26.2.09

Herman Simm jääb napilt ilma eripensionita

Eile riigireetmises süüdi tunnistatud Herman Simm ei saa pärast 12,5 aastase pikkuse vanglakaristuse kandmist Eesti riigilt eripensionit nõuda, sest tema kohtuotsus jõustub kaks päeva pärast nn eripensionite äravõtmise seadust.

Simmi kohtuotsus jõustub 15 päeva pärast selle väljakuulutamist Harju maakohtus ehk siis 12. märtsil.

Nn eripensionite äravõtmise seaduse, mille algatasime koos Hanno Pevkuri ja Urmas Reinsaluga (SE 375), võttis Riigikogu vastu 18. veebruaril, kuid kuna selle seadusega muudetakse korraga 11 kehtivat seadust, siis võttis muudatuste vormistamine ja kontrollimine Riigikogu kantseleis aega nii kaua, et presidendile edastati seadus välja kuulutamiseks alles eile.

Õnneks kuulutas president Toomas Hendrik Ilves selle seaduse juba täna välja ning Riigi Teataja toimetuse kinnituse kohaselt ilmub eripensionite äravõtmise seadus laupäeval Riigi Teatajas. Seadus jõustub omakorda 10 päeva pärast Riigi Teatajas ilmumist ehk 10. märtsil.

Riigikogus toimunud aruteludel jõudsime eripensionite seadusega tegeldes järeldusele, et seda seadust võib kohaldada kõigi nende inimeste puhul, kes on kuritegudes riigi või aususe vastu süüdi mõistetud pärast seaduse jõustumist. Seda isegi juhul, kui eripension on neile määratud varem, nagu kauaaegse politseiniku Herman Simmi puhul.

Sõnastasime selle põhimõtte seaduseelnõu teise lugemise eel koostatud õiguskomisjoni seletuskirjas nii: "Rakendussäte sõnastab selgelt seadusandja soovi kohaldada seadusemuudatust isikute suhtes, kelle suhtes jõustub süüdimõistev otsus pärast käesoleva seadusemuudatuse jõustumist. Kuivõrd tegemist ei ole karistusõigusliku meetmega, siis pidas juhtivkomisjon õigeks, et eripensioni saab ära võtta isikult, kelle suhtes jõustub süüdimõistev otsus pärast käesoleva seadusemuudatuse jõustumist."

Mõni jurist väljendas küll seisukohta, et võibolla ei saa tagantjärele eripensione üldse ära võtta, sest see on vastuolus õigustatud ootuse põhimõttega. Enamus asjatundjaid on siiski seda meelt, et eripensionit saab tagasiulatuvalt ära võtta ning kui mõni eripensionär selle põhimõtte kohtus vaidlustab, siis pole riigil selles küsimuses kaotust karta.

23.2.09

Palk kahjuks tõuseb, kuluhüvitis õnneks väheneb

Riigikogu põhiseaduskomisjon kiitis äsja heaks kõigi kuue parlamendierakonna ühise ettepaneku vähendada Riigikogu liikmete kuluhüvitisi seniselt 30 protsendilt palgast kuni 10 protsendini palgast.

Nii reageeris Riigikogu tänasele Riigikohtu otsusele, mis keelab parlamendil oma palku külmutada või vähendada. Ene Ergma tellimusel tehtud arvutuste kohaselt säästab see muudatus iga parlamendiliikme kohta 10 800 krooni kuus ning see summa ületab spiikri rehnuti järgi kõigil Riigikogu liikmetel tõenäolise palgatõusu.

Päris võrdlusmärki palga ja kuluhüvitiste vahele tõmmata ei saa, sest mitmed Riigikogu liikmed on alati olulise osa oma kuluhüvitistest kulutamata jätnud. Riigikogus on selliseid kolleege, kes käivad tööl näiteks Emmastest ja Rõugest, ning neil kulub kogu kuluhüvitis töölkäimiseks ja oma valimisringkonnas liikumiseks ausalt ära. On muidugi ka neid Tallinnas elavaid kolleege, kes ilma igasuguse südametunnistuse piinata oma kuluhüvitised täies mahus taksoga sirgeks sõidavad.

Olen jätkuvalt seda meelt, et Riigikogu enamus tegi õigesti, kui soovis võttis vastu seaduse, mis külmutas seni keskmise palga tõusuga seotud palgakasvu. Nagu näitab Riigikohtu otsus, polnud kohtu otsus ega õiguslikud argumendid parlamendi palkade külmutamise osas sugugi ette ennustatavad. Esiteks jäi koguni 5 Riigikohtu liiget arvamusele, et põhiseadus siiski võimaldab Riigikogul oma palku külmutada.

Teiseks on Riigikohtu lahend kohati päris üllatav. See ütleb, et Riigikogu ei või oma palgatõusu külmutada ega vähendada, kuid võib seda mõningatel juhtudel hoopis suurendada (!). Seda juhul, kui riigis möllab hüperinflatsioon või kui Riigikogu eelmine koosseis on määranud oma mantlipärijatele palga, mis "ei taga piisavat sissetulekut, sõltumatust ja mandaadi kasutamise vabadust."

Seega on Riigikohtu lahend hoopis mitmetahulisem, kui seda reedab online-uudise pealkiri.

P.S. Jõudu ja jaksu Hanno Pevkurile sotsiaalministri ametis! Tunnen Hannot väga asjaliku ja põhjaliku juristina ühe ühise seaduseelnõu kirjutamise ajast ning tean ühistest mängudest korvpalliväljakul, et tegu on kõvasti üle keskmises füüsilises vormis oleva ministriga.

21.2.09

Riigikogu korvpallimeeskond võitis Paides uue spordihoone avamisel 1500 pealtvaataja ees

Riigikogu korvpallimeeskond tegi eile õhtul uue publikurekordi, alistades 1500-2000 pealtvaataja silme all Paides uue spordihoone avamisel kohaliku A-klassi meeskonna tulemusega 55:48.

Mängu algus oli Riigikogu meeskonnale kurjakuulutav, sest jäime Eesti teises liigas mängivale tiimile 10 punktiga taha ning Paidest pärit kolleeg Jaak Salumets oli oma kommentaarides "vanade paksude meeste" arvel juba päris sarkastiline.

Ent seejärel vedasid Jüri Ratas ja Ott Lumi üks-ühele vastaseid ette võttes Riigikogu tiimi mängu tagasi. Esimese poolaja lõpul läksid Paide poisid tänu edukale maa-ala kaitsele siiski taas 8 punktiga ette.

Teise poolaja alguses tegi Riigikogu 8:0 spurdi, milles peaosa mängis teibitud käega mänginud sotsiaaldemokraat Indrek Saar, kes tabas mitu valusat keskpositsiooniviset. Edasi koges Riigikogu meeskond juba mulluselt Kilingi-Nõmme spordihoone avamiselt tuttavat tunnet, kus "vanadel paksudel meestel" polnud kaotada midagi, aga kohalikud poisid hakkasid publiku tulise kaasaelamise tõttu kätt väristama ning andsid ise võidu käest.

Kohalik rahvas - mille arvuks spordihoone juhid hindasid isegi 2000 - lärmas kõvasti, vallavanemad, linnajuhid ja isegi perekond Rüütel ergutasid Paide poisse kõvasti, aga vaenuliku suhtumisega harjunud Riigikogu tiim oli enesekindlam ja võttis võidu.

Väga tore on aga see, et Paide on 71 miljonit krooni maksnud spordihoone võrra rikkam linn, ja kui juba võimla avapidu tõi kokku 1500-2000 inimest, siis loodetavasti käib kõik see rahvas homsest alates uues spordihoones oma tervise eest hoolt kandmas.

Paidest koju sõites ei teinud Riigikogu tiimile heameelt mitte mängu võit, vaid teadmine, et üks tugev Eesti linn on nüüd korraliku sportimiskoha võrra rikkam. 5 ja 10 aasta pärast on paidelastel hea öelda, et samal päeval, kui Andrus Veerpalu võitis teise maailmameistritiitli, sai meie linn valmis spordihoone, mille abil on paidelaste elukvaliteet kõvasti paranenud.

NB! Kõigil kossuhuvilistel tasub oma kalendris kirja panna 3. aprill, mil Riigikogu kossutiim mängib Rakvere spordihoones Läti ja Leedu kolleegidega Balti karikale. Kuna kaks eelmist turniiri Balti Assamblee karikale oleme võitnud, siis oleme kindlad, et koduseinte toetusel võidame kolmandat korda järjest ning jätame seega kodupubliku toel Balti karika igaveseks Eestisse. Nägemiseni Rakvere spordihoones!

20.2.09

Eesti rahvuspühad sobivad suurepäraselt suurvõistlustega

Andrus Veerpalu tegi kaasmaalastele oma kullavõiduga taas ilusa kingituse iseseisvuspäevaks tänu sellele, et suusatamise suurvõistlused toimuvad sobivalt kas 24. veebruari eel või ajal. Ja raske on leida rahvuspühaks paremat kogu rahvast ühendavat head emotsiooni kui mõne eestlase medalivõit olümpiamängudel või MM-il.

Aeg-ajalt porisetakse selle üle, et Eesti rahvuspüha tähistatakse ebasobivalt talvel, mil pakase tõttu on suuri rahvaüritusi ebamugav korraldada. Ent pakase tekitatud ebamugavuse korvab kenasti see, kuidas suusutamise suurvõistlused meie iseseisvuspäega käsikäes käivad.

Sama hästi klapib meie taasiseseisvumispäev augustis kergejõustiklaste suurvõistlustega ning seetõttu on taasiseseisvumispäeval eestlasi oma võitudega rõõmustanud mitmed kergejõustiklased. Mäletatavasti saavutas Erki Nool oma esimese suurvõidu - EM-tiitli - 1998. aastal just taasiseseisvumispäeval. Gerd Kanterile riputati mullu olümpiakuld kaela samuti just 20. augustil. Nii toetavad ja võimendavad võidukad sportlased meie rahvuspühade eel ja ajal tekkivat üksmeeletunnet.

Aitäh Andrusele ilusate emotsioonide eest ning edu kogu Eesti suusakoondisele!

18.2.09

Eripensionite äravõtmise seadus võeti vastu!

Täna võeti Riigikogus vastu seaduseelnõu 375, mille algatasime koos Hanno Pevkuri ja Urmas Reinsaluga ning millega seadustati eripensioni äravõtmine neilt inimestelt, kes reedavad Eesti riigi või võtavad või annavad altkäemaksu.

Kuna olen sellest eelnõust siin mitu korda kirjutanud (viimati 12. veebruaril), siis pole eelnõu sisu mõtet üle kirjutada. Panen lihtsalt blogisse oma tänase lühikese sõnavõtu, milles muuhulgas polemiseerisin enne mind üles astunud Ain Seppikuga, kel oli parteiline ülesanne kulutada kõneks maksimaalselt ette nähtud 8 minutit Riigikogu istungi venitamiseks:

Head kolleegid! Erinevalt Ain Seppikust, kellel oli ülesanne rääkida täpselt kaheksa minutit, mina lisaaega ei vaja. Ütlen selle seaduseelnõu lõpphääletuse eel lühidalt mõned mõtted. Mulle tundus, et Ain Seppik pisendas veidi ülekohtuliselt selle seaduseelnõu tähendust, kui ta nimetas seda ainult "Herman Simmi seaduseks". Loomulikult, see seaduseelnõu, mida ka algatajad ei ole kunagi varjanud, on alguse saanud ühest kurvast juhtumist Eesti riigi praktikas, aga tark inimene õpib nii oma kui ka teiste inimeste vigadest.

Antud juhul me püüame parandada neid vigu ja me ei arva, et vigade parandajaks Eesti Vabariigis peaks olema tingimata kas mõni ministeerium või valitsus tervikuna. Neid vigu võivad parandada ka üksikud Riigikogu liikmed. Üks asi, millest selle seaduseelnõu puhul ka Ain Seppik mõnevõrra üllatus, on see, et seaduseelnõu puudutab ka kunagisi Eesti Vabariigi Ülemnõukogu ja esimeste Riigikogu koosseisude liikmeid. Ütlen teile ühe fakti, mis ei ole võib-olla väga tuntud: Riigikogu praeguste ja tulevaste eripensionäride arv on kokku 267 inimest. Osa neist inimestest on juba pensionil, osa istuvad praegu siin saalis meie seas ja nende pensioniõigus saabub alles paarikümne aasta pärast.

See seaduseelnõu annab kõigile meie kolleegidele, kellel on õigus Riigikogu liikme eripensionile, aga ka kõigile teistele selle seaduseelnõu pikas pealkirjas loetletud elualade esindajatele selge sõnumi: palun käituge seaduskuulekalt, ärge sooritage kuritegusid Eesti riigi ja aususe vastu, siis säilib teie õigus auga väljateenitud eripensionile.

Lõpetuseks tänan Ain Seppikut komplimendi eest selle seaduseelnõu algatajate aadressil ning Keskerakonda toetuse eest meie eelnõule!

Sotsiaaldemokraadid tagastavad solidaarsusest osa erakonnale eraldatud rahast

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna saadikurühm avaldab pahameelt selle üle, et Reformierakond ja IRL keeldusid tänasel valitsuse istungil ülejäänud elualadega solidaarselt kärpimast erakondade rahastamist ning tagastavad ise 615 000 krooni.

«Selline käitumine on moraalitu ja solvab avalikku õiglustunnet,» ütles riigikogu liige sotsiaaldemokraat Hannes Rumm. «Seepärast peab sotsiaaldemokraatlik fraktsioon õigeks kanda tänavusest erakonnale riigieelarvest laekuvast toetusest 615 000 krooni ehk 8,3 protsenti riigieelarvesse tagasi.»

«Loobudes 8,3 protsendi suurusest riigieelarvelisest toetusest näitavad sotsiaaldemokraadid oma solidaarsust kõigi nende eluvaldkondadega, millele tehtavaid kulutusi 8 miljardi krooni suuruse eelarve kärpega vähendatakse,» teatas erakond täna tehtud avalduses.

Sotsiaaldemokraadid tegid eelarvekärpe arutelu käigus ettepaneku vähendada erakondade rahastamist 7,5 miljoni krooni ehk 8,3 protsendi võrra. Reformierakond ja IRL ei soovinud erakondade rahastamist vähendada viidates mõne aasta tagusele kõigi parlamendierakondade vahelisele kokkuleppele kulutada erakondade finantseerimiseks 90 miljonit krooni aastas.

«Kogu 8 miljardi krooni suuruse kärpe taustal on 7,5 miljonit krooni väike summa, aga sellel summal on suur märgiline tähendus,» ütles Rumm.

«Paremparteid võrdsustasid erakonnad puuetega inimestega, kellele suunatud toetusi Eesti riik ei kärbi. Meie kindla veendumuse kohaselt ei kuulu erakonnad eelnevalt nimetatud riskirühma.»

Sotsiaaldemokraatlik fraktsioon ei pea piisavaks valitsuse tänast otsust rakendada alates 2010. aastast erakondadele tehtavatele annetustele tulumaksu. «Erakondadele tehtud annetustele tulumaksu kehtestamine on asendustegevus, mis ei asenda erakondade kulude kärpimist,» ütles Hannes Rumm.

Lõpliku otsuse riigieelarvelise toetuse tagasimaksmise kohta teeb Sotsiaaldemokraatliku Erakonna juhatus.

http://www.postimees.ee/?id=83935

17.2.09

Eesti pühad lehmad on laulupidu ja erakondade rahastamine?

Terve tänase päeva on käinud vihased läbirääkimised ühelt poolt sotsiaaldemokraatide ning teisalt Reformierakonna ja IRLi vahel erakondade rahastamise teemal.

Sotsiaaldemokraadid on kogu eelarvekärbete menetlemise aja soovinud seda, et üldine solidaardus puudutaks ka erakondade rahastamist ning soovinud ka sellest summast 7% maha tõmmata. Meie paremparteid on aga viidanud kunagisele kõigi parlamendiparteide kokkuleppele, mille kohaselt erakonda rahastamine jääb 90 miljoni krooni suuruse summa peale neljaks aastaks.

Selline kokkulepe oli, kuid sellise kokkuleppe taha pugemine oludes, kus majanduslanguse tõttu võetakse sõdurpoistelt 7% võrra taskuraha vähemaks, on erakordselt küüniline. Sellise käitumisega annavad paremparteid avalikkusele sõnumi, et Eesti riigis on 2009. aastal ainult kaks "püha lehma": laulupeo korraldamine ja erakondade rahastamine.

IRL ja Reformierakond on täna ähvardanud suisa sellega, et kui erakondade rahastamist 7,5 miljoni krooni ehk 7% võrra kärpida, siis tuleb ülevaatamisele kogu 8 miljardi krooni suurune kärpepakett.

Erakondade rahastamise küsimuse lööb valitsus homme lõplikult lukku. Sotsiaaldemokraadid lähevad valitsuse istungile endiselt ettepanekuga olla solidaarne mitte ainult sõnades, vaid ka tegudes, ning kärpida ka erakondade rahastamist 7% võrra. Loodetavasti on hommik õhtust targem ja ka IRL ning Reformierakond saavad aru, et avalikku õiglustunnet pole võimalik rohkem solvata kui erakondade rahastamist pühaks lehmaks pidades.

14.2.09

Täna alustas Tallinna kesklinnas tööd Doonorifoorum

Täna Tallinna kesklinnas avatud Doonorifoorum on suurepärane näide mittetulundusühingu koostööst ametiasutusega. Võib täiesti kindlasti väita, et Doonorikeskuse avamiseni jõuti ainult tänu Põhja-Eesti Regionaalhaigla verekeskuse ja Eesti Doonorite Seltsi heale koostööle.

Alustan veidi kaugemalt ajaloost. Verekeskuse ja seltsi tihedam koostöö algas mõned aastad tagasi, kui alustas Doonorite Selts suviste sotsiaalkampaaniatega. Just suvine sotsiaalreklaami tegemine oli ajendatud sellest, et puhkuste hooajal on doonorid passiivsemad ning kohati langesid verevarud seetõttu kriitiliselt madalaks. Tegime seda kampaaniat küll ise sponsoreid otsides (aitäh veelkord Ajakirjade Kirjastusele, Tere Piimale ja Õhtulehele!), kuid paljuski PERHi verekeskuse toel. Suunasime oma kampaaniaga doonoreid verekeskuse koduleheküljele, verekeskus aitas tasuda mõne reklaami tootmise kulusid ning mõõtis kampaaniate efektiivsust.

Kuigi meie kampaaniate eelarve on olnud suurusjärgu 10 000 krooni, on tänu headele sponsoritele meie kasutuses olnud meediapindu 500 000 – 800 000 krooni eest. Doonorite arv suurenes mullu ja tunamullu juulis tänu meie seltsi kampaaniatele 5-10% võrra. PERHi verekeskus kinnitab, et kuna verekeskused südasuvel aktiivse turundusega ei tegele, võib doonorite arvu kasvu kanda Doonorite Seltsi sotsiaalkampaaniate arvele.

Nüüd uuest Doonorifoorumist, mis asub Foorumi keskuse 4. korrusel aadressil Narva mnt 5. Teadupärast töötab Eesti suurim verekeskus Ädala tänaval, kuhu paljudel inimestel asja pole ning kuhu ühistranspordiga sõitmiseks kulub palju aega.

Seetõttu rääkis verekeskuse juhataja Riin Kullaste meile mõni aasta tagasi soovist avada doonoripunkt kesklinnas käidavas kohas, sest Põhjamaade kogemuse kohaselt suurendasid sellised doonoripunktid vereloovutuste arvu. Asuvad ju ka Põhjamaade suurlinnades haiglad ning verekeskused äärelinnades ning sinna sõitmine on ajamahukas.

Doonorite Seltsi liikmed pidasid kesklinnas püsiva doonoripunkti avamist igati vajalikuks, sest kesklinna on erinevalt Ädala tänavast asja peaaegu kõigil tallinlastel ning Tallinna külalistel. Seega tähendab võimalus igapäevaselt kesklinnas verd loovutada doonoritele ajalist võitu, mis omakorda suurendab vereloovutuste arvu.

2007. aastal, mil meie majanduses olid veel head ajad, võeti Riigikogus vastu riigieelarve, milles nähti ette hulga täiendavaid ühekordseid investeeringuid. Enamus neist investeeringutest läks koolimajade, vallamajade või kultuurimajade kõpitsemiseks.

Kuna olin Doonorite Seltsi juhatuse liikmena PERHi verekeskusega pidevalt suhelnud, siis veensin oma kolleege Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonist, et toetamist on väärt ka idee ehitada Tallinna kesklinna doonoripunkt. See idee sai riigieelarvest teostamiseks 900 000 krooni ning oluline on rõhutada, et see raha ei tulnud PERHi verekeskusele muude tervishoiukulude arvelt, vaid neile lisaks.

Etteruttavalt võib öelda, et juba märtsis peaks teostuma järgmine idee, milles oma osa on PERHi verekeskusel ja Doonorite Seltsil. Mõni aasta tagasi rääkis üks pikalt Itaalias elanud doonor sellest, et sealmail motiveeritakse doonoreid verd loovutama sellega, et inimestele antakse ülevaade nende vereanalüüsist. Näitab ju vereanalüüs usaldusväärselt inimeste tervislikku seisundit ning püsidoonor omab nii ka pidevat ülevaadet mitmest olulisest tervisenäitajast. Riin Kullaste üllatus siiralt, kui nägi, kui detailse ülevaate Itaalia doonorid oma vere seisukorrast saavad.

Pakkusime Doonorite Seltsi poolt verekeskusele välja mõtte, et lisaks kruusile või shokolaaditahvlile võiks ka Eesti doonoreid motiveerida verd loovutama sellega, et doonorid saavad ülevaate oma hemoglobiini, kolesterooli, veresuhkru jm näitajatest. Nii kaugele märtsis veel ei jõuta, küll aga saab iga PERHI verekeskust külastav doonor alates märtsist internetis juurdepääsu andmetele oma eelmistest vereloovutustest ning võib juba internetis eeltäita vere loovutamiseks vajaliku ankeedi.

12.2.09

Eripensionite äravõtmise seadus läbis teise lugemise

Äsja läbis Riigikogus teise lugemine nn eripensionite äravõtmise eelnõu, mille algatasime mullu koos kolleegide Hanno Pevkuri ja Urmas Reinsaluga.

Selle seadusega (SE 375), mis oli ajendatud Hermann Simmi juhtumist, võetakse eripension ära neilt inimestelt, kes on sooritanud raske riigivastase või aususe vastase kuriteo.

Üldiselt harvanähtavalt üksmeelselt toimunud eelnõu arutelul tekitas mõnevõrra vaidlusi küsimus, mis hetkest see jõustub. Riigikogu õiguskomisjonis toimunud aruteludes jõudsime üksmeelele, et isegi juhul, kui õigus eripensionile on tekkinud varem, võib selle tagasiulatuvalt ära võtta inimestelt, kelle suhtes jõustub süüdimõistev kohtuotsus pärast käesoleva seaduse jõustumist.

Eelnõu täpsustatud seletuskiri sõnastab selle põhimõtte nii: "Rakendussäte sõnastab selgelt seadusandja soovi kohaldada seadusemuudatust isikute suhtes, kelle suhtes jõustub süüdimõistev otsus pärast käesoleva seadusemuudatuse jõustumist. Kuivõrd tegemist ei ole karistusõigusliku meetmega, siis pidas juhtivkomisjon õigeks, et eripensioni saab ära võtta isikult, kelle suhtes jõustub süüdimõistev otsus pärast käesoleva seadusemuudatuse jõustumist."

Selline põhimõte tähendab, et kui pärast SE 375 jõustumist mõistetakse näiteks Hermann Simm süüdi riigireetmises, siis võtab riik temalt ära eripensioni, mis on määratud pikaajalise töö eest politseinikuna.

Veidi elevust tekitas eelnõu lugemisel naljatoonis püstitatud küsimus, et kas seda võiks nimetada näiteks Mart Nuti seaduseks, kuna alates 1992. aastast Riigikokku kuulunud Mart Nutil ja mitmel teisel praeguse Riigikogu liikmel on samuti õigus eripensionile.

Kuna seaduseelnõu puudutab tõesti väga paljude elualade esindajaid, kelle eripension on sätestatud erinevates seadustes, siis on ka eelnõu pealkiri erakordselt pikk ja lohisev. Et huvilised saaksid ülevaate selle kohta, kelle puhul täpselt uut seadust kohaldatakse, toon siinkohal ära ka eelnõu täisnimetuse:

politseiteenistuse seaduse, kaitseväeteenistuse seaduse, piirivalveteenistuse seaduse, prokuratuuriseaduse, KOHTUTE SEADUSE, õiguskantsleri seaduse, riigikontrolli seaduse, Eesti Vabariigi Ülemnõukogu XII koosseisu ning Riigikogu VII, VIII ja IX koosseisu liikmete pensioni seaduse ning vabariigi presidendi ametihüve seaduse, Riikliku PeNSIONIKINDLUSTUSE SEADUSE jA AVALIKU TEENISTUSE SEADUSE muutmise seadus.

Meenutuseks niipalju, et sotsiaalministeeriumi andmetel sai 2007. aastal eripensionit 1843 isikut, kellest 59% oli tööeas. Eripensionit andvatel ametikohtadel töötas eelmisel aastal ligi 7700 inimest ning kaugemas perspektiivis hakkab Sotsiaalministeeriumi hinnangul eripensionit saama ligi 10 000 inimest.

11.2.09

Haridusminister teeb valimispropagandat ülikoolide arvelt

Täna hommikul kell 9 alustas valitsuskabinet taas vaidlusi selle üle, kuidas valitsuskulude arvelt 1,45 miljardit krooni kokku hoida.

Avalikkusele esitab haridusminister asju meediaga manipuleerides nii, et kõige suurem kaotaja on haridusvaldkond ning eriti jõuliselt rapitakse kõrgharidust. Postimees teatas esmaspäeval, et üliõpilaste riiklikku tellimust võib eelarvekärbe vähendada koguni 92 miljoni krooni võrra.

Paraku on olukord haridusvaldkonnas jätkuvalt selline, et haridusminister on esikohale seadnud IRLi valimislubadused, mitte kõrgkoolide ja tudengite huvid. Jätkuvalt on haridusministeeriumi eelarves 20 miljonit krooni ette nähtud õpetajatele sülearvutite ostmiseks ning 18 miljonit krooni selleks, et suunata noori õpetajaid tööle maakoolidesse.

Kui on valida, kas vähendada tasuta kõrgharidust omandavate tudengite arvu või loobuda ülemaailmse majanduskriisi haripunktil tasuta rüperaalide jagamisest üksikutele õpetajatele, siis eelistab terve mõistus esimest lahendust. Mitte valimislubadused, vaid olukord tööturul, suunab paljud õpetajaharidusega noored koolidesse tööle niikuinii.

Kahjuks on haridusminister oma erakonna valimislubadused seadnud ettepoole tudengite huvidest.

"Üli­koo­lid mõis­ta­vad, et kee­ru­li­sel ajal tu­leb ol­la so­li­daar­ne. Kuid me eel­da­me, et kär­pi­mi­sot­su­seid ei teh­ta Ex­ce­li ta­be­li­tes, vaid kaa­lut­le­tult ja lä­bimõel­dult," kirjutab tänases Eesti Päevalehes Tartu Ülikooli rektor Alar Karis. Huvitav, mida arvab rektor Karis minister Lukase käitumisest siis, kui ta teada saab, et kõrghariduse riiklikku tellimust vähendatakse seetõttu, et haridusminister saaks jätkuvalt täita kolmandajärgulisi valimislubadusi?

7.2.09

Eesti põeb rasket majandusgrippi

Olen 40aastase inimesena omal nahal läbi elanud kaks majanduskriisi. Esimene tabas meid taasiseseisvumisel, kui pärast kommunistliku plaanimajandust tuli hirmsa valu ja vaevaga turumajandusele üle minna. Kümme aastat tagasi tabas meid majanduskriis, mis sai alguse Aasiast ning jõudis Eestisse läbi Venemaa.

Ent toonastest kriisidest oli meil kergem üle saada tänu sellele, et enamikul meie naabritest ja meie peamistest eksporditurgudest läks hästi. Kahjuks on praegu olukord hoopis hullem. Iga nädal toob teateid suurte rahvusvaheliste pankade, autotööstuste või lennundusfirmade pankrotistumisest või pankrotiäärele jõudmisest. Juba jaanuari lõpul vähendas Rahvusvaheline Valuutafond maailma tänavuse majanduskasvu prognoosi 0,5 protsendile ehk kõige madalamale tasemele pärast Teist maailmasõda.

Miks kärbiti?
Piltlikult öeldes nakatus Eesti eelmisel sügisel raskekujulisse majandusgrippi, mis sai alguse Ameerika Ühendriikide rämpslaenudest. Viirus on kiiresti levinud ja nii ohtlik, et on tõvevoodisse murdnud Islandi, Läti ja Ungari. Analüütikute hinnangul võib sama saatus varsti tabada ka Ukrainat ning isegi Suurbritanniat.

Erinevalt Lätist oli Eesti ennast majandusgripi vastu vaktsineerinud, meie riigil on kopsakad rahalised reservid. Ent mulluse aasta kahe viimase kuuga kulus üle 20 miljardi suurusest riigireservist ligi neli miljardit. Seda põhjusel, et eestlased tarbivad varasemast palju vähem ning vastavalt väheneb käibemaksu laekumine. Teisalt kasvab kiiresti tööpuudus, sest lisaks tarbimise langusele siseturul laastab kriis ka meie peamisi eksporditurge Põhjala ja Balti riikides.

Järsk maksutulude kahanemine tähendab seda, et kui riik oma kulusid koomale ei tõmba ja maailma majanduskriis süveneb, siis pole meil sügisel enam riigikassas raha palkade ja pensionide maksmiseks. Siit ka vajadus tänavuse aasta algul kiiresti ja jõuliselt riigi kulusid koomale tõmmata.

