29.10.09

Riigikogu 69 - Parksepa 79

Pärast valimisi taas korvpallihooajaga jätkanud Riigikogu korvpallitiim kaotas üleeile õhtul Parksepa spordikooli poistele ja omavalitsejatele 69-79. Mäng oli väga vahelduslik, sest A-klassi meistrivõistlustel medaleid jahtivate poiste kiiruse ja osavusega olime hädas, vastasest käis meie jaks aga üle sel ajal, kui platsil Võrumaa omavalitsejate viisik.

25.10.09

Küsimus Mnemoturniirile: milline autofirma tootis menukaid tanke?

Täna vastasid Vikerraadio Mnemoturniiri mängijad enesekindlalt minu küsimusele:

"See tänapäeval Eestis hästi tuntud autofirma tootis enne teist maailmasõda tanke, mis kuulusid vähemalt tosina Euroopa ja Ameerika riigi relvastusse. Muuhulgas kuulus see kergetank ka Läti relvastusse ning neid tellis isegi Afganistan. Millisest firmast on jutt?

Vihjeks: Enamus neist tankidest hävines Saksa ja Rumeenia väeüksuste lahingutes Moskva ja Stalingradi all."

Vastus: Tankide nimetus oli Š-II-a, kus täht Š tähistab firmat Škoda.

23.10.09

Panen Innole ja Irjale ära

Käesolevaga teatan, et nägin täna kl 11.23 Riigikogu hoonesse sisenemas kurikuulsaid blogijaid Innot ja Irjat, keda võttis vastu Mart Laari nõunik Veiko Lukmann isiklikult.

Kuna Irja ja Inno alati raporteerivad oma blogis kõikidest kohtumistest, siis ruttan neist ette ja teatan ise esimesena, et selline terega piirdunud kohtumine toimus.

Ühtlasi soovitan sõltumatul ajakirjandusel uurida, mida siiski see seltskond Toompeal tegi, ega ometi ei kosi viljakas kirjamees Mart Laar endale sama viljakaid nooremaid kaasautoreid Innot ja Irjat:)?

22.10.09

Mälumäng Tallinna Inglise Kolledzi 5. klassidele

Osalesin täna nagu suure osa Eesti ühiskonna progressiivsest osast projektis "Tagasi kooli" ning tegin Tallinna Inglise Kolledzi 5. klassi lastele teemal "Lapsed ja seadus" kaks mälumängu.

Tunni andmise asemel tegin just mälumängu, et lastel oleks põnevam kaasa mõelda. Lihtsatele küsimustele nagu "mis teid iga päev ümbritseb ja teie käitumist mõjutab?", vastati lupsti: "Seadused".

Aga olid ka mõned raskemad küsimused, millele vastust ei leitud. Kas teie teate, mitu seadust kehtib (andmebaasi Estlex järgi) Eestis?

Või milline sõna tuleb kirjutada selles seaduses olevale punktiirjoonele:
"……………….. käesoleva seaduse tähenduses on komisjoni määruse (EÜ) nr 796/2004, millega kehtestatakse nõukogu määruses (EÜ) nr 1782/2003 (millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad ja teatavad toetuskavad põllumajanduse jaoks) ette nähtud nõuetele vastavuse, toetuse ümbersuunamise ning ühtse haridus- ja kontrollsüsteemi rakendamise üksikasjalikud reeglid (ELT L 141, 30.04.2004, lk 18-58), artikli 2 punktis 1a sätestatud maatükk."

Esimese küsimuse vastus on: 2591. Teise küsimuse vastus on: põld. Nii jabural moel sõnastab põllu mõiste üks eredamaid näiteid eurospiigist.

20.10.09

Põhiseaduskomisjon muudab europarlamendi nimekirjad avatuks

Riigikogu põhiseaduskomisjon otsustas täna saata esimesele lugemisele valitsusparteide seaduseelnõu, millega Reformierakond loobub viimase parteina vastuseisust avalike nimekirjade taastamisele europarlamendi valimistel.

Mäletatavasti võitis tänavused europarlamendivalimised üksikkandidaat Indrek Tarand, kelle kampaania oli suuresti suunatud Reformierakonna ja Keskerakonna seadustatud nn suletud nimekirjade vastu. Avatud nimekirjade puhul reastuvad kandidaadid erakonna europarlamendivalimiste nimekirjas ümber vastavalt nende saadud häälte arvule, suletud nimekirjade puhul saavad valijad hääletada ainult erakonna terviknimekirja poolt.

Pärast juunikuised europarlamendi valimisi otsustas lõpuks ka Reformierakond loobuda vastuseisust avatud nimekirjadele ning kaks valitsusparteid esitasid Riigikogule vastava seaduseelnõu.

Avatud nimekirjad saanuks kiiremini seadustada, sest täpselt samasisuline eelnõu on Riigikogus juba esimese lugemise läbinud. Mullu septembris põhiseaduskomisjoni poolt sotsiaaldemokraatide, Keskerakonna ja IRL-i algatatud eelnõu 341 SE läbis juba 12. novembril 2008. aastal esimese lugemise.

