trahvide menetlemise kohta, ning selleks kulub ebaefektiivselt palju aega ja tööjõudu.

Umbes 70% kõigist Eestis kogutavatest väärteotrahvidest menetleb politsei- ja piirivalveamet. 2009. aastal määras politseiamet 180 296 rahatrahvi summas ligi 15 miljonit eurot, millest ligi 70% määrati liiklusseaduse alusel.

Raport peab vajalikuks väärteotrahvide muutmist valitsuse jaoks esmatähtsaks tegevuseks, sest praegu on väärteotrahvidega tegelemine killustunud mitme ministeeriumi ja ametkonna vahel. Piltlikult öeldes pigistab justiitsministeeriumil king varbast ja siseministeeriumil kannast, aga tervet jalanõud parandada või vahetada pole keegi mõelnud.

Riigieelarve kontrolli erikomisjoni raport on teine Riigikogu raport pärast 2009. aasta novembris jõustunud Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse muudatust, mille kohaselt võib Riigikogu komisjon koostada oma valdkonda kuuluva teema läbitöötamiseks või järelevalve teostamiseks raporti. Esimese raporti, mis käsitles pikapäevarühmi ja kooli õppekavaväliseid tegevusi, koostas Riigikogu sotsiaalkomisjoni liige Liisa-Ly Pakosta 2010. aasta sügisel.

Raport: http://www.riigikogu.ee/index.php?id=66729

27.1.11

Eestlaste rahvuslikust eripärast Facebookis - ei julge sõbrakutsele ei öelda

Täna tutvustas meediaõpetaja Maria Murumaa oma magistritöö huvitavamaid tulemusi noorte käitumisest Facebookis, millest kõige üllatavam oli see, et erinevalt Euroopa noortest ei julge eestlased Facebookis tehtud sõbrakutsetele eitavalt vastata.

Eesti noored kardavad Facebooki sõbrakutsetele eitavalt vastata, sest nad pelgavad mõjuda ebaviisakana. Meediauurija Pille Pruulmann-Vengerfeldt täiendas noorte uuringut väitega, et tegu pole ainult Eesti noorte eripäraga, selline käitumine on iseloomulik ka meie täiskasvanutele.

Seletuseks eestlaste käitumisele pakkusid uurijad, et meie ühiskonna väiksuse tõttu kardetakse, et ollakse sõbrakutse esitanud inimesega kusagil kokku puututud ja ei mäletata teda, ning teisalt on suur tõenäosus temaga tulevikus kokku puutuda.

Suurema selguse Eesti noorte eripärast Facebooki ja laiemalt interneti kasutamisel saame juba veebruaris, sest siis tutvustatakse 27 EL riigis läbi viidud uuringut, mille Eesti poolne partner oli Tartu Ülikooli meediateaduskond.

Lõpetuseks toon HUWY üritusel tutvustatud noortepärast liigitust Facebooki kasutajate kohta:
Friik - veider seibija;
Põuser ehk edvistaja – neid iseloomustab rohke pildimaterjal ja eneseeksponeerimine;
Ärimehed – kasu peal väljas olijad, keda olevat noorte seas päris palju;
Idavennad - välismaised perverdid. (Tüüpiliselt türklane või brasiillane, kuid eestlasi ei oska noored perverdiks pidada, isegi kui selleks on põhjust);
Tigedad kasutajad või lihtsalt vihkajad, alaliik vanainimesed, kes noortele turja hüppavad;
Tavakasutaja, kellega enim samastutakse.

26.1.11

Obstsöönne nali Riigikogu valimisteks

Üks Riigikogu kandidaat lubas paar päeva tagasi, et trükib oma flaieril ära nalja, mis on kindlasti poliitiliselt ebakorrektne, kuid võib talle obstsöönset nalja armastavate valijate hääli tuua. Kui ta oma sõnadele kindlaks jääb, siis on valimispäeval huvitav näha, kas valija hindab rohkem poliitiku välist klanitust või rämedat, ent elulähedast huumorit. Nali ise on selline:

Õpetaja palub lastel kirjutada kodukirjandi „Minu päev“. Järgmisel päeval laseb ta Jukul oma kirjandi ette lugeda: Ärkan, pesen hambad, pesen m...i. Söön hommikust. Enne kooliminekut pesen kiirelt veelkord m...i. Õpin koolis, tulen koju, pesen m...i. Teen korralikult kodutöö, mängin natuke arvutis, pesen jälle m...i"

Siinkohal käratab õpetaja Juku vait ja jätab ta peale tunde.

Pärast tunde ütleb õpetaja: "Tead, Juku, esimese vihaga tahtsin sulle ühe panna ja sind klassist välja visata, aga siis tekkis mul mure, et äkki on sul tõesti tervisega midagi väga halvasti, et sa seda kogu aeg pesema pead?"

„Ei, tervisega on mul kõik korras,“ vastab Juku. „Aga pärast seda kui isa kevadel Riigikokku valiti, soditakse kogu aeg korteri ukse peale m... ja m.... Pese siis neid m...e kogu aeg maha.“

23.1.11

Sotside "suurima kukkuja" paar sõna selgituseks

Äsja teatas Postimees Online, et sotside "suurim kukkuja on eelmistel valimistel nimekirja 10. kohalt riigikokku pääsenud Hannes Rumm, kes tänavu asub nimekirja eelviimasel, 124. kohal (-114 kohta)."

Olen seekord erakonna valimisnimekirjas 124. kohal, sest ma ei soovi järgmisesse Riigikogu koosseisu pääseda ning palusin asetada ennast erakonna üldnimekiras eelviimasele kohale. Oleksin hea meelega olnud päris viimane ehk 125., aga kõige tagumise koha oli juba endale nõudnud minu ülikooliaegne õpetaja Marju Lauristin.

Erakonna üldnimekirjas ja ka oma valimispiirkonna nimekirjas palusin end asetada tahapoole juba enne sisevalimisi, kuna olin ammu otsustanud, et ei soovi järgmisesse Riigikogu koosseisu kuuluda. Minu nimi on kandideerijate nimekirjas oma erakonna toetamiseks, nagu enamusel kandideerijatel.

19.1.11

Riigikogu alistas koosseisu lõpumängus ERR-i 60:52

Riigikogu korvpallimeeskond võitis eile õhtul praeguse parlamendikoosseisu viimases mängus Rahvusringhäälingu 60:52 ja kolmandat korda toimunud sõpruskohtumise seis on nüüd 2:1 meie kasuks.

Mäng algas meile väga mornilt, sest meeskonna liider Jüri Ratas ei saanud haiguse tõttu ketse jalga tõmmata ning jäi treeneripingile istuma. Kuna noor parlamendipensionär Ott Lumi jättis viimasel hetkel aastavahetusel lisandunud ülekaalule viidates tulemata, jooksime ERR-i vastu platsile läbi aegade kõige nõrgemas koosseisus.

Nii jäi parlamendi au kaitsmine põhiliselt sotsiaaldemokraatide (Indrek Saar 19, Hannes Rumm 13, Kalvi Kõva 5) ja Silver Meikari (2) õlule, keda toetasid Riho Kangur (11), Peep Pillak, Herkki Leemet (10) ja Kadrin Kupp parlamendi kantseleist ja julgestuspolitseist.

Tänu Riho ja Indreku sütitavatele kolmestele saime mängu võimsalt käima ja võitsime esimese veerandaja kindlalt 19-11. Teise veerandaja alguses nõelas telemees Tarmo Maiberg kahe kolmesega vastu ning ERR tõmbas seisu korraks isegi viiki. Meie närv pidas kriitilises seisus kenasti vastu ning poolajaks oli vahe jälle turvaliselt suur. Kolmandal veerandajal ehmatas ERR meid korraks veel maa-ala-kaitsega, aga time out’i abiga saime sellestki üle. Oleks vabavisked vähegi sisse läinud (40-17) olnuks võit mäekõrgune.

Vastaste parimad olid Risto Spriit (15), Janar Vilde (15) ja Tarmo Maiberg (8). Tuntumatest telenägudest ja raadiohäältest olid seekord kohal Lauri Varik ja Rasmus Kagge, aga viimane oli lootusetult vormist väljas.

