Riigikogu põhiseaduskomisjoni sõltumatu eksperdi professor Tiina Randma-Liivi hinnangul on 30 000 inimese tööd mõjutava uue avaliku teenistuse eesmärk valitsuse soov raporteerida poliitiliste plusspunktide saamiseks ametnike arvu vähenemisest, kuigi uus seadus sisuliselt seda eesmärki ei saavuta.
Halduspoliitika professor tõi oma analüüsis välja, et uus seadus ei vähenda riigilt palka saavate inimeste arvu, kuid hakkab suurele osale neist lihtsalt palka maksma töölepingu alusel. Randma-Liivi järeldus kavandatud muutuse kohta ametnike arvu vähendamise kohta oli ühene: valitsemiskulud jäävad sellega sisuliselt samaks ja kokkuhoidu ei ole. Seega on uue seaduse poliitiline point soov raporteerida ametnike arvu vähendamisest, kuigi tegelikkuses nende inimeste arv ei kahane.
Uue seadusega muudetakse avalik teenistus eksperdi hinnangul küll väga paindlikuks ja suhteliselt läbipaistvaks, aga see ei taga Eesti avaliku teenistuse usaldusväärsust, kompetentsust ja jätkusuutlikkust.
Avaliku teenistuse usaldusväärsusest rääkides tõi Randma-Liiv ohuna välja selle, et uus seadus annab Euroopaga võrreldes tavatult suure otsustusõiguse parlamendi arvelt valitsusele ning võimaldab seepärast avaliku teenistuse "sihipärast politiseerimist".
Eesti avaliku teenistuse kaadrivoolavus on juba praegu 14% aastas, seega tuleb seaduses pöörata palju suuremat tähelepanu avaliku sektori stabiilsuse tagamisele.
Loodetavasti leiab Tiina Randma-Liivi analüüsi pärast tänast põhiseaduskomisjoni istungit ka Riigikogu koduleheküljelt. Rõhutan, et olen selles kandes vahendanud eksperdi seisukohti võimalikult erapooletult.
9.11.09
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment