Venemaa riigiduuma saadik Sergei Markov praalis tänavu märtsis ühel videokonverentsil, et pärast aprillimässu Eestit tabanud küberrünnakute üks korraldaja oli tema nõunik. Vene poliitik tunnistas ise ja avalikult, et üks Eesti internetilehekülgi rünnanud kurjategija oli tema palgal ja tegutses tema heakskiidul.
Toonane siseminister sotsiaaldemokraat Jüri Pihl vastas sellisele praalimisele kiiresti ja karmilt: ta pani Markovile sissesõidukeelu Schengeni viisaruumi ehk sisuliselt enamusesse Euroopa riikidesse. Võib vaid aimata, kuidas Markov ehmatas, kui ta teada sai, et Eesti siseminister võttis talt õigusse lennata Brüsselisse, Berliini, Pariisi või puhata Kreeka, Portugali ja Hispaania kuumadel liivadel.
Pihli otsus oli ainus võimalus, kuidas Eesti sai meid rünnanud kurjategijat karistada. (Muuseas, Wikipedia andmetel on ka Ukraina kuulutanud Markovi persona non grataks.) Kui Eesti riik poleks Markovit karistanud, siis andnuks see sõnumi, et väikest naaberriiki võib ka tulevikus karistamatult rünnata ning selle arvelt sisepoliitilist populaarsust koguda. Pihli otsus polnud kättemaks, vaid hoiatus Vene äärmuslikult käituvatele poliitikutele: ärge enam niimoodi tehke, sest muidu suudab Eesti teie liikumisvabadust oluliselt piirata.
Pihli karm otsus
Kui Jüri Pihl jäi valitsuskriisi tõttu siseministri ametist ilma, siis võttis tema kohustused ajutiselt üle reformierakondlane justiitsminister Rein Lang. Just sel lühikesel kümne päeva pikkusel perioodil esitas välisminister ja samuti Reformierakonda kuuluv Urmas Paet siseministri kohusetäitjale taotluse tühistada Markovi sissesõidukeeld Schengeni viisaruumi ehk sisuliselt tühistada kogu varasem karistus.
Kaitsepolitsei soovitas siseministril tungivalt Markovile kehtestatud keeld jõusse jätta, kuid sellest hoolimata tühistas Lang varasema Jüri Pihli otsuse. Märkimisväärne on see, et karistus tühistati lühikesel ajavahemikul, mil see sõltus ainult kahest Reformierakonna tipp-poliitikust. Markovile määratud sissesõidukeeld tühistati vaid paar kuud pärast selle määramist ning kohe, kui Venemaa selleks diplomaatilisi kanaleid pidi soovi avaldas.
Väidetavalt oli välisministeeriumi taotluse põhjuseks asjaolu, et Euroopa Liidus pole kombeks piirata valitsuse- ega parlamendiliikmete liikumisvabadust. Euroopalik tava on ka see, et parlamendiliikmed ei korralda rünnakuid naaberriikide vastu ega kiitle nendega avalikkuses.
Justiitsminister Lang õigustas oma käitumist sellega, et „ei olnud mitte mingeid vettpidavaid tõendeid, et Markov oleks kurjategija.“ Fakt on see, et sisenemiskeelu kehtestamiseks ei pea olema kriminaalkorras karistatud kurjategija. Saatuse irooniana kaitsevad ministrid Lang ja Paet sedasama Markovit, kes loopis Moskvas ühel Nashi meeleavaldusel Andrus Ansipi portreed kingaga.
Viga tuleb parandada
Langi ja Paeti käitumine kahjustas Eesti julgeolekut. Markovi ees koogutamine teeb Eestist riigi, mida võib karistamatult rünnata. Kardetavasti õhutab see juba lähitulevikus uusi samasuguseid ründeid nagu tunamullused küberrünnakud või kallaletung Eesti diplomaadile.
Teiseks on võitlus küberkuritegevusega viimastel aastatel olnud üks Eesti rahvusvaheline edulugu. Tänu valusale õppetunnile 2007. aastal omandas Eesti selles valdkonnas silmapaistva kompetentsi, mida me oleme edukalt jaganud oma partneritele nii NATO-s kui Euroopa Liidus. Kõik Eesti esindajad on välispartneritele kogu aeg rõhutanud, küberkuriteod on kriisiolukorras üliohtlikud ning neid tuleb karmilt karistada. Tänu Langile ja Paetile andis Eesti nüüd meie välispartneritele signaali, et Eesti peab küberkuritegevust tõsiseks ohuks riigi vastu veel ainult sõnades, kuid mitte tegudes.
Seetõttu peavad sotsiaaldemokraadid vajalikuks, et siseminister Marko Pomerants parandab võimalikult kiiresti Rein Langi tehtud vea ning taaskehtestab Sergei Markovile sissesõidukeelu Schengeni viisaruumi. Rein Langi käitumist iseloomustas tabavalt IRL-i liige Marko Mihkelson, kes nimetas seda „uskumatuks ämbriks“. Hea poliitilise tava kohaselt vastutab „uskumatu ämbri“ teinud minister selle eest ametist lahkumisega.
See lugu ilmus ka tänases Õhtulehes.
No comments:
Post a Comment