ERR võtab kohtumise kokku järgmises saates Navi pühapäeval, samuti on sellest kokkuvõte üleval ERR-i kodukal:
http://uudised.err.ee/index.php?0&popup=video&id=38685

Riigikogu on sattunud massiivse lobbyrünnaku alla

Viimastel päevadel on Riigikogu sattunud väga võimsa ja sümpaatse lobbyrünnaku alla, sest nüüd juba iga tund potsatab parlamendi liikmete kirjakasti järjekordne sõnum soovitusega muuta Hõimupäev riiklikuks tähtpäevaks ja lipupäevaks.

Eesti ja Üldkeele Teaduse Instituudi nõukogu, Eesti Rahva Muuseum, Rahvusraamatukogu, Eesti Arheoloogiaselts, Vanurite Eneseabi- ja Nõustamisühing ja paljud teised organisatsioonid pommitavad sihtasutuse Fenno Ugria algatatud seaduseelnõu toetuseks Riigikogu. Võib kindel olla, et nii tugeva ja hästikorraldatud MTÜ-de autoriteeti kasutava tagatrepluse tulemusena sätestab Riigikogu oktoobrikuu kolmanda laupäeva hõimupäevana riiklikuks tähtpäevaks.

16.1.11

Sven Mikser: sisuline vaidlus toimub Reformierakonna ja Sotsiaaldemokraatide vahel

Sven Mikser pidas täna sotsiaaldemokraatide valimiskogul silmapaistvalt hea kõne, mille taseme üle võiks uhkust tunda mistahes teise erakonna esimees, aga nemad enamasti ei kirjuta oma kõnesid erinevalt Svenist ise.

Pikast jutust toon siinkohal välja Sveni analüüsi selle kohta, miks valimiste sisuline debatt toimub seekord meie ja reformikate, mitte näiteks Keskerakonna või IRLi vahel:

Analüütikud on õigesti märkinud, et sisulisim väitlus nende valimiste eel leiab aset Sotsiaaldemokraatide ja Reformierakonna vahel. Mitte üksnes seetõttu, et meie vaated Eesti muredele ja lahendustele on sedavõrd erinevad, vaid ehk ka seetõttu, et sisuline väitlus ongi võimalik vaid sisulisi lahendusi pakkuvate erakondade vahel. Me oleme selleks debatiks valmis.

Muidugi otsime me koostöövõimalusi meile maailmavaateliselt lähedaste erakondadega. Kui vaataksime otsa vaid Keskerakonna sotsiaalmajanduslikule programmile, siis võiksime neidki selliseks pidada. Ent selle erakonna ja tema juhi tegevuses on palju sellist, mida on raske heaks kiita või vaikides taluda. Seda, kui keeruline on koostöö Keskerakonnaga, nägime lähedalt enam kui aasta kestnud koostöös Tallinna koalitsioonis, mille jätkamine osutus Keskerakonna rahastamisskandaali valguses kahjuks võimatuks.

/.../ tahaksin loota, et see hiljutine raputus lõi ehk ka Keskerakonnas õhu liikuma. Kinnitan, et SDE on valmis otsima koostööd uueneva, oma siseprobleeme lahendada suutva Keskerakonnaga. See on vajalik, et tuua see oluline erakond ja tema valijad, sealhulgas oluline osa vene emakeelega valijaist, isolatsioonist välja ja anda nende häältele tegelik väljund ka riigi asjade otsustamisel.

Head sõbrad, olen öelnud, et neil valimistel kaob Eesti poliitikast vähemalt kaks erakonda. Kui Rahvaliidu maaelu ja regionaalarengut edendavad head ideed elavad Eesti poliitikas edasi nende tublide naiste ja meeste näol, kes on leidnud endale väljudi Sotsiaaldemokraatliku Erakonna liikmetena, siis vana hea Isamaaliidu lahkumisest on tõsiselt kahju ja kes täidab neist tühjaks jääva koha, on lahtine. Uuenev Res Publica on kahetsusväärselt pöördumas tagasi mitte üksnes oma vana värvipaleti, vaid ka populistliku poliitretoorika juurde."

15.1.11

Õigusriik sai kaks kindlat kaotust

Äsjalõppenud riigiametnike korvpalliturniiril sai Õigusriik (õiguskantsler + Riigikogu kantselei, mida on tugevdanud mõned Riigikogu liikmed ja julgestuspolitseiniud) kindlad kaotused keskkonnaministeeriumilt ning vahipataljonilt.

Asendusmehena ei võtnud ma kaotusi südamesse, vaid pigem oli tegemist vajalike treeningmängudega enne teisipäevast Riigikogu - rahvusringhäälingu mõõduvõtmist.

13.1.11

Õel nali Isamaaliidust

Kuulsin täna Riigikogus õelat nalja erakondlikust sisedemokraatiast:

Kindlasti kaotavad 2011. aastal Riigikogus esindatuse kaks erakonda - Rahvaliit ja Isamaaliit.

Loe ka „Res Publica poisid suruvad vanu isamaaliitlasi kõrvale“ Postimehest.

12.1.11

Tänase Jüri mälumängu raskeim küsimus

Üllatuslikult oli tänase Jüri mälumängu raskeim küsimus minu koostatud, sest ükski võistkond ei osanud sellele vastata:

1977. aastal lendas Vilniusest Montreali Antanas Keblys, kelle aluspesu sisse olid õmmeldud mõned kirjad. Üks kiri jõudis tänu Keblysele kiiresti adressaadini, ÜRO peasekretäri Kurt Waldheimi kätte. Kes oli nende kirjade autor?

Vastus: need olid Konstantin Pätsi Kaasani vanglas kirjutatud kirjad. Kirjad toimetas vanglast välja 1954. aastal vabanenud leedulane Kestutys Stepšys. Alles 1977. aastal õnnestus kirjad ühe välisleedulase abiga toimetada Ernst Jaaksonile, kes need lisaks ÜRO peasekretärile edastas Ameerika Hääle toimetusele ning USA välisministrile Cyrus Vance’ile.

Äsjalõppenud mälumängu koostas seekord meie võistkond Tallinn: Arko Olesk, Eda Post, Hannes Palang ja Hannes Rumm.

Ainult üks õige vastus tuli küsimusele, mida ise pidasin koostajana head loovat mõtlemist nõudvaks, sest tegemist polnud faktiküsimusega: Šokolaaditööstur Milton Hershey tootis teise maailmasõja ajal USA armee eritellimusel üle 3 miljardi erivajadustele vastavat šokolaaditahvlit „Tropical“ ja “Field Ration D”. Šokolaaditahvel „Tropical“ ei tohtinud armee nõudel kuuma käes üles sulada. Šokolaaditahvel „Field Ration D“ vastas veel ühele ebatavalisele sõjaväe nõudele. Millisele?

Vastus: „Ration D“ polnud erinevalt tavalisest šokolaadist maitsev, et sõdurid ei sööks seda enne ära, kui nälg tõesti näpistab.

Täiesti üllatuslikult tuli vaid mõni õige vastus ka järgmisele minu koostatud küsimusele, kuigi vastajate seas oli palju ajakirjanikke ja politolooge: Taasiseseisvunud Eestis püstitas Riigikogu valimistel häälterekordi 22 540 häälega Andrus Ansip. Kes on aga pärast taasiseseisvumist Riigikogu valimistel absoluutarvult enim hääli kogunud naispoliitik?

Vastus: Laine Jänes kogus 2007. aastal 9303 häält ja oli selle tulemusega üleriiklikus paremusreas kolmandal kohal. Napilt kaotab talle Valve Kirsipuu, kes kogus Mõõdukaid esindades 1992. aastal 9051 häält.

Jüri mängu küsimused ja tulemused riputatakse lähipäevil üles aadressil http://www.kilb.ee/.

11.1.11

Kapol on aasta alguses hullud päevad

Kapol on aasta alguses hullud päevad – neli altkäemaksuvõtjat kolme päevaga.

