Kas finantsinspektsioon kontrollis Swedbanki käitumist kiirlaenude rahastamisel?

Tänane Äripäev kirjutab tänuväärselt sellest, kuidas AS Swedbank käitus kiirlaenufirma Reval Credit rahastamisel, laenates ja investeerides pangaomanike raha "pliks-plaks ja raha tuleb" äriks hüpoteegitagatisel ning Swedbanki pensionifondi osanike raha ilma korraliku tagatiseta.

Swedbanki tegevusest annab täpse ülevaate minu käsutuses olev Harju maakohtu kohtuniku Mare Kõlvarti kohtuotsus 8. oktoobrist 2009. See on avalik dokument ning sain selle koopia ühe asjaosalise käest pärast kohtuotsuse väljakuulutamist kohe esimese päringu peale.

Kohtunik jätab otsuses AS Reval Crediti saneerimisavalduse kinnitamata, kuid toob must-valgel välja saneerimiskavas kokku lepitud tingimused. Tsiteerin seda 12 lehekülje pikkust dokumenti järgnevalt valikuliselt, kuid täpselt:

"Saneerimiskava sisaldab võlausaldajate nõude suurusi ja ümberkujundamise kokkulepete kirjeldusi SanS paragrahv 45 lg 3 kohaselt. Nõudeid käsitletakse suuruses seisuga 01.07.2009.a., nõuete osas puuduvad AS-i Reval Credit poolt vastuväited.

1) AS-i Swedbank nõue kokku summas 28 052 977,42 krooni, mis on tagatud hüpoteekidega laenusaajate varale AS Swedbank kasuks. Kokkuleppe raames põhisummat ja intressi ei vähendata, vaid tagastamise tähtaega pikendatakse kuni AS-i Swedbank vahendite arvel väljastatud ja AS-i Reval Credit nimel sõlmitud laenulepingute lõppemise tähtajani või sundtäitmise lõppemiseni.

2) AS-i Swedbank Investeerimisfondid põhinõue summas 18 180 000,00 krooni ja kõrvalnõue summas 1 438 515,00 kokku summas 19 618 515,00 krooni, nõue on tagatud AS-i Reval Credit laenulepingutest tulenevate nõudeõigusega, aktsiapant AS-i Reval Credit aktsiatele ja Martin Kruusvalli käendus summas 2 000 000,00 krooni. Põhinõuet vähendatakse kuni 70% ja tasumata intressisummat vähendatakse kuni 70%, kokku vähendatakse nõuet kuni summani 5 885 544,00 krooni. Saneerimise kinnitamisel Harju Maakohtu poolt arvestatakse intressi tasumata kohustustelt kuni 5% aastas, viiviseid ja trahve mitte.

3) Ambient Sounds Investments OÜ nõue summas 15 403 098,14 krooni, mis on osaliselt tagatud hüpoteegiga AS-i Reval Credit kinnisvarale. Hüpoteegiga koormatud vara väärtuseks hindab AS Reval Credit umbes 4 000 000,00 krooni. Saadavate rahaliste vahendite alusel kustutatakse kõrvalnõue ja siis põhinõue, mis oli hüpoteegiga tagatud. Ülejäänud nõue jääb tagamata nõudeks. Tagamata põhinõuet vähendatakse kuni 70% ja tasumata kõrvalnõuet kuni 70%. Arvestusega, et vara väärtus on 4 000 000,00 krooni, kujuneb nõudeks 3 420 929,00 krooni.

4) Kartafone OÜ nõue /.../

5) AS Swedbank Liising nõue summas 668 692,64 krooni, nõue on tagatud väljaostetava varaga. Põhinõuet ega intressi ei vähendata. Tagastamise tähtaega pikendatakse kuni AS Swedbank Liising vahendite arvel väljastatud ja AS-i Reval Credit nimel sõlmitud liisinglepingute lõppemise tähtajani või sundtäitmise lõppemiseni. /.../

Kokku on esitatud nõudeid seisuga 01.07.2009.a. 68 946 603,00 miljonit krooni, ümberkujundatud nõuete summa on 40 285 213,00 krooni. Võlausaldajaid gruppidesse ei jaotata. /.../"

Kokku on kiirlaenufirmale nõudeid esitatud 22, eeliskohtlemise osaks saavad ainult AS-i Swedbank ja AS-i Swedbank Liising nõuded, mille põhinõuet ega intressi ei vähendata. Kõik teised võlausaldajad, kaasa arvatud Swedbanki pensionifondide osanikud, peavad leppima suure osa investeeringu kaotamisega. Sellise kokkuleppega olid algselt nõus ka Swedbanki esindajad, kes dokumendis kinnitavad:

"Võlausaldajate vastuväited
1. Swedank AS-i seisukohad toetamisel: Swedbank AS hääletab AS-i Reval Credit saneerimiskava poolt, kuid üksnes tingimusel, et erinevalt täiendatud ja muudetud saneerimiskava projektis sätestatud ümberkujundamise tingimuste kokkuleppe kirjeldusele /.../" (Järgneb detailne tingimuste loetelu - HR).

On selge, et kohtunikul ja saneerimisnõustajal tuleb tagantjärgi lähtuda ainult seaduste kohaldamisest juhul, kus kapitali omanik on üht osa oma investeeringutest kaitsnud paremini kui teist osa. Seetõttu on mõistetav Swedbanki otseste investeeringute eelistamine saneerimismenetluses Swedbanki pensionifondi osanike investeeringutele.

Ent siinkohal tekib õigustatud küsimus finantsinspektsioonile, kas panga sellise käitumise vastu tunti huvi ainult tagantjärele 2009. aastal või ka ennetavalt neil aastatel, mil Eesti suurim pensionisäästude hoiustaja Swedbank investeeris neile usaldatud raha kiirlaenufirmasse ilma usaldusväärsete tagatisteta?

Kui finantsinspektsioon hakkas kahtlasi ning konfliktikahtlusega investeeringuid uurima alles tänavu masu ajal, siis tekib küsimus, kas finantsinspektsioon ei käitu nagu tuletõrjebrigaad, mis süttinud maja asemel valab veega üle söestunud tukke. Finantsinspektsioonil on selge kohustus pidevalt kontrollida Swedbanki ja ilmselt ka Reval Crediti (kui viimast ei kvalifitseerita just väikelaenukontoriks) nagu ka kõigi nende haldusalas tegutsevate finantsettevõtete tegevust.

Tsiteerin finantsinspektsiooni tehtava finantsjärelevalve eesmärki: "Finantsjärelevalve tegevuse eesmärgiks on aidata kaasa finantsteenuseid pakkuvate ettevõtete stabiilsuse ja teenuste kvaliteedi tagamisele ning seeläbi toetada Eesti rahasüsteemi usaldusväärsust. Järelevalve põhiline eesmärk on tagada, et finantsasutused suudavad kliendi ees võetud kohustused tulevikus täita - maksta välja hoiused, kindlustuskahjud või kogutud pensioni jmt. Samuti on Finantsinspektsiooni oluliseks ülesandeks aidata kaasa Eesti finantssektori efektiivsuse suurenemisele, süsteemsete riskide vältimisele ning finantssektori kuritegelikel eesmärkidel ärakasutamise tõkestamisele. Järelevalve tööks on ka selgitada, millised on riskid tarbijate jaoks ja pakkuda neile teavet ning tuge finantsteenuste valimiseks."