29.6.08

Euroopa meistrivõistlustel jalgpallis võitis ETV

Euroopa Meistrivõistlustel jalgpallis võitis ETV tuhandete spordisõprade lugupidamise ja tunnustuse heade kommentaaridega otseülekannete eest.

ETV sporditoimetuse aastatepikkuse hea töö tulemusena olid EM-i ajal kõrgvormis nii telekanali enda ajakirjanikud kui ka külaliskommentaatorid. Ma ei usu, et Eesti parimad jalgpallurid on sündinud kuldsuud, aga tänu pidevale praktikale ETV-s on paljudest neist sirgunud silmapaistavalt head telekommentaatorid, mida finaalmängu ajal tõestas ilmekalt Indrek Zelinski.

Kui võrrelda ETV tööd Soome kolleegidega, siis oli tasemevahe näha ainult seal, kus tulemuse otsustab raha. ETV ajakirjanikud ei saanud koos Horvaatia ja Türgi fännidega jälgida mänge Viini pubides ning teha reportaazhe võistluspaikadest, aga muus osas nad põhjanaabritele alla ei jäänud.

Kui tavaliselt elavad kirjutavad ajakirjanikud erameediast suurvõistluste ülekannete ajal ETV peal välja oma üleväärsuskomplekse, siis seekordne EM oli meeldiv erand. Meelde jäi vaid paar üksikut vinguvat kirjutist teemal, et miks ikka ETV nii palju jalgpalli näitab ja seejuures veel reklaamirahale tuginedes.

Täiesti selge on see, et mitte kunagi ei raiska Kanal 2 ja TV3 omanikud oma raha selleks, et täies mahus üle kanda jalgpalli EM- või MM-finaalturniiri ning olümpiamänge. Selle asemel on palju kasumlikum käiata erakanalis kahekümne kolmandat korda Politseiakadeemiat või mõnd muud "teleklassika" hitti. Muidugi ei sega ühtegi spordisõpra ka EM-mängude vahel esitatud lühikesed reklaamiblokid (nagu ka OM-ülekannete, korvpalli- või suusavõistluste ajal), sest selge on, et ilma rahata nii kallist ja mahukat teleprogrammi osta pole võimalik.

Ja muidugi ei ole see ETV sporditoimetuse süü, et rahvusringhäälingu teine kanal on ikka veel avamata ning jalgpalli suurturniir röövib seetõttu eetriaega muudelt saadetelt.

Suur tänu Marko Kaljuveerile, Priit Kuusele, Kristjan Kalkunile ja kõigile teistele ETV tiimi liikmetele!

26.6.08

Lasnamäel täna öösel vene lippe ei lehvitata

Lasnamäel täna öösel Vene Föderatsiooni lippe ei lehvitata ja "Rossija-Rossija" ei karjuta, sest Hispaania võitis EM-i poolfinaalis idanaabreid masendava ülekaaluga 3:0.

Kui läinuks vastupidi, siis meenutanuks tänaöine Lasnamäe mõne öö tagust Viini, kus sajad Austrias elavad türklased sõitsid pärast Türgi võitu veerandfinaalis mööda pealinna ringi, päritolumaa lipud lehvimas ja türklased autoakendel joovastusest röökimas.

Mul on Venemaa meeskonnast kahju. Nad olid oma kiire ja leidliku mänguga tänavuse EM-i suurimad üllatajad ning nende vanust arvestades suurima tulevikuperspektiiviga meeskond. Ent poolfinaaliks küpsetati vene pallurid ära, sest neile pandi kodumaal meeletuid ootusi.

Venemaa koondislased eesotsas üleöö superstaariks saanud Arshaviniga olid peaaegu samasuguses seisus nagu N Liidu jalgpallimeeskond 1952. aasta olümpiamängudel Helsingis, kus Jossif Stalin nõudis oma jalgpallureilt ainult võitu. Kuldmedaleid ei tulnud aga just seetõttu, et mängijad teadsid - kui me ei võida, siis ootab meid kodumaal kui mitte surm, siis põrgu kindlasti. Hirm ja ülemäära suured ootused said saatuslikuks nii 1952. kui ka 2008. aastal.

