30.6.09

Doonorite Selts kutsub doonoreid puhkuse ajal verd loovutama

Eesti Doonorite Selts alustas sel nädalat paljude meediakanalite toetusel sotsiaalkampaaniat, mis kutsub doonoreid parimal suvepuhkuse ajal verd loovutama.

Viime oma sotsiaalkampaania kolmandat aastat järjest läbi juulikuus, sest praegu on paljud doonorid puhkusel ning seetõttu kahanesid haiglate verevarud varasematel suvedel kohati ohtlikult väikeseks.

Tänu Doonorite Seltsi varasematele sotsiaalkampaaniatele kasvas 2007. ja 2008. aastal juulikuine doonorite arv Põhja-Eesti Regionaalhaigla verekeskuse andmetel 3700 vereloovutajalt 4200 vereloovutajani.

Doonorite Selts tänab kõiki Eesti meediaorganisatsioone, mis näitavad oma sotsiaalset vastutustunnet reklaamides doonorlust tasuta!

Doonorite Seltsi toetavad tasuta reklaampindadega ja –ajaga ajalehed Õhtuleht ja Postimees, paljud Ajakirjade Kirjastusele kuuluvad ajakirjad ning kõik Rahvusringhäälingu raadiokanalid. Raadioreklaamid lugesid tasuta sisse teleajakirjanikud Hannes Võrno ja Vadim Belobrovtsev. Kampaaniat toetab ka Hasartmängumaksu Nõukogu.

Doonorite arv Eestis on PERH-i verekeskuse andmetel viimasel viiel aastal kõikunud 32 147 ja 36 872 vahel. Viimastel aastatel on doonorite arv suurenenud, kuid Eestis on jätkuvalt doonoreid alla 3% elanikkonnast, ehkki Maailma Tervishoiuorganisatsiooni (WHO) soovitusel peaks stabiilsete verevarude tagamiseks doonorite arv olema vähemalt 4% elanikkonnast.

Kampaania reklaami võib vaadata näiteks Postimees Online'is.

Kui mõni meediaettevõte või muu firma soovib samuti doonorlust toetada oma kommunikatsioonikanalite kasutamisega, siis võtke palun ühendust! Varasematel aastatel toetas meie kampaaniat näiteks AS Tere, mis trükkis kampaaniareklaamid 300 000 piimapakile. Ehk on nüüd mõni ketshupitootja nõus trükkima oma toodetele doonorlusreklaame?

17.6.09

Roheliste esimesed triibulised

Roheliste erakond on Eesti poliitikas seni olnud täiesti süütu, sest nad ei ole kunagi kusagil võimul olnud ega ühegi olulise otsuse eest vastutanud.

Täna puhkes Riigikogus lisaeelarvega seonduvate seaduste arutelul naer ja aplaus pärast Roheliste parandusettepaneku nr 24 hääletamist. Selle parandusettepanekuga soovisid rohelised jätta muutmatuks senise õppelaenu tagasimaksmise ja kustutamise korra, mida vähemusvalitsus õppelaenu võtnud inimeste jaoks kõvasti ebasoodsamaks muudab. (Samasisulise ettepaneku tegid kõik opositsioonierakonnad.)

Kui aga roheliste parandusettepanek saalis hääletusele pandi, siis ei toetanud nad ise oma ettepanekut. Mis tegi ülejäänud Riigikogu liikmetele kõvasti nalja.

Roheliste näiliselt skisofreenilise käitumise põhjus on lihtne - nad müüsid oma toetuse paremparteidele 86 miljoni krooni eest täiendavasse energiasäästu programmi. Jagades toetussumma roheliste fraktsiooni liikmete vahel selgub, et näiteks Marek Strandergi hääl Riigikogus maksab 14,3 miljonit krooni.

Vähemusvalitsuse toetamisega oma poliitilise süütuse kaotanud roheliste puhul on kõige kurvem see, et suure tõenäosusega vajab vähemusvalitsus nende toetust ainult homseni, mil võetakse vastu lisaeelarve ning töölepinguseadus. Siis algab Riigikogu suvevaheaeg ning septembriks-oktoobriks võib poliitiline olukord juba tundmatuseni muutunud olla.

Seetõttu pole viimastel nädalatel rohelistele vähemusvalitsuse toetamise eest lubatud kommiraha ja seaduseelnõude puhul üldse kindel, kas see raha ka tegelikult kunagi energiasäästuks kasutusele võetakse ja kas esialgu paremparteide toetuse saanud seadused jõustuvad.

Nii võib juhtuda, et sümpaatse mõtteviisiga sümpaatsetest inimestest koosneva erakonna esimene katse osaleda võimu teostamisel jääb ka viimaseks ning täiesti tulemusetuks.

Rahvusringhääling rikkus Riigikogu hooaja lõpetamise

Rahvusringhääling rikkus eile õhtul toimunud korvpallimängus Riigikogu kossutiimi üldiselt eduka hooaja lõpetamise tulemusega 84:76.

Mängu kaotasime juba esimese 6 minutiga, mille vältel tabasime ainult ühe korvi ning jäime masendavasse kaotusseisu. Lõpuminutiteks õnnestus hirmsa jõupingutusega mäng siiski pingeliseks ajada eelkõige tänu 33 punkti visanud Jüri Ratasele. Kaotatud mängu juures oli kiiduväärt Riigikogu tiimi vabavisketabavus 34-22, mis ei teeks häbi ka Kalev/Cramole.

"Ring-hääl-hing" meeskonnas tegid ilma mängijad, kes polnud teleekraani ja raadioeetri vahendusel tuttavad. Vahetusest mängu tulles tegid head esitused sporditoimetaja Kristjan Kalkun ja pealtnägija Mihkel Kärmas.

16.6.09

Bensiini hinnatõus võib nurjata euroalaga ühinemise

Kuigi valitsus soovib jätkuvalt täita 2009. aastal euroalaga ühinemiseks vajalikke nõudeid, ähvardab valitsuse soov tõsta eelarve tasakaalustamiseks käibemaksu ja kütuseaktsiisi sellega, et meie tänavune inflatsioonimäär kasvab suuremaks kui seda lubavad Maastrichti kriteeriumid.
Rahandusministeeriumi hinnangul suurendab 2% suurune käibemaksumäära ning täiendav kütuseaktsiisi määra tõus tänavu inflatsiooni 1,01% võrra. Ent see number näitab ainult praegu Riigikogus arutlusel olevate otsuste mõju ega arvesta muude mõjudega, mis võivad inflatsiooni kiirendada.

Äsja tõusis nafta hind maailmaturul üle 70 dollari barreli eest ning kui nafta hind jätkab tõusu, siis tõstab see paratamatult Eestiski mitmete kaupade ja teenuste hindu. Kahjuks polnud Riigikogu rahanduskomisjoni esimees Taavi Rõivas täna võimeline vastama küsimusele, millisest naftahinna tasemest alates tõuseb Eesti inflatsioonimäär üle Maastrichti kriteeriumites nõutud taseme.

Rahandusministeeriumi hinnangul tuleb Eestil tänavu Maastrichti inflatsioonikriteeriumi täitmiseks hoida inflatsioonimäär 1,5% tasemel. Seega tekib käibemaksumäära ja järsu kütuseaktsiisi tõusu järel olukord, kus mistahes muud ootamatud hinnatõusud, mis ei allu Eesti valitsuse kontrollile, võivad nurjata Maastrichti inflatsioonikriteeriumi täitmise.

Oht kõrge inflatsioonimäära tõusu tõttu euroala ukse taha jääda on veel üks näide selle kohta, et käibemaksumäära asemel on praeguses olukorras palju mõistlikum tõsta tulumaksu. Seda aga ei tehta mitte majanduspoliitilistel, vaid parteipoliitilistel põhjustel, sest madal tulumaksumäär on Reformierakonna ning IRL-i püha lehm.

9.6.09

Murravad avatud nimekirjadega läbi avatud ukse

Reformierakonna ja IRL-i soov esitada homme Riigikogu menetelusse eelnõu europarlamendi valimistel avatud nimekirjade taastamiseks on parteilise tsirkuse tegemine, sest samasisuline eelnõu on Riigikogus juba esimese lugemise läbinud.

Mullu septembris põhiseaduskomisjoni poolt algatatud eelnõu 341 SE läbis juba 12. novembril 2008. aastal esimese lugemise.