IRL-i liikmed Andres Herkel ja Mart Nutt tunnistasid täna põhiseaduskomisjonis, et uut eelnõu oli neil vaja algatada ainult selleks, et Reformierakond eelistas välja tulla oma nimele kirjutatud eelnõuga ning mitte liituda konkurentide seadusliku algatusega.

Pärast uue eelnõu nr 524 esimest lugemist liidab põhiseaduskomisjon kaks eelnõu, sest sisuliselt kattuvad nad üksteisega täielikult.

Kordan siin ka varasema seaduseelnõu lühikest teksti: Euroopa Parlamendi valimise seaduse (RT I 2003, 4, 22; 2006, 55, 408) paragrahvi 61 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:„(2) Erakonna nimekirjas reastatakse kandidaadid ümber vastavalt igaühele antud häälte arvule. Kui vähemalt kahele kandidaadile on antud võrdne arv hääli, siis reastatakse ettepoole kandidaat, kes oli erakonna poolt esitatud nimekirjas eespool. Erakonna ümberreastatud nimekirjas saab mandaadi kandidaat, kes on nimekirjas eespool”.

19.10.09

Tänavused valimised vähendavad parlamendierakondade arvu

Tänavused järjestikused europarlamendi ja omavalitsuste valimised näitasid, et Eesti parlamendiparteide seast pudenevad välja Rohelised ja Rahvaliit. Kuna need erakonnad põrusid kahtedel valimistel järjest, siis nõrgenevad nad teise kaotuse järel veelgi ning kaotavad lootuse ületada 5% kõrgume valimiskünnis järgmistel, 2011. aastal toimuvatel Riigikogu valimistel.

Rohelised põrusid kindlalt nii juunikuus eurovalimistel kui ka eilsetel valimistel Tallinnas ja Tartus. Rahvaliit võttis vapralt vastu ette teada olnud juunikuise valimiskaotuse, kuid nende jaoks on tõsine põnts eilne erakonna järsk tagasiminek väiksemates omavalitsustes, kus 2005. aastal oldi üliedukad.

Rahvaliidu allakäigu põhjuseks on korruptsioonisüüdistused ning oma mõtteviisi puudumine, mis laastavad kunagist suurorganisatsiooni. Rohelistel seevastu on tugev ja selgelt eristuv ideoloogia, aga organisatsioonina sarnaneb nende võimekus kõigi nende aktsiaseltsidega, mis Marek Strandbergi käe all on järjest pankrotistunud.

Seega võib tulevane Riigikogu meenutada uut Tallinna linnavolikogu, kus on esindatud ainult neli erakonda. Kindlasti aga selle erinevusega, et Riigikogu valimistel ei hääleta Venemaa kodanikud ja hallipassimehed, kes seekord Keskerakonnale suure valimisvõidu kinkisid.

Kindel on aga seegi, et loodus tühja kohta ei salli ning nii tekib mõnel võimekal inimesel ahvatlus luua lähiaegadel uus erakond, millega püütakse korrata Res Publica ja roheliste esilekerkimist 2003. ja 2007. aastal. Neid lootusi õhutavad veelgi Indrek Tarandi ja Toomas Kivimägi tänavune edu, mis näitasid, et Eesti valijaskonnas on alati piisavalt inimesi, kes on kõigest vanast väsinud ning panustavad uutele tugevatele üritajatele.

Seetõttu ennustan, et 2011. aasta Riigikogu valimistel osaleb vähemalt üks uus erakond, mis loodab võtta üle tänavu põrunud parteide hääled ning ületada uudsusele rõhudes valimiskünnis.

Lõpetuseks tänan blogi vahetusel kõiki neid inimesi, kes hääletasid minu poolt Pirital ning sotsiaaldemokraatide poolt kogu Eestis!

Kogusin eelmisel omavalitsuste valimistel Pirita linnaosas toonase esinumbri Ivari Padari tuules 117 häält, tänavu kogunes hääli esinumbrina 566. Häälte kasv on rõõmustav, aga arenguruumi veel on, sest eelmine kord Pirital Keskerakonna esinumbrina 374 häälega piirdunud Jüri Ratas kogus seekord Mustamäel 9700 häält. Tänu valimisaktiivsuse järsule kasvule kasvas sotsiaaldemokraatide saak Pirital 728 häälelt 1051 hääleni. Paraku jäime erakondade järjestuses jätkuvalt neljandale kohale nagu ka kõigis teistes Tallinna ringkondades. See on tulemus, mis Riigikogu valimistel vajab parandamist.

16.10.09

Lasteaednikud saadetakse reisisaatjaks

Olen viimased viis aastat pidevalt külastanud Pirita lasteaedu, aga nii kurbi ja kohati lausa kurje lasteaednikke pole ma varem näinud. Igalt poolt kuulsin ma lasteaednikelt üht ja sama kurba juttu, mille siinkohal Õhtulehe lugejate jaoks kokku võtan:

Augustis said Tallinna lasteaiad linnavalitsuselt korralduse teha 2010. aasta eelarve nii, et see väheneb suisa 25% võrra! Sellises lasteaias, kus eelarve on praegu 6,5 miljonit krooni, jääb selle piirsumma järgi vähem kui 5 miljonit. Teises lasteaias, kus eelarve on praegu 4 miljonit, jääb alles 3 miljonit.

