Hea uudis on see, et kõigi 27 Euroopa Liidu liikmesriigiga võrreldes on Eesti euroraha kasutamisel novembri seisuga auväärsel 3. kohal. Veidi solvav võib mõne eestlase enesehinnangu jaoks olla muidugi see, et Euroopa meister euroraha kasutamises on meie lõunanaaber Leedu, hõbemedali kohta hoiab Iirimaa.
Täna andis rahandusministeeriumi kantsler Tea Varrak Riigikogus euroraha kasutamisest ülevaate, millest selgus, et tänavusest 13 miljardist kroonist on novembri seisuga meie majandusse jõudnud 8,6 miljardit krooni.
Varasemate aastatega võrreldes on euroraha kasutamine märksa parem. Tänavusest rahast kulutab Eesti ära 80-85% rahast, mis on europrojektide bürokraatlikku keerukust arvestades väga hea number. Muidugi on euroraha võimalik ka tagantjärele kasutada, seega ei lähe see raha kaotsi.
Kõige edukamad välisraha kasutajad on sotsiaal- ja majandusministeerium, kõige vähem on raha suutnud ära kasutada haridus- ja keskkonnaministeerium. Siinkohal on vaja muidugi rõhutada, et mõnel ministeeriumil on oma raha palju lihtsam kasutada. Näiteks sotsiaalministeerium on ära kasutanud üle 100% tänavuseks aastaks rahast, sest selleks oli neil vaja edukalt ära teha ainult üks, aga rahalises mahus hästi suur uue haigla ehitamise projekt Mustamäele. Mitmetel teistel ministeeriumitel on palju erinevaid meetmeid, millega tööd on palju rohkem ja ilusaid protsendinumbreid on märksa raskem saavutada.
Projektid venivad kahjuks ka muudel põhjustel, näiteks siseministeeriumil toppab üks suur laevaostu projekt, kuna riigihanke tulemus on kohtlus vaidlustatud ning raha väljamakse lükkub ilmselt järgmise aasta algusesse.
Rahandusministeerium kinnitab, et ka 2010. aastaks kavandatud üle 10 miljardi krooni suuruse rahamassi kasutamisel probleeme pole. Põhimure on see, kuidas jagada käbedasti ümber nende projektide raha, mis jääb kasutamata või mis osutuvad masu ajal algselt kavandatud summadest märksa odavamaks.
10.12.09
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment