29.6.07

Kanalisatsiooni oodates

Tallinnas peavad ligi 4000 maja elanikud tänini läbi ajama ilma kanalisatsioonita, ehkki linna kanaliseerimine pidanuks lõppema juba 2006. aastaks.

Need inimesed pommitavad aktsiaseltsi Tallinna Vesi aastast aastasse telefonikõnede ja meilidega. Nende inimeste küsimus linna vee-ettevõttele on lihtne: millal ometi jõuab kanalisatsioon meie tänavani?

Tallinna Vesi vastab ühtviisi: esialgsete plaanide kohaselt peaks kanalisatsioon teie tänavale jõudma näiteks 2008. aastal, kuid lõplik tähtaeg sõltub linnavalitsuse otsusest.

Muidugi ei rahulda selline vastus ühtki tallinlast, kes on pikisilmi veevärgiga ühinemist oodanud. Esiteks sõltub kanalisatsioonist tuhandete perede elukvaliteet. Elukvaliteedist sõltub omakorda neile peredele kuuluva kinnisvara hind.

Teiseks nõuab kanalisatsiooniga ühinemine majaomanikelt suurt investeeringut ning neil on õigus ja vajadus teada, mis aastaks see investeering oma pere eelarvesse kavandada. Seda enam, et veevärgiga ühinemise maksumus on viimase viie aasta vältel Tallinnas kahekordistunud!

Seetõttu palusin oma endistel kolleegidel Tallinna linnavolikogu sotsiaaldemokraatlikust fraktsioonist teha linnavalitsusele ülesandeks esitada konkreetne kanalisatsioonivõrgu välja ehitamise kava tänavate lõikes koos tähtaegadega.

On heameel, et Tallinna linnavalitsus nõustus äsja sotsiaaldemokraatide ettepanekuga ning võttis kohustuse esitada täpne kanaliseerimise kava 1. oktoobriks. Nii saavad tallinlased esimest korda võimaluse kontrollida, kas linnavõimud seekord peavad sõna või petavad neid jälle.

See tekst ilmus veidi toimetatud kujul ka eilses Linnalehes.

25.6.07

Piimapakid, mis reklaamivad doonorlust

Piimapakid on ebatavaliselt suure ja hästi loetava pinnaga pakendid. Selle pärast on laias maailmas piimapakkidele trükitud toiduretsepte, reklaami, anekdoote, üldharivaid fakte ning vist isegi viktoriiniküsimusi.

Tere liitristele piimapakkidel on alates eelmisest nädalast trükitud Eesti Doonorite Seltsi üleskutse tulla doonoriks. Miks - sellest räägib pressiteade veidi allpool.

Siinkohal aga suur tänu kõigile partneritele Terest, pakendi kujundanud Alvar Jaaksonile ja Kalle Toomperele Divisionist ning ka teistele Doonorite Seltsi kampaania "Heategu on veres" toetajatele Ajakirjade Kirjastusest ja Eesti Energiast.

Doonorite Selts otsib piimapakkide abil doonoreid
24. juuni 2007

Eesti Doonorite Selts alustas sel nädalal sotsiaalkampaaniat „Heategu on veres”, mille käigus kutsutakse inimesi Tere AS-i piimapakkidele trükitud abipalvega verd loovutama.

„Kasutame doonorluse tutvustamisel Eesti ühe juhtiva toiduainetetööstuse Tere liitrist piimapakendit, mis võimaldab uudsel moel jõuda kümnete tuhandete võimalike vereloovutajateni,” tutvustas kampaania eripära Eesti Doonorite Seltsi esimees Kristiina Valgi-Kopti.

Sel nädalal jõudsid müüki Tere piimapakid, millele on trükitud üleskutse tulla doonoriks ning internetiaadress www.verekeskus.ee, millelt leiab kogu vajaliku info vereloovutamise kohta.

Tere tegevdirektor Ülo Kivine usub, et läbi nii ulatusliku kommunikatsiooni saab ettevõte kaasa aidata doonorite arvu kasvule. „Doonoreid on Eesti elanikkonnast 2,6 protsenti, Tere piima joob aga iga teine eestimaalane,“ lisas Kivine.

Lisaks Tere AS-ile toetavad kampaaniat Ajakirjade Kirjastus ning Eesti Energia. „Palume Doonorite Seltsiga ühendust võtta kõigil neil firmadel, kes oma toodete pakenditel, kliendilehtedes või muudes kommunikatsioonikanalites on nõus doonorlust toetama,” ütles Kristiina Valgi-Kopti.

Doonorite Seltsi esimehe sõnul käivitus sotsiaalkampaania suvel, kuna siis sõidavad paljud doonorid puhkusele ning verevarud haiglates kahanevad ohtlikult väikeseks.
Eestis on umbes 2,6% elanikkonnast doonorid, mis on vajalikust kaks korda vähem. Maailma Tervishoiuorganisatsiooni (WHO) soovitusel peaks stabiilsete verevarude tagamiseks doonorite arv riigis olema vähemalt 4% elanikkonnast.

23.6.07

Uut tüüpi fond professor Olevi Kulli mälestuseks

Tartu Ülikooli Sihtasutuses on seni tudengite toetamiseks fonde loonud valdavalt need vilistlased või nende sugulased, keda elu teise maailmasõja ajal mööda maailma laiali pillutas. Viimastel aastatel on õnneks üha rohkem omanimelisi fonde või stipendiume loonud ka Eesti ettevõtted (eile anti välja näiteks Mobi Solutionsi ja Playtechi stipendiumid).

Eile loodi Tartu Ülikooli Sihtasutuses uut tüüpi mälestusfond, mille asutajateks on väljapaistva teadlase õpilased ja kolleegid mitte ainult Eestist vaid kümnetest välisriikidest. Selle fondiga mälestatakse professor Olevi Kulli ning toetatakse ökoloogia eriala noorteadlaste osalemist rahvusvahelistel teadusnõupidamistel ja töötamist erialaga seotud välismaiste teadusasutuste juures.

Nii laia asutajate ringiga fond on uudne. Loodetavasti läheb uus fond ilusasti käima ning esimene stipendium õnnestub välja anda juba sügisel.

Professor Olevi Kull (22.07.1955 – 31.01.2007) oli kaasaegse Eesti üks rahvusvaheliselt tunnustatumaid teadlasi, kelle uurimused fotosünteesiaparaadi ja lehestiku kohanemisvõimest valgustingimustele on juba muutunud teadusvaldkonna klassikaks. Nagu ütles eile tema kolleeg Martin Zobel, kuulub Olevi Kull omas valdkonnas 0,5% maailma enimtsiteeritud teadlase hulka ning ühispublikatsioone on ta avaldanud koos kolleegidega kümnetest riikidest kõikidest maailmajagudest välja arvatud Antarktika.

Eile said Tartu Ülikooli Sihtasutuselt stipi väga erinevad õppijad - alates esimese kursuse informaatikatudengist kuni majandusteaduskonna viimase aasta doktorandini. Seetõttu julgustan kõiki Tartu tudengeid julgelt sihtasutuse stipendiumitele kandideerima. Nagu kinnitavad senised stipendidaadid, midagi üle mõistuse rasket selleks ei nõuta ning stipendiumisummad (eile välja jagatud olid vahemikus 15 - 50 000 kroonini) on kõvaks abiks.

21.6.07

Nurjetõrje!

Võidupüha eel ilmunud Eesti Päevalehe lisaleht Riigi Kaitse tutvustas uudissõna, millesse on kätketud kogu meie emakeele poeetika ning mis tõestab veelkord eesti keele lõputuid võimalusi sõnaloomeks.

Nurjetõrje! See sõna on nagu luuletus. Nautige seda uut eestikeelset vastet rahvusvahelisele militaarterminile, mis näitab, et ka selle maa keel võib...

Ah et mida see sõna siis tähendab? Selle luulelise liitsõna tähendus on lihtsamast lihtsam:

NURJETÕRJE - tegevus nurje avastamiseks ja selle vastu töötamiseks. Sünonüüm: sabotaažitõrje.
counter-sabotage, contre-sabotage

Uued omakeelsed militaarterminid väärivad üldse tutvumist. Kas te ehtsustit teate? Kui ei, siis lugege Riigi Kaitset, loodetavasti jõuab selle viimane number homme ka EPL-i võrguväljaandesse.

19.6.07

Eesti noored joovad, vene noored süstivad rohkem

Sellise kollase pealkirja saab välja imeda uuringust, mis viidi lisaks Eestile üheaegselt veel 30 Euroopa riigis, USAs ja Kanadas. Eestis küsitleti 7-9. klasside õpilasi 150 koolis, kokku vastas ankeetküsitlusele üle 2600 õpilase.

Uuring, mida esitleti eile justiitsministeeriumis Kuriteoennetuse Nõukogus, näitab, et veidi rohkem tarvitavad alkoholi Eesti rahvusest noored. 16-aastastest noortest on viimase kuu vältel alkoholi tarvitanud üle poole noortest.