Nii jõhker kärbe tähendab lasteaia juhatajate sõnutsi seda, et nad peavad järsult oma inimesi koondama ning kardetavasti järgmisel aastal mingiks ajaks oma lasteaia päris kinni panema.
Mida kärpimine lasteaedades tähendab, on lapsevanemad ja lapsed juba omal nahal kogenud tänavu, kui lasteaedade rahast võeti vähemaks 8%. Et sellegi 8% suuruse kärpega toime tulla, on lasteaiad kokku hoidnud oma laste ja oma töötajate arvelt: koondati inimesi, rühmadesse pressiti vanemate loal 2-4 last rohkem, vähendati lasteaiaõpetajate töökoormust ning koos sellega ka palka jne.

Praeguse rahanappuse taustal ei räägi ükski lasteaed enam remondist, investeeringutest või koolituse ostmisest. Need kuluread on ammu maha kraabitud.

Tänavu koondati lasteaedades valdavalt abipersonali. Tänavalt leidsid end kokatädid, töömehed ja koristajad. Enamus neist sai miinimumpalka ehk 4350 krooni kuus, miinus maksud. Mõned neist töötasid poole kohaga ja said sellestki summast ainult pool. Koondati või loobuti ka muusikakasvatajate, logopeedide ja teistest erialaspetside teenustest.

Kuna Tallinnas on 125 lasteaeda, näitab lihtne arvutus, et kui peaaegu kõik lasteaiad on juba tänavu pidanud vähemalt ühe inimese koondama, siis hävitas Tallinna linnavalitsus suurusjärgus 100 töökohta.

Järgmise aasta veerandine kärbe paneb lasteaednikud veel valusamate otsuste ette. Ühe suure Pirita lasteaia juhataja tõi näiteks sellise arvutuse: kõrgharidusega lasteaiaõpetaja brutopalk on 10 480 krooni kuus. Selle raha eest õpetatakse meie lapsi käsitööd tegema, lugema ja arvutama. Teisisõnu õpetatakse neile kõike seda, mida seadus lasteaedadelt nõuab.

Lasteaia abiõpetaja palk on aga poole väiksem, ainult 5200 krooni kuus bruto. Üks võimalik suure kokkuhoiu koht on lasteaia jaoks see, et koondatakse suur osa kõrgharidusega töötajaid ning pool päeva tegelevad lastega abiõpetajad. Raha hoitakse kõvasti kokku, aga lapsed saavad poole vähem õppetunde.

Kurb on see, et paljud Tallinna lasteaednikud ei salli silma otsaski reisisaatjaid. Lasteaednikud sõidavad igal hommikul tööle samas bussis koos reisisaatjatega ja tunnevad neile kaasa. Aga samal ajal näevad nad, et kunstlike töökohtade loomiseks võetakse linlaste raha vähemaks lasteaedades ja hävitatakse seal töökohti, mida on tegelikus elus väga vaja. Kõige valusam ongi see, kui Tallinna linnavalitsus hävitab töökohti lasteaedades ja sunnib neid samu inimesi erialase töö asemel bussidesse reisisaatjateks.

Tõsi, Tallinna linnavalitsus on nii salakaval, et veerandi võrra kärbitud eelarve võrra on lasteaedadel lubatud kirjutada „lisataotlusi“ summas, mis võrdub tänavuse täiseelarvega. Nii tekitati olukord, kus ühe lasteaia hoolekogu liikme sõnutsi sunnib linnavalitsus lasteaedadel „ise pea silmusesse pistma“. Seni petetakse meid jutuga, et mingit poliitilist otsust veel pole.

Lasteaiajuhid on linnavalitsus töökoha kaotamise ähvardusega vait hirmutanud. Ametlikult tahetakse valus kärbe meie väikelaste ja nende vanemate arvelt ära teha pärast 18. oktoobri valimisi, kuna alles siis jõuab uus Tallinna linna eelarve avalikkuse ette.

Lasteaednikud ei kaeble ega ähvarda. Nad räägivad oma murest ausalt ja hoiatavad, mis meid ees ootab. Kahjuks avastavad paljud tallinlasi pärast 18. oktoobrit, et linn on valimiste eel elanud üle jõu ning Tallinna eelarve väheneb pärast valimisi 7,3 miljardilt kroonilt umbes ühe miljardi võrra.

Millegipärast kavatseb Keskerakond suure osa sellest rahast võtta just lasteaedadelt ehk väikelaste ja nende vanemate arvelt. Sotsiaaldemokraatide selge seisukoht on, et Tallinna kulusid peab kärpima, aga mitte lasteaedade, vaid linnavalitsusele iseloomuliku priiskamise arvelt. Kurb on elada linnas, mille valitsus kulutas 2 miljonit krooni selleks, et reklaamida ennast sotsiaalabi andjana, aga tasuta küttepuid jagab linlastele ainult 0,5 miljoni krooni eest. Reklaami on palju, abi vähe.

P.S. See artikkel ilmus veidi toimetatult ka tänases Õhtulehes.

15.10.09

Kas finantsinspektsioon kontrollis Swedbanki käitumist kiirlaenude rahastamisel?

Tänane Äripäev kirjutab tänuväärselt sellest, kuidas AS Swedbank käitus kiirlaenufirma Reval Credit rahastamisel, laenates ja investeerides pangaomanike raha "pliks-plaks ja raha tuleb" äriks hüpoteegitagatisel ning Swedbanki pensionifondi osanike raha ilma korraliku tagatiseta.

