27.12.09

Jan Kaus, Daniel Kehlmann ja netipervo

Jõuluaeg kingib lugemisaega ning lugemisrõõm viis kogemata kokku kahe autori muidu raskesti ühitatavates teostes peituvad viited netipededele: Jan Kausi romaani Hetk ning Daniel Kehlmanni "romaani üheksas novellis" Kuulsus.

Kausi romaanis, mis kindlasti ja õigustatult kandideerib Eesti aasta parima romaani auhinnale, häirib mind ühel hetkel möödamisi sisse toodud tegeleskuju, millega Kaus kurjalt naeruvääristab umbes kahe lehekülje ulatuses Innot. Kirjaniku käsitluses süüdimatut meest, kel varasema eluga võrreldes on katus ära sõitnud ning kes peksab täitsa segast.

Muidu tõsise raamatu puhul tekitab selline sõnaline karikatuur küsimuse, kas kirjanik on lihtsalt endaga seotud alateema püüdnud kunstiks pöörata või kasutab ühiskonnas üldtuntud klouni ära turunduslikel kaalutlustel oma teosele tähelepanu tõmbamiseks. Kunstiks pööramine kindlasti ebaõnnestub, võimaliku turundusliku tähelepanu puhul loodan, et ka minu kirjutis ei ajenda Kausi pervo kohta küsitlema ning netipede asemel ajendab hea raamat muid mõistlikke küsimusi.

Ilmselt on ka 21. sajandi saksa suurimaks kirjanikuks peetud Daniel Kehlmann võtnud nõuks oma viimases romaanis anda isiklik vastulöök mõnele saksa herr Innole või loodetavasti internetikommides paradeerivatele kustidele üldisemalt. Kelle käitumine Kehlmannile isiklikult ja valusalt pinda käib.

Kehlmanni romaaaniks ühilduvatest novellides üks on tõeliselt kuri karikatuur sellisest netipervost, kes veedab kogu oma kvaliteetaja netikommidest, olles muidu õnnetu jobu, kes elab keskealisena koos emaga ning kes häirib oma kolleege ülekaalust tuleneva pideva higilebraga.

Soovitan seda novelli soojalt lugeda kõigil meie emaga koos elavatel netihiiglastel, kel muu elu täiesti puudub, aga ka nende tööandjatel, et lähitulevikus kumavaid ohte paremaini ette aimata.

18.12.09

Tulge jõuludoonoriks!

Homme on kõigil tallinlastel hea võimalus head teha, sest Tallinna verekeskused kutsuvad jõuludoonoriks. Täpsem info allpool PERHi pressiteates.
Hannes,
loovutas verd juba eile

Laupäeval, 19. detsembril on Jõulud verekeskuses Jõulud on rõõmu ja rahu aeg. Hea tegemise aeg. Verd loovutades saab doonor teha paljude abivajajate jaoks elu suurima kingituse, sest pakub asendamatut tuge nende tervise või kogunisti elu päästmisel.

Pühade puhul ja paljude doonorite rõõmuks on verekeskus nii Ädala tänaval kui DoonoriFoorumis Foorumi keskuses avatud ka laupäeval, 19. detsembril kell 9.00-14.00. Siis on verekeskuses Jõulud ning külalisi tervitab Jõuluvana, jagatakse kingitusi ning ikka ja alati rõõmsat tuju.

Oodatud on kõik terved ja hea südamega inimesed, koos pere ja sõpradega. Toimub jõululoterii, mille iga loos võidab. Doonoritele pai tegemiseks on välja pandud teatripiletid, kinkekaardid, kosmeetikatooted, maiustused jpm.Jõulueelse meeleolu loomiseks ja doonorite meeleheaks teevad terve detsembrikuu kingitusi mitmed verekeskuse head sõbrad:Põltsamaa Felix, Suva, Efektoptika, Toila Spa, Tallink, Ideaal Kosmeetika, Kalev, Looduse Pood, Weleda, Taula Pharma, Sirowa, Hotell Mardi Kuressaares ning Eesti Etendusasutuste Liidu kaudu Vat Teater, Draamateater, Kanuti Gildi saal ja Vana Baskini Teater.Verekeskuse suurtoetaja Fazer pakub vereloovutajatele maitsvat ja tervislikku Musta Seemneleiba.

