Rohelised ei kasuta võimalust valitsusega liituda

Pärast kahte järjestikust valimiskaotust jätab Roheliste erakond kasutamata ajaloolise võimaluse liituda 2010. aasta riigieelarve vastuvõtmise ajal valitsusliiduga ning näidata end rohelist maailmavaadet väärtustavate inimeste jaoks esimest korda arvestatava poliitilise jõuna.

Nii 2009. aasta viimaste eelarvekärbete kui ka 2010. aasta riigieelarve arutelu ajal kasutavad rohelised ühesugust taktikat: nad esitavad Riigikogu eelarvekomisjoni hulgaliselt rohelist poliitikat esindavaid parandusettepanekuid, kuid võtavad need hiljem Reformierakonna ja IRL-i survel tagasi.

Vastutasuks alandava meelemuutuse eest saavad rohelised vähemusvalitsuselt heakskiidu 1-2 nende maailmavaadet esindavat eelnõud, millel on väike rahaline kate. Juunis jäi see summa alla 100 miljoni krooni, mis on valitsuse püsimise eest makstava hinna kohta peenraha. Tõenäoliselt lepivad rohelised samasuguse peenrahaga ka 2010. aasta eelarveläbirääkimistel.

Samas on vähemusvalitsusel Riigikogus ainult 50 häält ning 6 häälega rohelised võivad neilt toetuse eest strateegiliselt olulistes küsimustes nõuda palju tõsisemat partnerlust. Ühe-kahe eelnõuga piirdumise asemel võinuks rohelised juba septembris-oktoobris nõuda vähemusvalitsus 1-2 ministrikohta ning ametlikku liitumist valitsusliiduga. (Esimest korda oli neil selline võimalus juba juunis pärast Rahvaliidu valitsuse ukse taha jätmist.)

Sellisel juhul saanuks rohelised toetuse eest vähemusvalitsusele tõsise vastuteene, mis oleks suurendanud ka nende toetust omavalitsuse valimistel. Küsitluste järgi on Eestis rohelisi valijaid üle 5%, aga valimistel ei vali nad Rohelist parteid just selle jõuetuse tõttu.

Vähemusvalitsusel oleks roheliste soovi valitsusliiduga ühinemiseks väga raske tagasi lükata, sest sotsiaaldemokraadid on nad ise valitsusest välja löönud, Rahvaliiduga koostööst loobunud ning Keskerakonnaga koostööst keeldunud. Ainsa alternatiivine rohelisele jääb üle üksikpoliitik Jaan Kundla, kellega kaasneb valitsuse jaoks suur mainekahju ning kelle üks hääl tagab ainult õhkõrna ülekaalu.

Meenutamist tasub seegi, et praegune vähemusvalitsuse tegevuse aluseks olev koalitsioonileping valmis suures osas roheliste abil ning seega pole nende valitsusse kaasamine programmilistel põhjustel suur probleem.

Arusaamatul kombel ei kasuta rohelised vähemusvalitsuse nõrkust ning sellega kaasnenud ajaloolist võimalust, selgi nädalal jätkasid nad valitsuse toetamist eelarveküsimustes üksikute eelnõude eest. Niigi nõrk erakond kaotab sedasi järjest usaldusväärsust ning 2011. aasta Riigikogu valimistel lõppeb roheliste kahe tooli vahele istumine paratamatult valimiskünnise taha jäämisega.