Mängueelses saates Vremja räägiti esimesed kümme minutit ainult jalgpallist ning seda vene nõukogude propagandale ainuomases heroilises vormis. Isegi president Medvedjev rääkis Euroopa Liidu tippjuhtidega telereporteri väitel esimesed 10 minutit väidetavalt ainult jalgpallist.

Vremjast näis nagu ei kahtleks Venemaal oma koondise võidus keegi. Võidukalt raporteeriti isegi sellest, et Moskva kesklinnast teisaldas politsei eile õhtul sinna pargitud autod ning keelas alkoholi ja klaastaaras karastusjookide müügi eile õhtul kella kuuest tänase hommikuni, et vähendada võidujoovastuses rahvamassi tekitatavaid purustusi.

Venemaal püüti võtta jalpallurite edust maksimaalne tulemus, aga välja tuli nii, nagu alati. Oma meeskonna toetamise asemel rusuti nad maadligi. Suure psühholoogilise surve tulemusel oli Vene tiim mannetu ning Hispaania peksis sel EM-il neid juba teist korda nagu rannamees rotti. Guus Hiddinki asemel on tänavuse superturniiri parim treener hoopis 70-aastane Luis Aragones.

Viva Espana!

Ilves vaatab Hantõ-Mansiiskis Medvedjevile ülevalt alla

Eesti president Toomas Hendrik Ilves vaatab homsel kohtumisel Venemaa kolleegile Dmitri Medvedjevile ülevalt alla, sest on temast ligi 30 cm pikem. Ajakirjanduse andmetel on Medvedjevi pikkus 162 cm, Ilvese pikkus on isikliku visuaalse vaatluse põhjal umbes 190 cm.

Olles alustanud sellise kollase pealkirja ja juhtlõiguga soovitan tooni vahetades huvilistel vaadata Venemaa presidendi ametlikult koduleheküljelt seda, millise inimesena ta end maailma näidata tahab. Kõige ilmekamalt tuleb see välja rubriigis "Minust endast", kuhu on kogutud paarkümmend tsitaati Medvedjevi avalikest esinemistest.

Selle tsitaadivalimiku põhjal on selge, et Medvedjev ja tema poliittehnoloogid tahavad Venemaa presidenti näidata lihtsa ja inimliku mehena, kes poisina mängis ja tegi sporti ega mõelnud tulevasele karjäärile. President rõhutab vajadust leida aega oma pere jaoks ning mängib suurelt välja selle, et armastab tänini kuulata rock-muusikat (kindlasti oskab Ilves soovitada talle mõne uue lemmiku Uriah Heepi asemele).

Samas rõhutatakse Medvedjevi modernsust ja avatust tema varase ja tänini kestva huviga interneti vastu, kust president ammutab igal hommikul infot mitte ainult Venemaa, vaid ka välismeedia olulisematest väljaannetest.

Eestlaste jaoks on ilmselt kõige iseloomulikumad need mõtted, milles Medvedjev suhtestub N Liidu lagunemisesse ning paigutab end ürgvenelikule skaalale slavofiil-läänemeelne:

Like any normal person, I felt unease inside when the Soviet Union ceased to exist. It was hard to understand, an unpleasant feeling. I still remember the moment: I went on a business trip to Germany. I left from the Soviet Union but returned to a different country. It came as a great shock for me. As a lawyer, I looked at the situation differently to others and realised that just renaming the state would not be the end of it…

QUESTION: Are you a Westerniser or a Slavophile?
DMITRY MEDVEDEV: If I were living at the end of the nineteenth century I could probably answer this question with no trouble. Having read my fill of the finest works of classical Russian literature, I could give a direct answer to the question. But the world has changed and we need to take a modern view today, and so my first priority is Russia's interests.

Mõlemast vastusest kumavad selgelt läbi need väärtused, millest Medvedjev oma töös lähtub. Seega pole mõtet Eesti ja Venemaa presidentide kohtumisele suuri ootusi seada, sest poliitikas lähtutakse huvidest, mitte isiklikest sümpaatiatest.