Juhan Partsi julge ja õige otsus

Täit lugupidamist väärib majandusminister Juhan Partsi soov jätkata koostööd Marika Priskega, sest vahetult enne valimisi olnuks Partsil palju turvalisem anda kapolt riigihangete seaduse rikkumises kahtlustuse saanud kantslerile hundipass.

Kuna Priske ametiaeg lõppeb jaanuaris niikuinii, olnuks Partsil mugav nimetada tema asemele mõni teine kandidaat. Selle asemel riskis Parts oma poliitilise kapitaliga ning tegi valitsusele ettepaneku nimetada Priske ametisse veel üheks kantsleri ametiajaks. Loodan väga, et Reformierakond ehk teine valitsuserakond kiidab Partsi ettepaneku heaks.

Olulisem kui majandusministri mehisus on selle otsuse mõju kogu meie avalikule teenistusele. Seni ajakirjanduses Priske kohta ilmunud infost järeldub, et isikliku kasu teenimise asemel võitles kantsler selle eest, et Eestil õnnestuks teedeehituses ära kasutada sadu miljoneid euroraha, mille lõputud ettevõtete vahelised vaidlused ähvardasid tuulde lasta.

Kui selline käitumine maksab ühele kantslerile ametikoha, siis ei julge paljud ametnikud tulevikus riigihangete läbiviimisel lähtuda enam riigi huvidest, vaid väldiksid igasugust isikliku vastutuse võtmist. Nii jääksid riigihanked toppama ja riik kannaks kõvasti kahju.

10.1.11

Strandberg muudab rohelised Projektiparteiks

Roheliste juht Marek Strandberg muudab oma erakonna Projektiparteiks, et tagada erakonna ellujäämine.

2007. aastal tagasi üllatasid Rohelised meeldivalt sellega, et selge ilmavaate ja siira maailmaparandamise sooviga jõuti Riigikokku peaaegu olematu kampaaniarahaga. Vahepealse nelja aastaga trööpasid rohelised sisetülide ja põhimõttelagedusega parlamendis oma hea nime nii ära, et enam ei suuda see partei 5% valimiskünnist ületada.

Seetõttu tahab Strandberg roheliste nimi kõrvale heita ning muuta erakonna projektiparteiks, mis keskkonnakaitse asemel püüab ära kasutada parteidevastast pahameelt. Kuna parteid on ebapopulaarsed, siis loodavad roheliste juhid oma erakonna päästa tuntud sõltumatute kandidaatide abil, kel rohelise ilmavaatega midagi pistmist pole.

Kui valid roheliste nimekirjas Riigikokku näiteks peaminister Mart Laari endise propagandajuhi Kaarel Tarandi, siis toob see roheliste parteikassasse aastas ligi 800 000 krooni ehk umbes 50 000 eurot. Nii et rohelised panevad oma nime jälle müügiks, nagu viimati allikakaitse seaduse lõpphääletusel.

9.1.11

Küsimus Mnemoturniirile Martin Müürsepast

Esitasin tänases Mnemoturniiris tarkadele küsimuse, mille nad lennult ära vastasid.

Martin Müürsepp valiti esimese ja seni ainsa Eesti korvpallurina 1996. aastal NBAsse. Enne hooaja algust koguti kõik maailma rookie’d ehk uustulnukad koolitusele, kus neile õpetati väljaspool palliplatsi vaja minevaid asju. Miljoneid teenivatele poisiohtu palluritele õpetati oma rahaga hakkama saamist, hoiatati narkootikumide ja dopingu tarvitamise eest. Milline koolitus jäi Müürsepale aga kõige eredamalt meelde?

Vastus: Lauakommete tutvustamine. „Isegi noa ja kahvliga söömist õpetati!“ meenutab Müürsepp äsja ilmunud mälestusteraamatus. „Paks neegritädi õpetas meile eraldi ruumis lauakombeid. Kõigil olid eest taldrikud ja mitu paari nuge ja kahvleid. Klaasid ka. Selgitati, kuhu midagi kallata ja milliste riistadega alustada. Praeguseks olen ma selle juba natuke unustanud. Peaks vist uuesti kursustele minema.“

Allikas: Mart Soidro „Mürka. Pea jagu üle“.