Jõulude eel saab doonorluse abil head teha ka 21. ja 22. detsembril, mil verekeskus on mõlemas vereloovutuskohas avatud tavapärastel kellaaegadel ning 23. detsembril kell 9.00-14.00. 24., 25., 31. detsembril ja 1. jaanuaril on verekeskus suletud ja peab koos teistega pühi. Detsembris Eesti erinevates paikades toimuvate doonoripäevade kohta saab täpset infot verekeskuse kodulehel olevast väljasõitude graafikust. Tule doonoriks ja tee elu suurim kingitus!

Lisainfo: www.verekeskus.ee

Ausa Riigikogu liikme medali laureaat

Suureks üllatuseks avastasin tänasest Eesti Päevalehest, et olen ajakirjanik Mirko Ojakivilt pälvinud sümboolse ausa riigikogu liikme medali. Pärast president Rüütli antud Valgetähe teeneteristi on see minu teine teenetemärk:

"Esimese ja seni ainsa riigikogu liikmena on Hannes Rumm rahvale üritanud selgitada, kuidas kujunes riigikogus presidendi uueks ametipalgaks 5200 eurot. Suur tänu Sulle, Hannes, teen ettepaneku premeerida Sind sümboolselt ausa riigikogu liikme medaliga."
Pikemalt: http://www.epl.ee/artikkel/485112

Minu enda jaoks on Riigikogu ja kõrgemate riigiteenijate palkade kõige olulisem siiski see sõnum, mida rõhutasin tänase Linnalehe minikolumnis:

Sotsid ei taha oma palka määrata
Kahjuks lõppes tänavune aasta Riigikogu jaoks eriti kurvalt, sest Reformierakonna ja Keskerakonna toel võeti vastu uus kõrgemate riigiteenijate palgaseadus, mis õigustatult solvab väga paljusid inimesi.

Sotsiaaldemokraadid selle seaduse poolt ei hääletanud, sest meie arvates on põhimõtteliselt vale, kui Riigikogu liikmed ise endale palka määravad. Pakkusime selle asemel välja Soome ja Rootsi mudeli, kus parlamendiliikmete palga määrab üldtunnustatud inimestest koosnev sõltumatu kolmeliikmeline töörühm. Parlamendi liikmed saavad meie naabrite juures just nii suurt palka, kui sõltumatu töörühm vastavalt majanduse olukorrale määrab.

Muide, ka Soomes ja Rootsis pahandas avalikkust kaua aega see, et parlament määras ise oma palga suuruse. Need süüdistused lõppesid kohe, kui palka hakkas määrama sõltumatu töörühm, mille liikmeid ühiskond ei kahtlustanud omakasus.

Reformierakond ja Keskerakond valisid kahjuks selle tee, et Riigikogu määras oma palga ise ning seetõttu muutub Riigikogu palgateema järgnevatel aastatel teemaks, mis tekitab Eestis mõttetuid pingeid ja vähendab inimeste usaldust oma riigi vastu.

14.12.09

Presidendi palk ja rahva malk

Tänane Äripäev Online esitas lennukalt alljärgneva uudise. Mõni sõna selgituseks/täpsustuseks.

Üle-eelmisel nädalal arutasid kõrgemate riigiteenijate palgateemat Ene Ergma kokku kutsutud 6 Riigikogu fraktsiooni esindajad. See töö sõnagagi meediasse ei jõudnud. Selle töö tulemuse vormistasid mõne erandiga eelmisel esmaspäeval eelnõuks põhiseaduskomisjoni liikmed.