Narkootikume tarvitavad mõnevõrra rohkem vene noored, 16-aastastest on viimase kuu vältel narkootikume tarvitanud üle 10% venelastest ja veidi alla 10% eestlastest. Selge erinevus tuleb välja grupikakluste osas, mis on palju rohkem levinud vene noorte seas.

Kahjuks pole veel teada, kui sarnane või erinev on Eesti noorte käitumine teiste maadega võrreldes, sest teiste uuringutes osalenud riikide tulemused pole veel Eestisse jõudnud.

Varasematest sarnastest rahvusvahelistest uuringutest on teada, et üksikemade lastel on tavaliselt mistahes riigis suurem oht sattuda narkosõltuvusse või hakata kurjategijaks. Selle reegli puhul on erandiks Põhjamaad, kus sotsiaalsüsteem on nii tugev, et üksikemade lapsed ei erine teistest lastest.

Kahjuks näitas uuring Eestis, et ses mõttes pole me veel Põhjala riik, kuna üksikema hoole all kasvavad tüdrukud on vägivaldsemad ning neil esineb rohkem õigusrikkumisi.

Uuringust tuli välja paar olulist sõnumit vanematele. Hea uudis on see, et lastel, kes saavad oma vanematega hästi läbi ning veedavad vanematega rohkem aega koos, esineb õigusrikkumisi harvemini. Ka neis peredes, kus laste üle on tugev otsene kontroll, esineb vähem õigusrikkumisi ja probleemset käitumist.

Nagu tunnistas ka uuringu tulemusi tutvustanud Tartu Ülikooli õigussotsioloogia lektor Anna Markina, jääb selliste ankeetküsitluste puhul alati küsimus, kui tõesed on laste vastused. Samas ollakse rahvusvaheliselt veendunud, et selliseid küsimusi tasub usaldada ning neid korraldatakse juba aastakümneid.

17.6.07

Aprillikriisi analüüsides, Diplomaati mälestades

Enne Eesti liitumist Euroopa Liiduga väärtustas avalikkus vähe liikmelisusega kaasnevaid julgeolekupoliitilisi aspekte. Aga kui pronksöö järel toetas Euroopa Liit tugevasti Eestit ajal, mil Venemaa meid igati rünnata üritas, tõusis toetus Eesti liikmelisusele rekordilisele 85% tasemele. Kuidas toimus Eesti suhtlus EL-i institutsioonide ja liikmesriikidega aprillikriisi ajal, millised on selle kriisi õppetunnid Eesti jaoks tulevikus?

Sellele küsimusele vastavad homme Eesti Euroopa Liikumise korraldatud seminaril välisministeeriumi poliitikadirektor Aivo Orav, Riigikogu Euroopa asjade komisjoni esimees Marko Mihkelson ning kriisikommunikatsiooni ekspert Hannes Kont.

Ettekannetele järgneb arutelu, kus osalevad teisedki diplomaadid. (Seminari kava leiad siit.)

Seminar on pühendatud eelmisel aastal meie seast lahkunud suursaadik Priit Kolbre mälestusele. Priit Kolbre teeneid Eesti väga edukal liitumisel Euroopa Liiduga on võimatu ülehinnata.

Kuigi tähtaeg "Euroopa juttude" sarjas toimuval seminaril osalemisest teatamiseks kukkus eelmisel reedel, on huvilised oodatud esmaspäeval veidi enne kl 15.00 välisministeeriumi valvelauda näpus isikut tõendav dokument.

14.6.07

Miljardid sinna, miljardid tänna

Läänemailma üks menukamaid mõtteteri on juba kolmandat sajandit Benjamin Franklini tõdemus, et "siin maailmas pole midagi kindlat peale surma ja maksude".

See mõttetera meenus täna hommikul, kui Riigikogu tõstis Eesti elanike ja ettevõtete maksukoormust ringi kümnete miljardite kroonide võrra. Kuna maksumuutused pole ajakirjanike keeles öeldes sugugi "seksikas" teema, ehkki need mõjutavad vähemalt 90% Eesti elanikest, kirjutan maksutõusust siinkohal veidi pikemalt.

Esiteks vähendas uus valitsusliit tulumaksukoormust ning teiseks tõstis mitmeid aktsiise.

Tulumaksuseaduses on kolm rahaliselt kallimat muudatust sellised, mis kajastavad kõigi valitsuserakondade valimislubadusi. Lihtsustatult öeldes täitis Reformierakond oma valimislubaduse jätkata tulumaksu määra alandamist 18 protsendini, sotsiaaldemokraadid võitlesid välja tulumaksu vaba määra tõusu 2000 kroonilt 3000 kroonini ning IRL kirjutas oma nimele otsuse laiendada tulumaksumaksuvabastust juba alates esimesest lapsest.

Olles 10 kohaga Riigikogus väiksem koalitsioonipartner on sotsiaaldemokraadid uhked selle üle, et meie tulumaksulubadus on kõige kallim. Maksuvaba tulu suurendamine tähendab riigieelarvele nelja järgmise aastaga üle 3 miljardi krooni võrra väiksemat tulu. Täiendav üksikisiku tulumaksumäära vähendamine kahandab riigi tulu veidi üle miljardi krooni. Neist arvudest on näha, et sotsiaaldemokraadid suutsid koalitsioonikõnelustel edukalt oma valimislubadusi kaitsta ning tasakaalustavad praeguses valitsusliidus parempoolseid koostööpartnereid.

Miks me peame oluliseks just tulumaksu vaba määra tõusu? Sel moel jätame kõigile töövõtjatele juba 2008. aastal täiendavalt kätte 50 krooni kuus ehk 600 krooni aastas. 2011. aastaks jääb praegusega võrreldes igale töövõtjale täiendavalt kätte 195 krooni kuus ehk 2340 lisakrooni aastas.

Maksuvaba tulu suurendamine on sotsiaaldemokraatide hinnangul õiglane viis tulumaksukoormust vähendada, sest aitab eelkõige keskmise ja väiksema sissetulekuga peresid, kuna neis peredes jääb töövõtjatele kätte täiendavalt täpselt sama palju raha kui kõrgepalgalistel peredel. Samas suureneb nende perede sissetulek tänu maksuvabale tulule protsentides rohkem kui kõrgepalgalistel.

Vähendades Reformierakonna ettepanekul igal aastal 1% võrra üksikisiku tulumaksumäära, võidavad sellest eelkõige rikkamad inimesed, kes riigi abi kõige vähem vajavad. Näiteks 100 000 krooni suurust kuupalka saav tippjuht võidab ühe protsendi võrra vähenevast tulumaksust 980 krooni kuus. 5000 krooni suurust kuupalka saav turvamees aga ainult 30 krooni kuus.

Aktsiise tõstis valitsusliit kiiremas tempos kui varem kavandatud ning tegi seda kahel eesmärgil. Esiteks ajastati aktsiisitõusud 2008. aastasse, et inflatsioon langeks aastateks 2010. taas tasemele, kus see võimaldab Eestile üle minna eurorahale. Mitmeid aktsiise tulnuks Eestil kui EL-liikmesriigil kehtestada või tõsta niikuinii, nüüd tehti see varem ära.

Teiseks tõsteti eelkõige nende kaupade aktsiise, mis rikuvad kas inimeste tervist või saastavad looduskeskkonda. Näiteks mitme alkoholitoote puhul polnud vajadust tõsta aktsiisi euronormini. Ent olukorras, kus keskmise palga eest sai 2000. aastal osta 35 liitrit viina ning tänavu juba 65 liitrit, oli mõistlik aktsiisi tõsta. Seda nii tarbimise ohjeldamiseks kui ka riigi tulude suurendamiseks, kuna alkoholiaktsiisist laekuv tulu ei kaalu üles neid kulusid, mida alkoholitarvitamine ühiskonnale tekitab.

Tõsisematel huvilistel soovitan maksutõusude kohta lugeda Rahandusministeeriumis ajakirjanike jaoks koostatud lühiülevaadet: http://www.fin.ee/?id=77648
Selleks avage palun pressiteate lõpus olev doc-fail.

13.6.07

Toetan õlletööstust. Tarbijana

Toetan hea meelega Eesti õlletööstust tarbijana, kuid mitte Riigikogu liikmena alkoholitöösturitele kingitusi tehes. (Vabandan viinatöösturite ees, neid toetan ka tarbijana väga vähe.)

Äsja lõppes Riigikogus hääletus, kus selgus, et alkoholitöösturitele Rahvaliidu ettepanekul kingitust siiski ei tehta.

Rahvaliidu kingitus ehk valitsuse kavandatust 10% võrra väiksem alkoholiaktsiis oleks Eesti riigieelarvele järgmise nelja aasta vältel maksma läinud 700-800 miljonit krooni. Sel taustal soovitan vaadata suuremate alkoholitööstuste kasumeid - Saku Õlletehas teenis 2006. aastal ajaloo suurim kasumi - 142 miljonit krooni - ning A. le Coq 147 miljonit krooni kasumit. (Muidugi ei tulnud kogu see kasum alkohoolsete jookide müügist.) Liviko pole targu oma kasuminumbrit avalikustanud, vaid rõhutab pressiteadetes neid numbreid, mida viinatööstus riigieelarvesse maksudena tasub.

Riigikogus võib mõni meel muutuda üllatavalt kiiresti. Veel esmaspäeval näitas hääletus Riigikogu rahanduskomisjonis, et vähemalt opositsioonierakonnad toetavad alkoholitöösturite soovi pidurdada aktsiisi tõusu. Töösturite soove toetasid lisaks Rahvaliidule ka Keskerakond ja Rohelised.

Tänaseks olid õnneks meelt muutnud Keskerakond ja Rohelised. Alles teisipäeval kurtis keskfraktsiooni juht Vilja Savisaar Riigikogu kõnetoolis, et limonaadipudel maksab Eestis millegipärast sama palju nagu õlle- või siidripudel. Täna hääletasid Vilja Savisaar ja tema kolleegid siiski kõrgema aktsiisitõusu poolt. Rahvaliit jäeti võitluses alkoholiaktsiisi tõusu vastu üksi, mõnevõrra toetasid neid üllataval kombel mõned Reformierakonna liikmed, ehkki reeglina valitsusliidu liikmed valitsuse eelnõudele vastu ei hääleta.

Sotsiaaldemokraadina ei pea ma maksude tõstmist häbiasjaks. Kõige õiglasem on maksustada just nende toodete tarbimist, mis rikuvad inimeste tervist ehk siis tubakat ja alkoholi.

Samuti Rahvaliitu kuuluv Õlleliidu tegevjuht Cardo Remmel hirmutas täna tarbijaid sellega, et õlle hind tõuseb järgmisel aastal poole võrra. Ehk et praegu 10 krooni maksev õllepudel maksab järgmisel aastal 15 krooni.

Kindel on see, et aktsiisitõus kergitab õlle hinda 60 senti pudeli pealt. Olen valmis kihla vedama, et ka väidetav linnaste ja pakendite hinnatõus ei viska õlle hinda 15 krooni peale. Ja et Soome turistid ei sõida 60 senti kallima õllepudeli pärast tulevikus Tallinnast edasi Riiga.

12.6.07

Alkoholitööstus rullib üle Riigikogu?

Alles see oli, kui valitsus ja Riigikogu otsustasid tõsta järgmisel aastal alkoholiaktsiisi 30% võrra. See number kirjutati valitsuse otsusega ka riigieelarve strateegiasse, mis kujundab Eesti riigi kulusid ja tulusid aastani 20011.

Aga juba eile tegi Rahvaliit Riigikogu rahanduskomisjonis ettepaneku piirduda alkoholiaktsiisi tõusu puhul vaid 20% suuruse tõusuga. Rahvaliitu toetasid ka Keskerakond ja Rohelised. Aktsiisi 30% tõusu poolt olid sotsiaaldemokraadid ja IRL, erapooletuks jäid Reformierakonna liikmed. Seega läks opositsiooni ettepanek läbi.

Eelmisel nädalal pälvis suurt tähelepanu Rahvaliidu eelmise Riigikogu koosseisu ajal tehtud ettepanek lubada ainsa avaliku kohana suitsetamist kasiinodes. Kahjuks avastas ajakirjandus ja avalikkus selle kasiinodele tehtud Riigikogu „kingituse” alles tagantjärele, siis, kui seadus juba jõustus. Karta on, et ka seekord tahab Rahvaliit teha „kingitust” ühele mõjukale huvirühmale.

Viinatöösturite väide aktsiisitõusu pidurdamiseks on võimalik osakaalu kasvamine. Aga kindlasti ei sõltu salaviina osakaal Eesti turul sellest, kas viinapudeli hind tõuseb 8 või 12 krooni, kuna maksuvaba viinaäri on ülikasumlik niikuinii.

Õlletöösturid võitlevad aktsiisitõusu vastu väitega, et meie õlle aktsiis on juba niigi kõrge ning selle tõus peletab Eestist eemale alkoholituristid. Ka ses väites on põhjust tõsiselt kahelda, sest 55 sendi suurune õllepudeli hinnatõus ei mõjuta kuidagi ühegi välisturisti ostueelistusi ning pole kuidagi seotud õlle hinnaga Raekoja platsi välikohvikutes.

Lõpliku vastuse küsimusele, kas Riigikogu enamus toetab rahva tervise või alkoholitööstuse huvisid, annab eelnõu hääletus homsel Riigikogu istungil.

Alkoholiaktsiisi vähendamine jätab riigieelarve ilma 100 miljonist kroonist aastas. Nagu ütleb üks kogenud rahandusministeeriumi ametnik: koolimajad ja haiglad ei sünni pühast vaimust, neid ehitatakse maksudest laekunud raha eest.

Sotsiaaldemokraadid alkoholitööstuse lobbyle järgi ei anna. Homne hääletus näitab, kuidas käituvad teised parlamendiparteid, kas nad hääletavad rahva tervise või alkoholitööstuse kasumi poolt.

10.6.07

Eesti uus medalilootus Pekingi olümpiamängudel

Eesti sai täna juurde uue medalilootuse Pekingi olümpiamängudel, sest Kristjan Kais - Rivo Vesik tõestasid MK-etapi võitmisega, et suudavad järgmisel aastal võidelda isegi olümpiamedalite eest.

Eriti hinnatav on Kaisi-Vesiku saavutus seetõttu, et sportmängudes pole taasiseseisvunud Eestil seni olnud suurvõistlustel medalitest põhjust isegi mitte unistada.

Korvpallur Tiit Sokk, võrkpallur Viljar Loor ja veepallur Mait Riismann võitsid OM-kullad tänu sellele, et N Liit okupeeris Eesti. Vaba Eesti rahvuskoondisele käinuks medali nõudlemine selgelt üle jõu - ainsa erandina ehk korvpalluritele kuuekümnendate aastate lõpus.

Suuremat võistkonda nõudvates sportmängudes (nagu ka käsipall, jalgpall jt) pole Eestil tänini ega lähitulevikus vähimatki olümpiamedali lootust.

Nüüd on rannavõrkpallurid näidanud, et neile on tippvõidud jõukohased. Loodetavasti võtavad neile varsti järgi meie tennisistid.

9.6.07

Mida venelased ostaksid?

Eestis elab umbes 420 000 vene keelt kõnelevat inimest, nad moodustavad 32% Eesti elanikkonnast. Selleks, et neid mõjutada või neile midagi müüa, tuleb tunda nende hingeelu. Erinevuste tundmine ja oskus neid arvestada aitab vältida konflikte ja luua häid suhteid nii ühiskondlikus, majanduslikus kui ka turunduslikus plaanis.

Sellise sissejuhatusega algab meilitsi levivas turundusajakirjas Best Marketing avaldatud TNS Emori ülevaade venelaste ja eestlaste erinevatest tarbimiseelistustest. Sellest artiklist leiab küllaga järeldusi, mis aitavad selgitada Eesti riigi ning enamuse Eesti erakondade viletsat kommunikatsiooni vene kogukonnaga. Lihtsalt ei teata või ei arvestata vene kogukonna kultuuriliste eripäradega.

Nii olimegi aprilli lõpus olukorras, kus vene kogukond sageli lihtsalt ei uskunud sõnagi sellest jutust, mida valitsus neile rääkis ning ainsad tuntud ja popid poliitilised brändid vene valijaskonnas on Keskerakond ja Edgar Savisaar. (Tuntud bränd on ka Andrus Ansip, aga ta on sama populaarne toode nagu "Tshernobõli marineeritud kurgid".)

Siinkohal vaid mõned poliitilise kommunikatsiooni kohalt olulisemad vene kogukonna erisused:

Venelased rohkem avatud naudingutele.
Soov püüelda uute naudingute ja elamuste poole motiveerib täna venelasi rohkem kui eestlasi. Selline soov on jõudnud venelasteni hiljem kui eestlasteni, kuna eelnev periood kulus kuulus rohkem "ellujäämisega" seotud tegevustele nagu töö- ja eneseotsingud, normaalse majandusliku seisundi tagamine ja kohenemine uues, kapitalistlikus maailmas. /.../Nad on rohkem avatud reklaamipakkumistele ning on täna ja ka edaspidi valmis oste tegema reklaami ajel.

Pühendunud tarbijad
Venelased ütlevad, et nende elus on olulised põhimõtted, mis teevad neist inimestena need, kes nad on. Eestlased on altimad kalduma pragmatismi, tunnistades juhtmõtet: olulisem on see, mida ma teen, kui see, millesse ma usun. Venelastele on oluline lojaalsuse idee. Järjekindlate põhimõtete väärtustamine avaldub avatuses ideoloogilisele kommunikatsioonile, samuti kaubamärgilojaalsuses.