Kui meie riigieelarve maht on 98 miljardit krooni, siis on selge, et kaheksa miljardi krooni kärpimine puudutab valusalt peaaegu kõiki inimesi ja eluvaldkondi. Raha jääb vähemaks tööandjatel ja töövõtjatel, pensionäridel ja põllumeestel, kaitseväel ja omavalitsustel. Puutumata jäid ainult lastega pered ning puudega inimesed.

Kuidas kärbiti?
Sotsiaaldemokraatidel on heameel selle üle, et ülepeakaela ei hakatud senist sotsiaaltoetuste süsteemi vähendama ja ümber tegema. Heameel on ka selle üle, et riik ei petnud neid 580 000 inimest, kes on teise pensionisambaga ühinenud. Kui me oleksime praegu majanduskriisile viidates pensioni teise samba ära lörtsinud, siis tähendanuks see palju väiksemat pensioni meie vanuritele tulevikus, kui töötajaid on Eestis märksa vähem ning pensionäre palju rohkem.

Valikud olid väga rasked. Sain ühe pensionäri käest kõvasti sarjata selle eest, et tema pension suureneb 14 protsendi asemel vaid viis protsenti. Seletasin, et 5% pensionitõusu jaksab riik kindlasti välja maksta, suurema pensionitõusu puhul poleks see kindel.

Jama on jutt, et Eesti riik laseb eelarvest "õhku" välja. Eesti riik on ohtlikult õhukene, riik ja riigi palgal olevad inimesed – isegi paljusõimatud ametnikud – teevad vajalikku tööd. Selle töö vajalikkust märkame pahatihti alles siis, kui kärbete tõttu mõni asi tegemata jääb.

Eelarvekärped on olulised Eesti rahvusvahelise usaldusväärsuse hoidmiseks. Läti pääses mullu napilt oma lati devalveerimisest ning devalveerimise peapõhjuseks oli riigi vastutustundetu eelarvepoliitika. Rahvusvahelist usaldusväärsust on meil vaja ka selleks, et tarviduse korral eelarve kulutuste rahastamiseks mõistliku hinnaga laenu võtta.

Kulude kärbetega on Eesti riik esimese haigushoo kontrolli alla saanud, nüüd on õigustatud küsimus: mis saab edasi? Me vajame pikaajalist taastusravi plaani. Pikisilmi ootavad ettevõtjad majandusministeeriumilt ettevõtluse toetamise kava, mis paljudes Euroopa riikides juba eelmisel sügisel käiku lasti.

Kuidas edasi?
On päevselge, et maailma ega Eesti majandus ei kosu märkimisväärselt ka järgmisel aastal. See tähendab pikaajalist püksirihma pingutamist. Kahjuks ei olnud võimalust poole aasta pealt suurendada riigi maksutulusid ning selle võrra riigi kulusid vähem kärpida. Näiteks tulumaksumäära muutmine poole aasta pealt ajanuks täisaastapõhiselt tehtavad maksuarvestused lootusetult sassi ning muutuste administreerimine osutuks kulukamaks kui saadav tulu.

Kindlasti on 2010. aasta riigieelarve koostamisel vaja maksukoormust suurendada. Indrek Neivelt on välja pakkunud idee ettevõtte tulumaksu taastamisest. Tööpuuduse kiire kasv sunnib suurendama töötuskindlustuse makset ning mõistlik on läbi arutada automaksu kehtestamine. Üksikisiku tulumaksumäära alandamisest ei saa enam juttugi olla, selle asemel on vaja tõsiselt arutada, kas tõsta tulumaksumäära või minna üle astmelisele tulumaksule.

Ülemaailmne majanduskriis tõestab, et tormilise majanduskasvu ajal lihtsalt lollitati inimesi lubadusega, et Eestis on võimalik ehitada Põhjala heaoluriiki sama madalate maksudega nagu Venemaal.

See artikkel ilmus tänases Õhtulehes.

5.2.09

Majanduslangusest võidavad Eesti korvpalliklubid

Olin täna õhtul üks neist 4000 inimesest, kes elas Saku suurhallis kaasa ajaloolisele sündmusele: Tallinna Kalev/Cramo meeskond sõitis teerulliga laiaks Balti riikide kõige kuulsama ja tuntuma korvpalliklubi Kaunase Zhalgirise. Tulemus 84:57 jahmatas ka kõige optimistlikumaid Kalevi fänne.

Spordistatistikud juba hõiskasid, et Balti liigas pole ükski Eesti klubi eales varem leedulaste au ja uhkust üldse võitnud. Julgen arvata, et ka nõuka okupatsiooni ajal suutsid toonane Tartu ja Tallinna Kalev võibolla vaid korra või kaks Kaunase tiimile nii suure sauna kütta.

Paraku on tänasel Kalev/Cramo võidul üks suur "aga". Meie meeskond poleks sellist võitu eales saanud, kui Kaunase meeskond oleks mänginud sama koosseisuga, millega nad hooaega alustasid. Kaunase meeskond kuulus pikki aastaid Euroliigasse ehk meie maailmajao tugevaimasse korvpalliliigasse ning nende eelarve ületas mitme suurusjärgu võrra mistahes Eesti meeskonna eelarve. Vastavalt on alati viletsam olnud ka Eesti tippmeeskondade koosseis, rääkimata sellest, et Eesti korvpallurite tase ei kannata võrdlust leedulastega, kes on olümpiamängudel järjest lõpetanud 3-4. kohaga.

Siit tuleb loogiline üleminek spordilt poliitikasse ja majandusse. Tänavu on Balti liiga tulemusi moonutanud ülemaailmne majanduskriis, mis on sundinud Leedu ja Läti tippklubisid loobuma oma kõige kallimatest ja parematest mängijatest. Zhalgiris kaotas hooaja alguses oma senise suursponsori, rääkimata Riia ASKst, mille suursponsori Parex Panga ostis 2 lati eest Läti valitsus.

Samas pole majanduskriis seni üldse puudutanud Eesti tippklubisid Kalev/Cramot ja Tartu Ülikool/Rocki. Selles olukorras peavadki Eesti korvpalliklubid tänavu Balti liigas jõudma kõrgemale kui eales varem, sest majanduskriis on nende konkurente kõvasti nõrgestanud. Pealeselle tuleb Eesti tippklubidel tänada oma suursponsoreid ja laiemalt kogu meie majandust, mis on lõunanaabritega võrreldes ränga ülemaailmse majanduslangusega palju paremini toime tulnud.

Mõnes mõttes võib öelda, et ajalugu kordub. Eestlased on tänini õiglaselt uhked selle üle, et Tallinna Kalev tuli 1991. aastal viimaseks N Liidu meistriks. Leedu korvpallifännid alavääristavad meie toonast võitu aga sel lihtsal põhjusel, et pärast veresauna Vilniuse teletorni juures 1991. aasta jaanuaris loobusid Leedu tiimid N Liidu meistrivõistlustel osalemast ning serveerisid nii kandikul võiduvõimaluse Tallinna ja Riia meeskondadele.

Kas Savisaar ainult räägib või esitab ka eelnõu?

Viimastel nädalatel on Eesti poliitikas valitsenud haruldane üksmeel ses osas, et riigi kulutusi tuleb järsult kärpida. Erinevus on selles, et opositsioon teab ainult poolt tõde - seda, et kärpima peab. Teist poolt, ehk seda, kust ja kuidas kärpida, opositsioon ei tea.

Õigemini teab, aga ei soovi võtta endale vähimatki vastutust hädavajalike kärbete eest. Sel lihtsal põhjusel, et mistahes konkreetsed kärpeettepanekud on ebapopulaarsed, kuna riivavad kellegi huve.

Keskerakonna esimees Edgar Savisaar tuli täna välja soovitusega teha riigieelarves vähem kärpeid ja suurendada tulumaksumäära tõstmise abil hoopis riigi maksutulu. (Meenutuseks niipalju, et tulumaksumäära alandamisele on oma häältega kaasa aidanud ka Keskerakond.)

Kahjuks on raske Savisaare ettepanekut tõsiselt võtta, sest keset 1. jaanuaril alanud maksuperioodi on võimatu maksumäära muuta. Seda kahel põhjusel. Esiteks on sisuliselt võimatu muuta tulumaksumäära poole aasta pealt, sest sel juhul lähevad täisaasta põhiselt tehtavad maksuarvestused lootuseltult sassi ning muutuste administreerimine osutub kulukamaks kui saadav tulu.

Teiseks on tulumaksumäära muutmine enne järgmise aasta 1. jaanuari õiguslikult võimatu, sest selle võiks kohtus õigustatud ootusele viidates vaidlustada nii iga üksikinimene kui mõni ettevõte. Seega ei olnud võimalik tulumaksumäära tõstes 2009. aasta riigieelarve puudujääki vähendada, maksukoormuse tõstmisega riigieelarve tulupoolt suurendada saab alles 2010. aasta riigieelarve koostamisel.

Kui Edgar Savisaar siiski arvab, et veel tänavu on võimalik maksumäära muuta, siis peab Keskerakond esitama Riigikogule vastava seaduseelnõu. Kui Keskerakond sellise eelnõuga hakkama ei saa, siis on Savisaare jutt sama vähe väärt kui tema 10 aastat kestnud "jõupingutused" astmelise tulumaksu kehtestamiseks.

Sotsiaaldemokraatidel pole tulumaksumäära tõstmise vastu midagi. Ülemaailmse majanduskriisi ajal on ka paljud senised madalate maksude pooldajad meelt muutnud ja mõistnud, et Eesti riik on maksukoormust vähendades ohtlikult õhukeseks viilitud. Ainult tormilise majanduskasvu ajal sai inimesi lollitada lubadusega, et Eestis on võimalik ehitada Põhjala heaoluriiki sama madalate maksudega nagu Venemaal. Mida päev edasi, seda rohkem inimesi mõistab, et maksuvabad reeded tähendavad tegelikult palgavabasid reedeid.

Tulumaksumäära alandamisega on Eesti riigieelarve tasakaalust välja viidud, sest riigikassa sissetulekud sõltuvad paljuski tarbimisest ehk käibemaksu laekumisest ning tulumaksu laekumised tasakaalustavad seda vähe.