Seega pole avatud nimekirjade taastamiseks vaja teha PR-show'd, mis eriti suletud nimekirjade eestvõitleja Reformierakonna puhul on väga küüniline. Avatud nimekirjadele üleminekuks on vaja põhiseaduskomisjoni kapi otsast alla võtta seaduseelnõu 341, mille põhiseaduskomisjoni esimees Väino Linde Reformierakonna soovil sinna peitis, ning viia läbi eelnõu teine lugemine.

Lisan siia ka selle seaduseelnõu lühikese teksti:

Euroopa Parlamendi valimise seaduse (RT I 2003, 4, 22; 2006, 55, 408) paragrahvi 61 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Erakonna nimekirjas reastatakse kandidaadid ümber vastavalt igaühele antud häälte arvule. Kui vähemalt kahele kandidaadile on antud võrdne arv hääli, siis reastatakse ettepoole kandidaat, kes oli erakonna poolt esitatud nimekirjas eespool. Erakonna ümberreastatud nimekirjas saab mandaadi kandidaat, kes on nimekirjas eespool”.

8.6.09

Presidendikandidaat Tarand ja valitsuse töörahu?

Õnnitlen kõigepealt Indrek Tarandit, kes saavutas tänavustel valimistel peaaegu sama võimsa tulemuse nagu sotsiaaldemokraatide esinumber Toomas Hendrik Ilves 2004. aastal. Nüüd tuleb huviga oodata, kas Indrek sammub Toomas Hendriku jälgedes ka ses mõttes, et hakkab nii suurele üldrahvalikule toetusele tuginedes valmistuma 2011. aasta presidendivalimisteks.


Üllatavate valimistulemuste põhjuseks on see, et tänavuste europarlamendivalimiste põhiküsimus oli täiesti erinev 2004. aastast. Toona valis rahvas meie parimat suursaadikut Euroopa Liitu ning sotsiaaldemokraat Ilves oli ülekaalukalt parim valik.


Seekord oli tegemist protestivalimistega, mille ajendiks olid halvenev majanduslik olukord ning teisalt suurt võõrandumist tekitav valimissüsteem. Majandusolukorrast lähtuva protesti kasutas oma huvides edukalt ära Keskerakond, millel erinevalt eelmisest korrast õnnestus oma toetajad valimiskastide juurde tuua.


Keskerakonna ja Reformierakonna kehtestatud suletud nimekirjade süsteemi vastu protestimise arvelt võitsid enim hääli üksikkandidaadid eesotsas Indrek Tarandiga.


Sotsiaaldemokraadid lõpetasid seekordsed valimised erakondade konkurentsis sama moodi neljanda kohaga nagu 2007. aasta Riigikogu valimised. Muidugi oleksime tahtnud selles pingereas tõusta ja lootsime valimiskünnise kindlamalt ületada. Aga kui tavaliselt koonduvad isiklikud rünnakud mistahes valimistel Edgar Savisaare vastu, siis seekord suunati kõige tugevam negatiivne kampaania isiklikult Ivari Padari vastu ning kindlasti mõjutas see meie valimistulemust.


Europarlamendist välja jäämine on kindlasti valus löök kahele parlamendiparteile. Kui Rahvaliit parandab ilmselt oma olukorda sügisestel omavalitsuste valimistel, siis roheliste jaoks tekib pärast europarlamendi valimisi samasugune küsimus nagu 2004. aastal Res Publical: olla või mitte olla?


Väga olulised oli pühapäevased valimised peaminister Andrus Ansipi ja Reformierakonna jaoks. Kolmas koht maandab sisepingeid Reformierakonnas ja valitsuses. Kui Reformierakond kaotanuks IRL-ile ja sotsiaaldemokraatidele, siis tekkinuks oravaparteis tõsine surve peaministri väljavahetamiseks ning IRL hakanuks oma partnereid jõuliselt survestama. Nii on üks eurovalimiste kõrvaltulemus seegi, et suureneb vähemusvalitsuse töökindlus.



See artikkel ilmus tänases Äripäevas.

5.6.09

Külm ja soe valimiskampaania

Kuna minu kodulinnas Rakveres toimusid täna linnapäevad, siis käis seal ka kibe valimiskampaania. Hoolimata pakaselisest ilmast ja pidevalt kallavast vihmast oli kampaania soe ja sõbralik.

Ikka selles mõttes, et ilma oli külm, aga inimesed olid soojad ja sõbralikud. Olles osalenud paljudes erinevates valimiskampaaniates, võin kinnitada, et selline hoiak on meeldiv üllatus. Paljudel rakverelastel oli heameel oma muresid Riigikogu liikmele kurta ning nõutada uuemat infot Toompealt.

Kuna suhtlesin sajakonna inimesega, siis tean, et rõõmustavalt palju oli neid, kes ütlesid, et on juba sotsiaaldemokraatide poolt hääletanud või teevad seda niikuinii. Hoolimata meeletust infomürast meedias on paljud inimesed valitsuskriisile ja selle põhjustele hoolega kaasa elanud ning see on neis kinnitanud või tekitanud toetust sotsiaaldemokraatidele.

Sotsiaaldemokraatide esindus Rakveres oli väga väärikas - erakonna esimees Jüri Pihl ning europarlamendi liikmed Katrin Saks ja Marianne Mikko.

Reformikad Igor Gräzin ja Raivo Järvi koos Oravaga külmetasid linnaraamatukogu ees. Rakvere linnapeaks kandideeriva Võsa Pets parteikaaslased jagasid tema nimelisi õhupalle.

Tänu raamatulaadale väisas täna Rakveret palju nimekaid kirjanikke, Leelo Tunglast alates ning Kaur Kenderiga lõpetades. Tundsin siirast heameelt selle üle, et minu kodulinnas elu sõna otseses mõttes kees, sest see näitab ühe maakonnalinna väga head elukvaliteeti.

1.6.09

Antakse 100, ära võetakse 200 miljonit

Eelmisel nädalal toimunud koalitsioonikõneluste järel teatas Rahvaliidu esimees Karel Rüütli võidukalt, et omavalitsuste tasandusfondi suurendatakse tänu Reiljani parteile aastas 100 miljoni krooni võrra.

Paraku häbenes Rahvaliidu juht vaikides maha selle, et samal ajal suurendab koalitsioonikõnelustel kokku lepitud 2% suurune käibemaksu määra tõus omavalitsuste kulutusi 160-200 miljoni krooni võrra. Kuna omavalitsustele erinevalt eraettevõtetest käibemaksu ei tagastata, siis tähendabki käibemaksu määra tõstmine kõigile omavalitsustele 2% võrra suuremaid väljaminekuid iga ostetud kauba ja teenuse eest.

Nagu tänasest jälle Riigikogu saalis istuv endine rahandusminister Ivari Padar välja rehkendas, tähendab käibemaksu määra tõus omavalitsustele, mis mullu maksid riigile kokku 1,5 miljardit krooni käibemaksu, suurusjärgus 160-200 miljoni kroonist täiendavat kulu.

Seega halvendab Rahvaliidu ja paremparteide võimalik valitsus omavalitsuste olukorda, mitte ei paranda seda.

Käibemaksu määra tõstmise negatiivne mõju omavalitsuste eelarvele on üks täiendav põhjus, miks sotsiaaldemokraadid hääletavad kindlalt käibemaksu määra tõstmise vastu. Käibemaksu määra tõstmise asemel on kindlasti arukam tõsta tulumaksu määra. Seda soovis mäletatavasti ka Rahvaliit, kuid koalitsioonikõnelustel jäi peale Reformierakonna tahe, kelle jaoks tulumaksutõus on tabuteema.

Meil on juba üle 60 000 töötu, kes maksustavavat tulu ei teeni, kuid leiba, piima ja teisi esmatarbekaupu peavad hinges püsimiseks ikka ostma. Nende inimeste jaoks tähendab käibemaksu tõus niigi napi ostujõu vähenemist ning raskusi igapäevase toidu eest maksmisel. Kõige väiksema või hoopis ilma sissetulekuta inimeste maksukoormuse tõusu asemel on mõistlik ja õiglane tõsta tulumaksumäära, sest tööl käivat inimest ei mõjuta 3-protsendiline sissetulekute vähendamine pooltki nii rängalt kui esmatarbekaupade hinnatõus töötut.