Kindlad reeglid ja lubadused
Vene inimesed peavad eestlastega võrreldes rohkem lugu kindlakäelistest juhtidest, selgetest reeglitest ja seadustest. Teadmine, millised on reeglid ja kes teeb otsuseid, loob kindluse- ja turvatunde. /.../ Venelastele suunatud kommunikatsioonis võiks kasutada enam oma kogukonna arvamusliidrite soovitusi, kuid Eesti probleemiks on asjaolu, et Eestis ei ole vene kogukonnal arvamusliidreid.

5.6.07

Jalgpall turvalisem kui seks?

Üldteada on tõsiasi, et jalgpall on parem kui seks. Aga mis on turvalisem, kas jalgpall või seks?

Veidi liialdades võib öelda, et sellele küsimusele otsisid eile Tallinnas konverentsil „Turvaline sport” vastust oma ala parimad asjatundjad Inglismaa, Soome ja Eesti politseist. Mõned muud kiibitsejad nagu Ilmar Raag, Aleksander Turovski ja mina ise pealeselle.

Esmalt kõva kompliment heal tasemel olevatele Margus Kotterile, Einar Lillole jt jalgpalli turvalisusega tegelevatele Eesti politseinikele. See, mis Inglise politseil on suhetes jalgpallifännidega tulnud pika valu ja vaevaga, on Eesti politseinikud targu teiste vigadest õppides vaikselt ära teinud.

Muidugi ei jõua ma siinkohal ümber kirjutada oma poole tunni pikkust ettekannet jalgpalli ja poliitika seostest. Kuna tuginesin paljuski Franklin Foer’i raamatule “How Soccer explains the World”, siis soovitan kõigil huvilistel seda lugeda. Sealt leiate näiteid vuti ja poliitika seostest nii suurtest ja tuntud jalgpalliriikidest (Itaalia, Brasiilia, Hispaania) kui ka päris äärmuslikest ühiskondadest (Iraan, postkommunistlik Ukraina).

Minu põhitees oli see, et paljud poliitilised probleemid ilmnevad eriti jõuliselt just jalgpallis, mis on peaaegu kogu maailmas avalikkuse tähelepanu keskmes ning mõjutab suuri masse. Ent teisalt on jalgpallil ja üldisemalt spordil ka vastupidine toime: mõnikord mõjutavad need tugevasti päris elu.

Oma jutu lõpus palusin vastata küsimusele, kas ka Eestis on võimalikud muu maailma jalgpallile sageli omased fännide vägivald, politiseerumine, korruptsioon, rahvustevaheline või usuline vaen? Koos jalgpallijuht Aivar Pohlaku, mitme politseiniku ja Jalgpallihaigla esindajatega jõudsime üksmeelselt järeldusele, et õnneks mitte.

Päris lõpuks küsisin provokatiivselt: mis saanuks siis, kui viimane Eesti-Venemaa mäng toimunuks mitte märtsi lõpus, vaid pärast pronksiööd? On ju kõik viimaste aastate Eesti-Vene mängud olnud niikuinii tugevasti politiseeritud, aga pärast pronksmehe teisaldamist oleks ülitugevasti Eestit rünnanud Kreml kindlasti kasutanud jalgpalli uuteks provokatsioonideks ja rünnakuteks.

Aivar Pohlak läks selle mõttemänguga kaasa ning vastas siiralt: „Sellisel juhul ma arvan, et see mäng oleks võinud vabalt ära jääda.”

Ringiga pealkirjas esitatud küsimuse juurde tagasi jõudes tuleb tõdeda, et vähemalt Eestis, kus aidsi levik on endiselt masendav ning jalgpallifännid viksid ja viisakad, on jalgpall turvalisem kui seks.

4.6.07

Alkohol Eesti ja Euroopa tänavatel

Teadupärast soovib lugupeetud justiitsminister Rein Lang muuta Eesti tänavapilti euroopalikumaks, muutes reegleid selle kohta, kas ja kuidas avalikes kohtades alkoholi tarvitada võib.

Järgnev on väljavõte ühest justiitsministeeriumi dokumendist alkoholitarvitamise piirangute kohta Euroopas, milles omakorda viidatakse Maailma Tervishoiuorganisatsioonile (WHO).

Parkides ja tänavatel alkoholi tarvitamist:
- ei ole piiratud 17 riigis (Albaania, Bosnia ja Hertsegoviina, Bulgaaria, Horvaatia, Prantsusmaa, Gruusia, Saksamaa, Kreeka, Iisrael, Luksemburg, Malta, Portugal, Serbia, Sloveenia, Hispaania, Rootsi, Makedoonia);
- on vabatahtlikul kokkuleppel 8 riigis (Ungari, Island, Itaalia, Läti, Rumeenia, Slovakkia, Türgi, Suurbritannia); (voluntary agreement tähendab eesti keeles vist eneseregulatsiooni. Näiteks muutuvad Inglismaal järgmisel aastal alkoholietiketid tänu valitsuse ja tööstuste vahelisele kokkuleppele).
- on osaliselt piiratud 13 riigis (Austria, Valgevene, Belgia, Tšehhi, Taani, Soome, Iirimaa, Leedu, Madalmaad, Norra, Moldaavia, Šveits, Ukraina);
- on täielikult keelatud 3 riigis (Eesti, Poola, Venemaa).
(algallikas http://data.euro.who.int/alcohol/Default.aspx?TabID=2422)

Palun neilt inimestelt, kes on eelloetletud 41 riigis (va Eesti) parkides ja tänavatel alkoholi tarvitanud, tagasisidet selle kohta, kui tõesed on WHO andmed. Mida tähendavad tegelikus elus piirangud või osalised piirangud?

3.6.07

Lasnamäe Ferrari

Mis on Lasnamäe Ferrari? See on sama punane ja sama kallis nagu autosõprade unelmate riist. Ainult palju suurem ning asub Lasnamäel.

Lasnamäe Ferrariks nimetavad Soome arhitektid nende projekteeritud hiigelsuurt ostlemiskeskust, mille esimene etapp peaks Tallinki kavade kohaselt Lasnamäel valmima 2010. aastal. Sellesse 55 meetri kõrgusesse ja mäesuusarada sisaldavasse ostlemiskeskusesse tahavad Ain Hanschmidt ja tema äripartnerid meelitada 6 miljonit külastajat aastas.

Tänase Lasnamäe jaoks tähendaks uue supersuure meelelahtutuskeskuse loomine seda, et ühelt poolt saab Eesti suurim linnaosa võimsa turismimagneti, mis võib oluliselt muuta linnaosa viletsat mainet. Vilets maine on aga kindlasti pidurdanud senist linnaosa arengut, tõrjudes siit eemale võimalikke elanikke ning investoreid. Linnaosa elanike jaoks tähendab suur meelelahutuskeskus aga seda, et järsult paraneb nende elu kvaliteet, kuna enam ei pea meelelahutust otsima kesklinnast või Rocca al Marest. Vastavalt võib tõusta ka nende kinnisvara hind ning sotsiaalne staatus - praegu on ju prestiižikam elada mõnes teises magalarajoonis.

Külastasin eelmisel nädalal Lasnamäe tuleviku üle arutlevat konverentsi, mille korraldas arhitekt Tõnu Laigu ning millest pikemalt kirjutas eilne Postimees. Lasnamäe Ferrari tutvustamine oli üks kõige konkreetsemaid ideid selle Tallinna linnaosa (mis oma üle 100 000 elanikuga oleks ühtaegu suuruselt teine linn) arendamiseks.

Esialgu on Lasnamäe arendamiseks plaane teinud valdavalt arhitektid, kuid nende plaanid saavad teostuda ainult siis, kui neid toetavad linnavõimud ning need võtavad omaks elanikud ehk arhitektuuri tarbijad.

Puhtsotsioloogiliselt vaadates on Lasnamäel arenguks nii häid kui halbu eeldusi. Hea on muidugi see, et linnaosa elanikud on Tallinna kõige nooremad. Halb on see, et lasnamäelaste haridustase jääb teistele linnaosadele alla ning nende sissetulekud on ühed Tallinna kõige madalamad. Plusspoolele kannavad arhitektid aga ka selle, et Lasnamäe liiklusvõrgustik on erinevalt valglinnadest suhteliselt hästi välja arenenud ning seal on juba olemas kooli- ja teenindusasutuste võrk.

Aga ühe Poola arhitekti ettekanne andis mõista, et plussidest ja miinustest hoolimata polegi Tallinnal eriti mingit muud valikut kui panustada Lasnamäe kaasajastamisesse. Teine variant oleks Lasnamäe getostumine, sest kogu sealset elanikkonda ei suuda ümber asustada ükski võim ega isegi mitte turu nähtamatu käsi.

40 miljoni elanikuga Poolas elab 20% elanikkonnast nendes korterites, mis on ehitatud aastatel 1951-1988. Kokku on selliseid kortereid 5 miljonit ning Poola valitsus kinnitas juba 1995. aastal tegevuskava nende korterelamupiirkondade taaselustamiseks 21. sajandil.