Täna oli põhiseaduskomisjoni arutelu põhiteemaks võimalik kõrgeimate riigiteenijate (mitte ainult presidendi, vaid ka nt Riigikogu ja Riigikohtu esimehe) kõrgeim palgamäär, millest sõltuvad alanevas järjekorras kõik ülejäänud.

Arvamused jagunesid kolmeks. Esiteks - presidendi ja teiste riigiteenistujate palk peab ka alates aprillist 2011. jääma praegusele tasemele ehk tipptasemel enam-vähem 5200 euro peale (kuna nii arvestab seadus meie loodetavat liitumist uue valuutaga alates 2011. aastast ning ebaõnnestumise korval on lihtne teha ajutine tagasiarvestus). Seda seisukohta toetasid selgelt ka sotsiaaldemokraadid.

Teiseks - palk peab olema kõrgem kui 5200 eurot. Jutuks olid kõrgeima määra puhul summad 5350 - 6000 eurot. Riigikogus on tõesti ka selle mõtteviisi kandjaid, et president peab saama europarlamendi lihtliikme palga, ehk 124 000 krooni. Aga vastavalt ka muud riigiteenijad selle võrra märksa kõrgema palga, ehkki ühiskonnas on selge palgatrend allapoole, mitte järsult üles.

Kolmas leer väitis, et tähtsaim on konsensuse saavutamine, kuid samas polnud nad nõus tipp-palga alandamisega alla 5200 euro.

Nii sündis kokkolepe 5200 euro peale.

Kahjuks jäid sotsiaaldemokraadid täna vähemusse oma mõttega, et Soome eeskujul määrab parlamendi palga sõltumatutest arvamusliidritest koosnev 3-liikmeline töörühm. Kuna Riigikogu jääb Eestis uue korra kohaselt ise oma palgaga tegelema, siis ennustan julgelt, et parlamendi palgateema jääb ka tulevikus populistilike parandusettepanekute ja ühiskondlike pingeallikate kohaks.

Rain Rosimannus tõdes Riigikogus, et "ideaaljuhul" jääb uus riigiteenijate palgasüsteem parlamendi liikmetest sõltumatult tulevikus ennast palgaindeksi abil ise kohandama. Olen täiesti kindel, et ideaalsüsteem ei toimi ning kõige hullemal juhul näeme me juba 2010. aastal, kuidas mõni 2% toetusega erakond muudab oma valimiskampaania keskseks osaks nõude vähendada riigiteenijate palku kahe korra võrra, sest ühtki muud ideed neil rahva ees silmi paistmiseks pole. Homme-ülehomme kinnitatav otsus ei lahenda seega probleeme, vaid taastoodab neid juba järgmisel-ülejärgmisel aastal kindlasti.

Rumm: mõne arvates peaks presidendi palk olema 124 000
14.12.2009, 16:15
Riigikogu põhiseaduskomisjonis oli tänasel arutelul inimesi, kelle arvates peaks president saama Euroopa parlamendi lihtliikme palka ehk 124 000 krooni, ütles sotsiaaldemokraadist põhikomisjoni liige Hannes Rumm.
Rumm lisas, et tema jaoks oli ligi 81 000-kroonine presidendi palk ülemine piir.
Meie ühiskonna heaolu ei ole päris sellisel tasemel. Aga oli ka fraktsioon, kes ütles, et nad pole mitte mingil juhul nõus, kui palk langeb alla 5200 euro,“ lausus Rumm. Tema hinnangul oli mõistlik presidendi palka veidi tõsta, sest ajutiselt on riigipea teenistust vähendatud.
Sotsid tegid riigiteenistujate palgasüsteemi eelnõu muutmiseks ettepaneku, et presidendi palga võiks määrata kolm riigikoguvälist liiget sarnaselt Soomega. Komisjonis ei leidnud ettepanek heakskiitu.
„Aga Soome kogemus näitab seda, et kolmest liikmest koosnev komisjon, kes seal palka määrab, on õigustatud. Muidu oli neil ka nii, et riigikogu otsustas palga. Aga pärast seda on lõputu jama parlamendi liikmete palkade õigluse ja ebaõigluse üle lõppenud. Soome parlament ei pea peale seda tegelema oma palgaküsimustega, vaid hoopis mõjukamate teemadega,“ lausus Rumm.
Täna hääletati põhiseaduskomisjonis presidendi palgamääraks 5200 eurot ehk 81 362 krooni. Eelnõu kolmas lugemine on kolmapäeval.
Katariina Krjutškovakatariina.krjutskovaatchararipaev.ee