Swedbanki tegevusest annab täpse ülevaate minu käsutuses olev Harju maakohtu kohtuniku Mare Kõlvarti kohtuotsus 8. oktoobrist 2009. See on avalik dokument ning sain selle koopia ühe asjaosalise käest pärast kohtuotsuse väljakuulutamist kohe esimese päringu peale.

Kohtunik jätab otsuses AS Reval Crediti saneerimisavalduse kinnitamata, kuid toob must-valgel välja saneerimiskavas kokku lepitud tingimused. Tsiteerin seda 12 lehekülje pikkust dokumenti järgnevalt valikuliselt, kuid täpselt:

"Saneerimiskava sisaldab võlausaldajate nõude suurusi ja ümberkujundamise kokkulepete kirjeldusi SanS paragrahv 45 lg 3 kohaselt. Nõudeid käsitletakse suuruses seisuga 01.07.2009.a., nõuete osas puuduvad AS-i Reval Credit poolt vastuväited.

1) AS-i Swedbank nõue kokku summas 28 052 977,42 krooni, mis on tagatud hüpoteekidega laenusaajate varale AS Swedbank kasuks. Kokkuleppe raames põhisummat ja intressi ei vähendata, vaid tagastamise tähtaega pikendatakse kuni AS-i Swedbank vahendite arvel väljastatud ja AS-i Reval Credit nimel sõlmitud laenulepingute lõppemise tähtajani või sundtäitmise lõppemiseni.

2) AS-i Swedbank Investeerimisfondid põhinõue summas 18 180 000,00 krooni ja kõrvalnõue summas 1 438 515,00 kokku summas 19 618 515,00 krooni, nõue on tagatud AS-i Reval Credit laenulepingutest tulenevate nõudeõigusega, aktsiapant AS-i Reval Credit aktsiatele ja Martin Kruusvalli käendus summas 2 000 000,00 krooni. Põhinõuet vähendatakse kuni 70% ja tasumata intressisummat vähendatakse kuni 70%, kokku vähendatakse nõuet kuni summani 5 885 544,00 krooni. Saneerimise kinnitamisel Harju Maakohtu poolt arvestatakse intressi tasumata kohustustelt kuni 5% aastas, viiviseid ja trahve mitte.

3) Ambient Sounds Investments OÜ nõue summas 15 403 098,14 krooni, mis on osaliselt tagatud hüpoteegiga AS-i Reval Credit kinnisvarale. Hüpoteegiga koormatud vara väärtuseks hindab AS Reval Credit umbes 4 000 000,00 krooni. Saadavate rahaliste vahendite alusel kustutatakse kõrvalnõue ja siis põhinõue, mis oli hüpoteegiga tagatud. Ülejäänud nõue jääb tagamata nõudeks. Tagamata põhinõuet vähendatakse kuni 70% ja tasumata kõrvalnõuet kuni 70%. Arvestusega, et vara väärtus on 4 000 000,00 krooni, kujuneb nõudeks 3 420 929,00 krooni.

4) Kartafone OÜ nõue /.../

5) AS Swedbank Liising nõue summas 668 692,64 krooni, nõue on tagatud väljaostetava varaga. Põhinõuet ega intressi ei vähendata. Tagastamise tähtaega pikendatakse kuni AS Swedbank Liising vahendite arvel väljastatud ja AS-i Reval Credit nimel sõlmitud liisinglepingute lõppemise tähtajani või sundtäitmise lõppemiseni. /.../

Kokku on esitatud nõudeid seisuga 01.07.2009.a. 68 946 603,00 miljonit krooni, ümberkujundatud nõuete summa on 40 285 213,00 krooni. Võlausaldajaid gruppidesse ei jaotata. /.../"

Kokku on kiirlaenufirmale nõudeid esitatud 22, eeliskohtlemise osaks saavad ainult AS-i Swedbank ja AS-i Swedbank Liising nõuded, mille põhinõuet ega intressi ei vähendata. Kõik teised võlausaldajad, kaasa arvatud Swedbanki pensionifondide osanikud, peavad leppima suure osa investeeringu kaotamisega. Sellise kokkuleppega olid algselt nõus ka Swedbanki esindajad, kes dokumendis kinnitavad:

"Võlausaldajate vastuväited
1. Swedank AS-i seisukohad toetamisel: Swedbank AS hääletab AS-i Reval Credit saneerimiskava poolt, kuid üksnes tingimusel, et erinevalt täiendatud ja muudetud saneerimiskava projektis sätestatud ümberkujundamise tingimuste kokkuleppe kirjeldusele /.../" (Järgneb detailne tingimuste loetelu - HR).

On selge, et kohtunikul ja saneerimisnõustajal tuleb tagantjärgi lähtuda ainult seaduste kohaldamisest juhul, kus kapitali omanik on üht osa oma investeeringutest kaitsnud paremini kui teist osa. Seetõttu on mõistetav Swedbanki otseste investeeringute eelistamine saneerimismenetluses Swedbanki pensionifondi osanike investeeringutele.

Ent siinkohal tekib õigustatud küsimus finantsinspektsioonile, kas panga sellise käitumise vastu tunti huvi ainult tagantjärele 2009. aastal või ka ennetavalt neil aastatel, mil Eesti suurim pensionisäästude hoiustaja Swedbank investeeris neile usaldatud raha kiirlaenufirmasse ilma usaldusväärsete tagatisteta?

Kui finantsinspektsioon hakkas kahtlasi ning konfliktikahtlusega investeeringuid uurima alles tänavu masu ajal, siis tekib küsimus, kas finantsinspektsioon ei käitu nagu tuletõrjebrigaad, mis süttinud maja asemel valab veega üle söestunud tukke. Finantsinspektsioonil on selge kohustus pidevalt kontrollida Swedbanki ja ilmselt ka Reval Crediti (kui viimast ei kvalifitseerita just väikelaenukontoriks) nagu ka kõigi nende haldusalas tegutsevate finantsettevõtete tegevust.

Tsiteerin finantsinspektsiooni tehtava finantsjärelevalve eesmärki: "Finantsjärelevalve tegevuse eesmärgiks on aidata kaasa finantsteenuseid pakkuvate ettevõtete stabiilsuse ja teenuste kvaliteedi tagamisele ning seeläbi toetada Eesti rahasüsteemi usaldusväärsust. Järelevalve põhiline eesmärk on tagada, et finantsasutused suudavad kliendi ees võetud kohustused tulevikus täita - maksta välja hoiused, kindlustuskahjud või kogutud pensioni jmt. Samuti on Finantsinspektsiooni oluliseks ülesandeks aidata kaasa Eesti finantssektori efektiivsuse suurenemisele, süsteemsete riskide vältimisele ning finantssektori kuritegelikel eesmärkidel ärakasutamise tõkestamisele. Järelevalve tööks on ka selgitada, millised on riskid tarbijate jaoks ja pakkuda neile teavet ning tuge finantsteenuste valimiseks."

14.10.09

Professor Sõrg: sotsiaaldemokraadid ennetavad järgmist kinnisvaramulli

Tartu Ülikooli rahandusprofessor Mart Sõrgi peab sotsiaaldemokraatide eile väljapakutud uut asjaõigusseaduse ja pankrotiseaduse muudatust heaks ennetavaks abinõuks, et mis välistab uute laenubuumide tekke.

Järgnevalt Mart Sõrgi vastused Vikerraadio saate Uudis+ reporterile Lauri Varikule.

Tartu Ülikooli rahanduse õppejõud professor Mart Sõrg, mida teie arvate mõttest ja võimalikust seaduseelnõust, mis muudaks eluasemelaenu tagatise süsteemi. (See on) Idee, mille on välja käinud sotsiaaldemokraatlik Erakond ja natuke teisel kujul on seda mõelnud ka Keskerakond.

Kindlasti oli üks laenubuumi põhjus see, et pangad viisid omavastutuse määra allapoole. Kui ta oli enne laenubuumi reeglina 30%, mis pidi oma rahana panema korteri või elamu ostmiseks, siis see (omavastutuse määr) viidi alla 10% peale või võibolla isegi veel allapoole. Selles mõttes ta on väga hea preventatiivne abinõu, et uut laenubuumi ei tekiks.

Muidugi tekivad selle rakendamisel tagasiulatuvalt probleemid, sest lepingud on ju juriidiliselt sõlmitud ja neid on võimalik vaidlustada kuni Riigikohtuni, kui seal tehakse olulisi muudatusi. Aga ettepoole vaadates oleks see kindlasti väga kasulik, et ära hoida sarnaseid mullide tekkimisi kinnisvara- ja laenuturul.

Kriitikud, eelkõige just pankurid ise, on öelnud, et sellise seaduse tulek kuivataks eluasemelaenu täiesti kokku, sest lisaks sellele, et omafinantseeringu nõue kõvasti kasvaks, tõuseksid ka laenumarginaalid?

See, et omafinantseeringu osa kasvab, see on paratamatu, sest see ju ongi seaduseprojekti eesmärk. Aga kuivõrd laenuvõtja omavastutus kasvab, siis peaks laenuintress ju langema, sest panga riskid ju vähenevad. Ma ei saa kuidagi aru, millega põhjendatakse seda, et laenuintressid peaksid tõusma!

Ohtlikku signaali see välismaale ei saadaks, et Eesti selliselt laenu andmise tingimusi muudaks?

Seda on ka teised riigid kasutanud. Soomes käib debatt samuti just omavastutuse (määra) oluliseks suurendamiseks, seal püüab jällegi pankade lobby seda takistada. Nii et me ei ole siin ainukesed, kes tahavad seda teed minna, et tulevikus kinnisvaraturul sarnaseid probleeme vältida.

Kokkuvõtte eilsest intervjuust tegi ka ERR, aga kuna see oli kahjuks kohati sisuliselt ebatäpse, siis edastan siinkohal intervjuu täisteksti.

13.10.09

Õiglasemad laenuriskid ja laenajate aitamine

Andsin täna Riigikogus sotsiaaldemokraatide nimel üle muudatusettepaneku asjaõigusseaduse ja pankrotiseaduse muutmiseks. Meil on selle seadusemuudatusega kaks eesmärki. Esiteks on meil soov korrastada meie pangandusturgu nii, et riskid eluasemelaenu võtja ja eluasemelaenu andja vahel on tulevikus õiglasemalt jagatud.