24.6.08

Pole midagi paremat halvast ilmast

Pole midagi paremat halvast ilmast, sest tänu väga viletsale ilmale ei hukkunud jaaniööl esialgsetel andmetel kogu Eestis ühtegi inimest.

See on suur saavutus, sest mullusel jaaniööl oli raskeid liiklusavariisid märksa rohkem ning ühes neist hukkus 19-aastane tüdruk. Kaks aastat tagasi hukkus jaaniööl liikluses kaks inimest ning vigastada sai 20.

Uppunute ja tulekahjudes hukkunud inimeste kohta pole tänavu samuti õnneks andmeid. Nii et ka ses osas pääsesime märksa kergemini kui varasematel aastatel.

Seega säästab külm ja vihmane ilm jaaniööl paljude inimeste elu ja tervist. Halva ilmaga veedavad inimesed jaaniöö enamasti kodus, ei roni selleks rooli, et napsisena ühelt jaanitulelt teisele sõita, ei kakle jaanikutel ega tiku purjuspäi ujuma. Aitäh, ilmataat, võimsa terviseennetuskampaania eest!

Ajakirjaniku tööst mäletan, et üks kõige vastikumaid tööpäevi oli alati jaanipäeva järgne, sest peaaegu kogu uudisteruumi täitis siis laipade ja vigastatute kokkulugemine.

Tänavu peavad ajakirjanikud uusi uudisväärtuslikke teemasid otsima. Omalt poolt soovitan huvi tunda, kui suurt kahju kandsid vihma tõttu suurte jaanipidude korraldajad, kelle piletimüük eeldatavasti kõvasti kukkus. Samuti oleks huvitav teada, kas koduste jaanipidude tõttu kaotasid käibes suured liha- ja õlletööstused või kompenseerisid eestlased kehva ilma põhjustatud stressi tavalisest suuremate koguste grill-liha ja õlle manustamisega?

23.6.08

President Ilvese kood

President Ilvese tänases Võidupüha kõnes sisaldus üks kodeeritud sõnumiga lõik, mille tegelikku tähendust mõistsid ilmselt ainult paraadile kogunenud ohvitserid ja poliitikud.

Pöördudes otsesõnu kaitseväelaste ja kaitseliitlaste poole ütles Toomas Hendrik Ilves: "Aga riigi teenimine, eriti kaitseväes, ei tähenda truudust mitte ainult riigile. See tähendab truudust õigusriigile ja selle demokraatlikule korraldusele.

Mis tahes möönduseid ja eksimusi selle põhimõtte vastu – näiteks ebaseaduslikku jälitustegevust ja meelsusvalvet – ei saa sallida ega maha vaikida. Sest see juhib meid salajasele teele vabaduse kaotamiseni, hääletu alistumiseni.

Mul on hea meel, et Riigikogu praegune koosseis kiitis heaks algatuse muuta põhiseaduse riigikaitsepeatükk parlamentaarsele riigikorraldusele kohaseks. Loodetavasti kinnistab Riigikogu järgmine koosseis tsiviilkontrolli ja selge juhtimise põlistava muudatuse ka Eesti põhiseadusesse.

Eelmisel nädalal likvideeriti lõpuks oluline lünk Eesti riigikaitse õigusruumis – Riigikogu võttis vastu kaitseväekorralduse seaduse. Sellega fikseeritakse üheselt kaitseväe juhataja allumine kaitseministrile, mis aitab samuti kaasa tsiviilkontrolli tugevdamisele."

Ilma tausta teadmata jäi see osa kõnest mõistmatuks suurele osale heast Eesti rahvast ning daamidest ja härradest, kelle poole president oma kõnes muidu pöördus. (Seda väites ei halvusta ma sugugi häid Eesti inimesi, lihtsalt meie ajakirjandusest ei saanud rahvas suurt midagi teada selle kohta, mida kaitseväe korralduse seadus tähendab ning miks seda pole koguni 16 aastat suudetud vastu võtta.)

President Ilves algatas mullu põhiseaduse muutmise, mis vähendab nii presidendi kui ka kaitseväe juhataja võimu riigikaitse juhtimisel ning suurendab valitsuse ja kaitseministri sõnaõigust. Täpselt samast loogikast lähtub ka äsja Riigikogus vastu võetud kaitseväe korralduse seadus, mis allutab kaitseväe juhataja ja kaitseväe senisest selgemalt kaitseministrile ja valitsusele. Piltlikult öeldes muudetakse kaitseväe korralduse seaduse ja tulevase põhiseaduse muudatusega kaitseväe juhtimine sarnasemaks piirivalve ja politsei juhtimisele.

Ent need muudatused ei ole meelepärased paljudele kaitseväe juhtidele. Mis on ka täiesti mõistetav, sest võimalikult suure autonoomia säilitamine on iga organisatsiooni, mitte ainult kaitseväe, loomulik instinkt.

Ilmselt sellist vastuseisu tajudes pidas president vajalikuks just Võidupühal sadadele kaitseväelastele isiklikult kinnitada, et riigikaitse kõrgeim juht peab muutusi riigikaitse käsuliinis õigeteks ja vajalikeks.

(Samast eesmärgist oli kantud ka Ilvese viide selle kohta, et demokraatlikus õigusriigis ei saa sallida ebaseaduslikku jälitustegevust. Siinkohal meenutas president ilmselt läbi lillede mõningate sõjaväeluurajate tegevust, kes nuhkisid kaitseministeeriumi ametnike järel ning kirjeldasid neid oma "analüüsides" NATO-meelse grupeeringuna.)

Põhjus, miks kõige viimase põhiseaduses ette nähtud seadusena võeti vastu kaitseväekorralduse seadus, on praegusest põhiseadusest tulenevad vastuolud riigikaitse juhtimisel. Vastuolusid on tekitanud teiste riiklike valdkondadega võrreldes põhiseaduse riigikaitse osas presidendile ja kaitseväe juhatajale antud ebatavaliselt suurtest volitustest.

Need vastuolud on põhjustanud paljusid meie riigikaitse arengut pidurdanud või lausa halvanud konflikte väga erinevate presidentide, kaitseministrite ja kaitseväe juhatajate vahel. Lennart Meri ja Aleksander Einselni tülist alustades ning Jürgen Ligi ja Tarmo Kõutsi vahelise konfliktiga lõpetades. Need konfliktid on pahatihti ka avalikkuse ette jõudnud ning meie riigikaitse rahvusvahelist usaldusväärsust rikkunud.

Varem takerdusid kõik katsed kaitseväe korralduse seadust vastu võtta just riigikaitse juhtide vahelisse varjatud võimuvõitlusse. Seda hinnatavam saavutus on äsja vastu võetud kaitseväe korralduse seadus, sest see näitab enneolematut koostöövalmidust nii presidendi, valitsuse kui ka Riigikogu enamuse vahel.

Kõige paremini kirjeldab kaitseväe korralduse seaduse vastuvõtmisel tekkinud pingeid asjaolu, et ühel pool rindejoont olid reformikas Jaanus Rahumägi ja isamaaliitlane Tarmo Kõuts ning teisel pool nende erakonnakaaslased Rein Lang, Jürgen Ligi ja Mart Laar.

Kurb, ehkki mõneti loomulik on see, et ajakirjandus kirjeldas pikalt ja laialt alkoholi müügipiirangute kehtestamist ja opositsiooni juntimist. Kaitseväe korralduse seadus pälvis tänavu kevadel meedias mingitki tähelepanu peaaegu ainult tänu Leo Kunnase jõupingutustele.

Olen kindlalt seda meelt, et Riigikogu selle kevade suurim töösaavutus oli just kaitseväe korralduse seaduse vastuvõtmine, ehkki see seadus polnud kaugeltki nii seksikas kui paljud teised.

18.6.08

Riigikogu liikmete, presidendi ja peaministri palgad külmuvad

Äsja teatas ka Keskerakond, et toetab Riigikogu liikmete, presidendi, peaministri ning teiste tipp-poliitikute ja -ametnike palkade külmutamist alates järgmisest aastast.