10.12.09

Eesti on euroraha kasutamisel Euroopas 3. kohal

Hea uudis on see, et kõigi 27 Euroopa Liidu liikmesriigiga võrreldes on Eesti euroraha kasutamisel novembri seisuga auväärsel 3. kohal. Veidi solvav võib mõne eestlase enesehinnangu jaoks olla muidugi see, et Euroopa meister euroraha kasutamises on meie lõunanaaber Leedu, hõbemedali kohta hoiab Iirimaa.

Täna andis rahandusministeeriumi kantsler Tea Varrak Riigikogus euroraha kasutamisest ülevaate, millest selgus, et tänavusest 13 miljardist kroonist on novembri seisuga meie majandusse jõudnud 8,6 miljardit krooni.

Varasemate aastatega võrreldes on euroraha kasutamine märksa parem. Tänavusest rahast kulutab Eesti ära 80-85% rahast, mis on europrojektide bürokraatlikku keerukust arvestades väga hea number. Muidugi on euroraha võimalik ka tagantjärele kasutada, seega ei lähe see raha kaotsi.

Kõige edukamad välisraha kasutajad on sotsiaal- ja majandusministeerium, kõige vähem on raha suutnud ära kasutada haridus- ja keskkonnaministeerium. Siinkohal on vaja muidugi rõhutada, et mõnel ministeeriumil on oma raha palju lihtsam kasutada. Näiteks sotsiaalministeerium on ära kasutanud üle 100% tänavuseks aastaks rahast, sest selleks oli neil vaja edukalt ära teha ainult üks, aga rahalises mahus hästi suur uue haigla ehitamise projekt Mustamäele. Mitmetel teistel ministeeriumitel on palju erinevaid meetmeid, millega tööd on palju rohkem ja ilusaid protsendinumbreid on märksa raskem saavutada.

Projektid venivad kahjuks ka muudel põhjustel, näiteks siseministeeriumil toppab üks suur laevaostu projekt, kuna riigihanke tulemus on kohtlus vaidlustatud ning raha väljamakse lükkub ilmselt järgmise aasta algusesse.

Rahandusministeerium kinnitab, et ka 2010. aastaks kavandatud üle 10 miljardi krooni suuruse rahamassi kasutamisel probleeme pole. Põhimure on see, kuidas jagada käbedasti ümber nende projektide raha, mis jääb kasutamata või mis osutuvad masu ajal algselt kavandatud summadest märksa odavamaks.

Riigiteenijate palkadest

Igati arusaadavalt suurt tähelepanu pälvinud kõrgemate riigiteenijate palga eelnõu läbis eile Riigikogus esimese lugemise ning põhiseaduskomisjoni liikmena pidasin sel teemal meiepoolse ettekande. (Kuigi eelnõu põhiasjad leppis eelmisel nädalal avalikkuse eest varjatult kokku Riigikogu esimehe Ene Ergma kokku kutsutud kõigi fraktsioonide töörühm, mitte põhiseaduskomisjon.) Siin kõne tekst Riigikogu stenogrammist:

Kordamata eelkõnelejate juttu selle kohta, miks seda eelnõu on vaja, toon välja ühe sotsiaaldemokraatide eriarvamuse. Nimelt on sotsiaaldemokraatidel kõrgemate riigiteenijate ametipalkade eelnõule üks oluline parandusettepanek. Me peame õigeks, et riigiteenijate palka ei määra Riigikogu, vaid seda teeb Soome eeskujul sõltumatutest arvamusliidritest koosnev kolmeliikmeline töörühm.

Oleme seda mõtet Riigikogu erinevates koosseisudes välja pakkunud alates selle sajandi algusest, seega väga järjepidevalt. Ka hiljuti on mõni suurem fraktsioon selle maha laitnud põhjusel, et Riigikogus pole koos lollid inimesed, vaid sama targad kui sõltumatud arvamusliidrid. Me ei ole sellise põhjendusega nõus, sest teiste seas ka iseendale palga määramine on Riigikogu jaoks lõputu ja mõttetu ühiskondlike pingete tekitamise põhjus.

Soome kogemus on näidanud, et sõltumatute arvamusliidrite kaasamine parlamendi palga määramisel vähendas järsult ühiskonnas tekkinud pingeid ja andis Soome kolleegidele võimaluse tegelda märksa olulisemate ning ühiskondlikult kasulikemate teemadega.

Eelmisel nädal seda eelnõu koostanud ja Riigikogu esimehe Ene Ergma juhtimisel koos käinud kõigist Riigikogu saadikurühmade esindajatest koosnev töörühm arutas õnneks esimest korda tõsiselt võimalust kaasata palga määramisse sõltumatud arvamusliidrid. Kahjuks nullis meie mõtte lõpuks siiski mõne fraktsiooni vastuseis, sest selle eelnõu puhul on algusest peale olnud Riigikogus kokkulepe, et arvestatakse vaid neid muudatusi, mille poolt on kõik kuus erakonda.

Aga me oleme järjekindlad ja esitame kindlasti enne teist lugemist Riigikogule ettepaneku, et parlamendi enda asemel määraks järgmise Riigikogu, valitsuse ja teiste kõrgemate riigiteenijate palga mitte parlament, vaid sõltumatud arvamusliidrid.

Meenutan ka, et parlamendi esimehe juhitud töörühm otsustas, et kõrgemate riigiteenijate eelnõu läheb menetlusse kas kõigi kuue erakonna toetusel või üldse mitte. Rõhutan, et sotsiaaldemokraadid ei ole rahul praeguse Riigikogu palgakorralduse, mis on jäigalt seotud keskmise palga statistilise arvestusega. Ja siin on selge, et kui kõrgemate riigiteenijate eelnõu läbi ei lähe, siis jääb praegune kord ka alates 2011. aastast jõusse ning selge on, et sellest pole keegi huvitatud.

Seetõttu otsustasid sotsiaaldemokraadid, et teeme sellele eelnõule ühe, kuid meie meelest olulise parandusettepaneku, aga toetame kindlasti selle eelnõu esimese lugemise lõpetamist, et ei jääks kehtima praegune nn nelja keskmise palga süsteem.

7.12.09

Jüri Ratas tekitas Keskerakonnas suure intriigi

Laupäevasel Keskerakonna kongressil tekitas suure intriigi Jüri Ratas, kes kogus juhatuse liikmete valimistel 967 häält, ehk täiesti võrreldava tulemuse 1296 häälega erakonna esimeheks valitud Edgar Savisaarega.

Ratase ja Savisaare valimistulemused on seejuures omavahel hästi võrreldavad: ainsana partei esimeheks kandideerinud Savisaar sai 1373 kehtiva sedeliga 1296 häält. Ratas sai koguni 41 kandidaadiga juhatusse kandideerides 1382 kehtiva sedeliga hääletusel 967 häält. (vt www.keskerakond.ee)

See tähendab, et hoolimata väga tihedast konkurentsist tugevate kolleegidega kogus Ratas kolmveerandi keskerakondlaste toetuse. (Võrdluseks niipalju, et partei juhatusest jäi välja isegi Vilja Savisaar!)

Tekib intrigeerib küsimus - mis saanuks siis, kui Jüri Ratas oleks võtnud nõuks Savisaare vastu erakonna esimeheks kandideerida?

Tänavu oleks Ratas selles konkurentsis kindlasti, aga väärika tulemusega kaotanud, aga kui Keskerakond lõpetab 2011. aastal Riigikogu valimiste järel jälle hea tulemusega opositsioonis, siis on Savisaarel kahe aasta pärast toimuval kongressil juba väga ohtlik konkurent.

P.S. Halvaks tavaks on see, et meie ajakirjandus ei viitsi või ei oska erakondade üldkogudel toimuvatel hääletustel selgelt välja joonistuvaid sisemisi jõujooni näha.

2.12.09

Ringvaade tutvustab täna Riigikogu korvpallimeeskonda

Ringvaate telekaamera paistel lõpetas Riigikogu korvpallimeeskond eile sügishooaja 74:54 võiduga Rahvusringhäälingu koondise üle.

Sama tõhusalt nagu mõnel muul alal dopingu panemine parandas Riigikogu satsi mängu ETV saate Ringvaade kohalolek, mis venitas juba meie pingi tavalisega võrreldes vaat et poole pikemaks.

Ilusa sünnipäevakingi tegi endale Riigikogu "noorim pensionär" Ott Lumi, kes korjas puhtaks ründelaua ja tõi sealt palju valusaid punkte. Et mäng võita, laenasime eile Kalev/Cramost võõrleegionäriks Remo Holsmeri, kes on tipptiimi manager ja hobi korras juhib reformierakondlasi Tallinna linnavolikogus. Eduka come back'i suurde sporti tegi Margus Tsahkna, kelle punktid tõid teise poolaja alguses mängu murrangu.

Mängiva treeneri Jüri Ratas kasutases olid väga pikk pink: Hannes Rumm, Kalvi Kõva, Kalle Laanet, Silver Meikar, Riho Kangur, Peep Pihlak ja Allar Tankler.

Rahvusringhäälingu meeskonna on silmapaistvalt targalt ja sitkelt mängima pannud nende juhatuse liige Jaak Raie. Ilma staarmängijateta ERRi (ainsaks erandiks eile pealtnägija Mihkel Kärmas) võitis Riigikogu tiimi kevadel ja võitles ka eile vihaselt kuni vead nende paar liidrit pingile istutasid.

Meiepoolne pakkumine oli, et järgmise kohtumise võiks pidada kevadel enne mõnd Eesti meistrivõistluste finaalmängu, millest ETV teeb otseülekande niikuinii. Ka Saku Suurhalli kogunenud pealtvaatajad saaksid siis sama raha eest nautida kaks korda rohkem heatasemelist korvpalli:)

Jääme huviga ootama, millises kastmes tutvustab harrastuskorvpallureid tänane Ringvaade. Eelmisest mängust tegi etvsport.ee võiduka uudise, täna hallomeestel peoks põhjust pole. Eilsed Ringvaate küsimused viitasid, et tõenäoliselt arutleb õhtune telemagasin selle üle, kas keskealiste meeste hingestatud higistamine on sport, hobi või klounaad.

1.12.09

35 000 inimese iga-aastane HIV-test

Tänased uudised teatavad, et HIV-kiirtestiga avastati Tammsaare pargis 4 uut HIV-positiivset. Tunnen neile inimestele südamest kaasa ja loodan, et varane avastamine hõlbustab nende ravi ning vähendab nakkuse edasist levimist!

Samas osutan, et Eestis on viimastel aastatel ligi 35 000 inimest vähemalt kord aastas verd loovutanud ning selle käigus on neile doonorvere ohutuse tagamiseks tehtud ka HIV-test. Seega võivad püsidoonorid kindlad olla, et nad ei vaja kiirtelke, vaid on tänu heategevusele pideva turvalise kontrolli all.

Leheküljelt www.verekeskus.ee leiab igaüks juhendi selle kohta, kuidas ja millal kõige mugavamalt verd loovutada, niimoodi raskesti haigeid inimesi aidata ning kõrvaltulemusena läbida ka HIV-test.