Teiseks soovime aidata inimesi, kes on kriisi tingimustes sattunud majanduslikku olukorda, kus nende kohustused ületavad eraisiku vara ja sissetulekud. Näiteks on laenuvõtja kodu panga poolt maha müüdud, aga laenujääk kuulub veel aastakümneid tasumisele. Aga see muudatus puudutab ka neid laenuvõtjaid, kes on võtnud nii-öelda kiirlaenusid ja ei suuda enam oma rahalisi kohustusi täita.

Esimese eesmärgi saavutamiseks soovime me muuta asjaõigusseadust ja teise eesmärgi saavutamiseks pankrotiseadust.

Meenutan, et veel paar aastat tagasi möllas Eestis kinnisvarabuum, mille ajal väljastasid pangad paari aastaga kinnisvaraturule ligi 100 miljardit krooni. Eluasemelaenu võttis Emori andmetel 132 000 perekonda. Meil on hoolimata masust isegi vedanud, sest probleemseid võlgu on Eesti Panga andmetel praegu veel ainult 4,2%. Aga on selge, et Eesti peab hiljutisest kinnisvarabuumist õppima. Kui me ei õpi isegi oma valusatest vigadest ja jätkame kehtiva regulatsiooniga, ootab meid ees varsti juba järgmine ränk kriis.

Meie muudatusettepanek, mis täiendab paragrahvi 335 lõiget 1 asjaõigusseaduses, ütleb: „Täiendavat tagatist ei või nõuda juhul kui hüpoteegiga koormatud kinnisvara väärtus on vähenenud turuhindade langemise tõttu.“ Ning paragrahvi 352 täiendatakse lõigekega 4 järgmises sõnastuses: „Hüpoteegipidaja nõue kohustatud isiku suhtes lõpeb kinnisasja sundenampakkumise korral, kui hüpoteegipidaja nõue tuleneb koormatud kinnisasja omandamise, sellele hoone ehitamise või remontimise rahastamiseks sõlmitud tehingust ja kohustatud isik on kasutanud koormatud kinnisasja vähemalt ühe aasta jooksul enne sundenampakkumise toimumist koormatud kinnisasja oma peamise elukohana.“

Nii tekitab riik lähitulevikus olukorra, kus Eestis tegutsevad pangad sunnitakse oma riske kainemalt hindama ning neid õiglasemalt laenuvõtjaga jagama. Nii välistab riik olukorra, kus kõik tagatisega seotud riskid on kantud laenusaajale ning laenuandja risk saabub sisuliselt alles kliendi surmaga

Mida aga teha nende peredega, kel on praegu näiteks selline probleem, et nende Tallinnas 2 miljoni krooni eest ostetud korter on väärt ainult 1 miljon, peret on tabanud tööpuudus ja maksejõuetus? Praeguse korra järgi võtab pank selle pere kodu ja paneb müüki. Kuna müügisumma ei kata laenusummat, siis jääb pere koduta, aga jääb endiselt ka võlgnikuks.

Nende jaoks pakuvad sotsiaaldemokraadid välja muudatused pankrotiseadusesse. Meie muudatus ülteb: „Füüsilisest isikust võlgnik võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Kohustustest vabastamine toimub käesolevas peatükis sätestatud alustel ja korras ning kestab üks aasta alates võlgadest vabastamise menetluse algatamist.”

Täna kehtiv regulatsioon sätestab võlgadest vabastamise menetluse kestvusena viis aastat ja sel ajal peab võlgnik loovutama esimesel aastal võlausaldajatele 100, järgmisel 85, ülejärgmisel 80 ja sellest edasi 75% oma sissetulekust. Kuigi praeguse seaduse sõnastuse autorid võivad väita, et täna on liiga vara teha järeldusi kehtiva regulatsiooni asjakohasuse üle, on selge, et see periood liiga pikk ja loovutatav sissetuleku osa on selle aja kohta ebamõistlikult suur.

Meie nägemuse järgi julgustab just tänane pankrotimenetluse regulatsioon nii panku kui ka laenukontoreid vastutustundetult laenu andma. Meie muudatus suurendab kaudselt laenuandjate riske ja nad peavad edaspidi märksa hoolikamalt laenu andmist analüüsima.

Muudatus tähendab ka seda, et laenude tagasi maksmisega praegu hätta sattunud pere võib senisest palju vähem valusate tagajärgedega valida pankrotimenetluse ja pöörduda aasta pärast peale menetluse läbiviimist tavalisse ellu tagasi. Praegune seadusandlus sunnib paljusid võlgnikke elule kas käega lööma või oma tegelike tulude varjamiseks näiteks välismaal elu uuesti alustama.

7.10.09

Hannes Rumm püstitas Kuku raadio rekordi

Täna hommikul õnnestus mul õnnega pooleks püstitada uus Kuku Raadio poliitmälumängu rekord, saavutuse teeb eriti hinnaliseks see, et edestasin 1 punktiga isegi professionaalset mälumängijat ja Reformierakonna liiget Indrek Salist.

Kogusin täna hommikul 8 punkti 9 võimalikust Kuku raadio mälumängus, milles poliitikud peavad näitama oma teadmisi pealinnast ja selle ajaloost.

Pakkumaks blogi lugejatele kaasamõtlemise rõõmu, toon küsimused ja vastusevariandid siinkohal ära, märkides õige vastuse variandi rasvase kirjaga.

1. Millal avati Tallinnas Vabaõhumuuseum?
a) 1937
b) 1959
c) 1964
(ainuke vale vastus, sest pakkusin 1959)

2 Missugune Tallinna tänav on kandnud Simeoni, Simuna ja Simonstrasse nime?
a) Ristiku
b) Juhkentali
c) Ahtri

3. Kus on Tallinna Rõõmuallikas?
a) Tallinna linnavalitsuses
b) Veeteede Ameti õuel
c) Glehni pargi allikaalal

4. Mitmendal sajandil alustati Toompea kivilinnuse ehitamist?
a) 11
b) 12
c) 13

5. Mis pealinna piirkonnas asub Tallinna tänav?
a) Lasnamäel
b) Kristiines
c) Nõmmel

6. Kui suur on Tallinna pindala?
a) 156 ruutkilomeetrit
b) 166
c) 176

7. Mitu tänavat on Tallinnas?
a) 948
b) 1237
c) 1464

8. Millal hakati surnuid matma Püha Barbara kalmistule?
a) 14. sajand
b) 16. s
c) 17. s

9. Mitu ühistranspordi liini kokku (troll, tramm, buss) oli Tallinnas 2008. aastal?
a) 61
b) 68
c) 71
(Viimase vastuse panin täppi täitsa huupi, sest erinevalt trammist ja trollist polnud mul bussiliinide arvu kohta vähimatki aimu.)

Kuku raadio peatoimetaja Janek Luts teatas esimese hooga otse-eetris, et sain kokku 7 õiget vastust. Nüüd on ta numbrid uuesti kokku lugenud ning õiendab homme vea.

Loodan, et vähemalt kord õnnestub sel hooajal Indrek Salise võistkonda võita ka Jüri (valla) mälumängul, kus meie tiim on pidevalt olnud esikuuikus, aga Salise professionaalsele esikolmiku tiimile pole seni kordagi ära teinud.

3.10.09

Legendaarne kolumnist Vello Vikerkaar jääb valimistel hääleõiguseta

Ajalehtede Postimees ja Eesti Ekspress legendaarne kolumnist Vello Vikerkaar jääb eelseisvatel omavalitsuse valimistel hääleõiguseta, kuna teadmatusest on eesti keelt valdav kanadalane taotlenud tähtajatu elamisloa asemel tähtajalise elamisloa.

Juriidiliselt on Vello Vikerkaare ilma valimisõiguseta jätnud ametnikel ilmselt õigus, aga kahjuks langeb igal nädalal kümneid tuhandeid lugejaid rõõmustav eesti kolumnist seekord jokitamise ja seadustevaheliste vastuolude ohvriks.

Vikerkaar täidab kõiki pikaajalist elamisluba omavatele välismaalastele esitatavaid nõudeid: ta on kehtiva elamisloaga Eestis elanud üle 5 aasta, ta on Eestisse ehitanud maja, ta elatab end oma töö ja loominguga, ta omab ravikindlustust ning oskab eesti keelt märksa paremini paljudest välismaalastest, kes eelseisvatel valimistel Tallinnas hääleõigust omavad.

Häda on aga selles, et kuigi Vikerkaar on Eestis elanud üle 5 aasta, on tal seni võimaldatud ajutist elamisluba taotleda ainult tähtajaga kuni 3 aastat ning seega on ta automaatselt ilma jäetud võimalusest osaleda samaväärselt teiste välismaalastega omavalitsuse valimistel. Kahjuks polnud ükski ametnik Vikerkaart tänini hoiatanud, et „tänu“ tähtajalisele elamisloale kaotab ta automaatselt valimisõiguse.

Ilma valijakaardita jäänud Vikerkaar nõudis lõppenud nädalal sulaselges eesti keeles meilitsi õigust erinevate ametnikega suheldes. „Teil on tähtajaline elamisluba ja seega pole täidetud üks (hääletamiseks vajalikest) tingimustest,“ vastas kodakondsus- ja migratsiooniameti klienditeenindaja Vikerkaarele kiretult.

„Ajutine elamisluba ei anna hääletamisõigust,“ kinnitati Vikerkaarele halastamatult ka Riigikogu valimiste osakonnast.

On südamest kahju, et eelseisvatel valimistel ei saa osaleda Eesti ühiskonna väljapaistev arvamusliider ning Eesti tegeliku integratsiooni oivik. Vikerkaare eemalejäämisest tunnevad kõige suuremat kahetsust sotsiaaldemokraadid, kes kaotavad Vikerkaare näol ühe tulihingelise toetaja.

Oma valimiseelistuse avalikustas Vello Vikerkaar hiljuti ajalehes Pirita Post: „Barbi Pilvre on progressiivne mõtleja, kel on lisaks tundlik sisemine moraalne kompass ning ta seisab kogukonna huvide eest kogu südamest. Ma oleksin tahtnud, et ta kandideeriks peaministriks, kuid kaotus riigi tasandil on siinkohal Pirita võit!“

2.10.09

Verd ei asenda miski

Hea uudis on see, et Eestis oli eelmisel aastal peaaegu 34 603 inimest, kes käisid vähemalt korra aastas verd andmas. Halb uudis aga see, et meil on doonoreid ikka veel märksa vähem kui näiteks Põhjamaades. Maailma Tervishoiuorganisatsiooni hinnangul peab turvalise verevaru tagamiseks vereloovutajaid olema vähemalt 4% elanikkonnast, meil jääb see protsent paraku väiksemaks kui 3.

Seetõttu on Eesti Doonorite Selts kolmel viimasel aastal korraldanud suure suvise reklaamikampaania, mille eesmärk on tuua inimesi ka puhkuste ajal verd loovutama. „Kavandasime oma sotsiaalkampaania suvele just seetõttu, et inimesed ise ja nende mõtted on suviti mujal. Seetõttu kahenesid varasematel aastatel suviti verevarud Eestis kohati ohtlikult väikeseks,“ selgitas Doonorite Seltsi juhatuse liige Hannes Rumm. „Teine põhjus kampaania suvele ajastamisel oli see, et ka verekeskustes on juulis puhkuste aeg ning ise nad sel ajal aktiivset turundust ei tee.“

Masust hoolimata õnnestus Doonorite Seltsil ka tänavu juulis-augustis sotsiaalkampaania "Verd ei asenda miski" läbi viia nii, et selle arvestuslik rahaline maht ületas poolt miljonit krooni. „Meediaväljaanded andsid meie sotsiaalkampaaniale oma reklaamipindu täiesti tasuta,“ rõhutas Hannes Rumm. „Meeldiva üllatusena kasvas meie kampaania kavandatust märksa suuremaks, kuna pärast esimeste reklaamide ilmumist Õhtulehes, Postimehes ja Ajakirjade Kirjastuse väljaannetes pakkusid veel mitu ajalehte ja ajakirja meile omal algatusel tasuta reklaamipindu. Selline käitumine näitab Eesti meediaettevõtete sotsiaalset vastutustunnet.“

Aga muidugi ei mõõdeta sotsiaalkampaania edu mitte reklaamimahu, vaid vereloovutuste arvu järgi. Tänavune kampaania suurendas juulis verekeskuste andmetel vereloovutuste arvu Põhja-Eesti Regionaalhaigla, Tartu Ülikooli Kliinikumi ning Ida-Viru Keskhaigla verekeskustes 8-24% võrra. Eriti suur oli doonorite juurdekasv Ida-Virumaal, kuna tänavu viidi osa kampaaniast esmakordselt Raadio 4 ja venekeelse Postimehe toetusel läbi vene keeles.

„Haiglate nõudlus doonorivere järele oli suvel suur ja seda eriti juulikuus. Tänu teravmeelsele kampaaniale oli doonoreid palju ja kõik ülekannet vajavad patsiendid said abi,“ tunnustas sotsiaalkampaaniat Põhja-Eesti Regionaalhaigla verekeskuse juhataja Riin Kullaste.

Doonorite Seltsi sotsiaalkampaania teostas reklaamibüroo Utopia. „Doonorite Seltsi puhul on tegu ideaalkliendiga, kes ei sea teostusele mõttetuid nõudmisi, vaid usaldab tegijaid täiega. Tore, et lisaks protsessile oli meeldiv kogu tulemus,“ kirjeldas Utopia üks juht Alvar Jaakson (fotol) kampaania tegemist. „Mitmed ideed olid siin juba pikalt mõttes mõlkunud, ülesandeks oli silmatorkava kujundi leidmine ilma kaastunde, šoki ja hädahüüu klišeedesse langemist.“

Kampaaniat „Verd ei asenda miski“ toetasid ajalehed Õhtuleht, Postimees, Eesti Ekspress ja Maaleht, ajakirjad Pere ja Kodu, Oma Maitse, Anne, TervisPluss, Stiil, Kodukiri, Eesti Naine, Kroonika, Tehnikamaailm, Kodu ja Aed, Maakodu ning raadiojaamad Vikerraadio, Raadio 2, Raadio 4 ja Klassikaraadio.

Eesti Doonorite Selts palub kõigil Best Marketingi lugejatel, kel on ideid ja soovi toetada järgmisi doonorlust edendavaid sotsiaalkampaaniaid, võtta Doonorite Seltsiga ühendust aadressil hannes.rumm@mediafocus.ee või telefonil 52 37 525.

Milleks doonoriverd kasutatakse? Eesti haiglate patsiendid vajavad doonoriverd iga päev, sest verd ei ole võimalik tööstuslikult toota ja vere ainsaks allikaks on doonor. Doonorite verd kasutatakse rasketel operatsioonidel, sünnitustel, patsientide raviks verejooksu, raske trauma, aneemia, leukeemia, vähi- ja maksahaiguste, põletuste ja paljude teiste haiguste puhul. Doonorivere toel on võimalikud ka paljud plaanilised operatsioonid, mida muidu liiga suure verekaotuse kartuses ei saaks sooritada. Eestis on doonorlus tasustamata. Allikas: www.verekeskus.ee

Selle artikli leiate ka tänasest võrguajakirjast Best Marketing.