Sellele seaduseelnõule andsid toetusallkirja viis Riigikogus esindatud fraktsiooni, ainsana ei ühine sellega Reformierakond, kuna nende arvates pole seaduseelnõu põhiseadusega kooskõlas. Samas rõhutas Reformierakond, et nad ei vetosta Riigikogu töökorra komisjonis selle eelnõu esitamist.

Palkade külmutamise mõte on väga lihtne: kuna majandusseisaku tõttu on riigil vaja kulusid kärpida, siis peavad riigijuhid ise eeskuju näitama ning olema teiste riigieelarvest palka saavate inimestega solidaarsed.

Palkade külmutamine hoiab järgmisel aastal esialgse hinnangu kohaselt kulusid kokku 45 miljonit krooni.

Huviliste jaoks siinkohal ka eelnõu tekst:

EESTI KESKMISE PALGAGA SEOTUD AMETIPALKADE MAKSMISE AJUTISE KORRALDUSE SEADUS

§ 1. Eesti keskmise palgaga seotud ametipalkade maksmine 2009.-ndal ja 2010.-ndal aastal

Kuni 2010. aasta 28. veebruarini on:
1) Riigikogu liikme palk Eesti keskmise palga ning Riigikogu liikme staatuse seadus §-s 29 sätestatud vastava koefitsiendi korrutis, kuid mitte suurem kui 2007.a. IV kvartali Eesti keskmise palga ning nimetatud seaduse §-s 29 sätestatud vastava koefitsiendi korrutis.

2) Vabariigi Presidendi ametipalk Eesti keskmise palga ning Vabariigi Presidendi ametihüve seaduse §-s 2 sätestatud koefitsiendi korrutis, kuid mitte suurem kui 2007.a. IV kvartali Eesti keskmise palga ning nimetatud seaduse §-s 2 sätestatud koefitsiendi korrutis.

3) peaministri, ministri, kaitseväe juhataja, riigikontrolöri, õiguskantsleri, Riigikohtu esimehe, Riigikohtu liikme, Ringkonnakohtuniku ning maa- ja halduskohtu kohtuniku ametipalk Eesti keskmise palga ning Riigikogu ja Vabariigi Presidendi poolt nimetatavate riigiametnike ametipalkade seaduses sätestatud vastava koefitsiendi korrutis, kuid mitte suurem kui 2007.a. IV kvartali Eesti keskmise palga ning nimetatud seaduses sätestatud vastava koefitsiendi korrutis;

4) soolise võrdõiguslikkuse voliniku ametipalk on Eesti keskmise palga ja riigiteenistujate ametinimetuste ja palgaastmestiku seaduse § 9 lõikes 6 sätestatud koefitsiendi korrutis, kuid mitte suurem kui 2007.a. IV kvartali Eesti keskmise palga ja nimetatud seaduse § 9 lõikes 6 sätestatud koefitsiendi korrutis.

§ 2. Seaduse jõustumine

Seadus jõustub 2009. aasta 1. jaanuarist

Kuna juriidiline keel on tavakeelest väga erinev, siis lisaks jupike ka eelnõu seletuskirjast:

Seaduse ülesandeks on sätestada 2009. aasta 1. jaanuarist kuni 2010. aasta 28. veebruarini kõikumise ülempiir palkadele, mis suurenevad või vähenevad automaatselt, sõltuvalt Eesti keskmise palga muutumisest. Vastavalt eelnõule jääb palga arvestamisel ülempiiriks 2007.a. IV kvartali Eesti keskmine palk. Eelnõu ei muuda kõrgemate ametiisikute palgasüsteemi. Ametipalgad jäävad edaspidigi seotuks Eesti keskmise palgaga, sealjuures Riigikogu liikmete ja Vabariigi Presidendi palga määramise aluseks on eelmise aasta 4. kvartali Eesti keskmine palk, teistel ametiisikutel eelmise aasta keskmine palk.

Eelnõus sätestatakse ülempiir, millest kõrgemaks ametipalk fikseeritud perioodil tõusta ei saa. Keskmine palga langedes väheneb vastavalt ka ametipalga suurus.

17.6.08

Rahvaliit tegeleb väljapressimisega?

Ootamatult otsustas Rahvaliit täna taas pidurdada Riigikogu tööd ning asus lisaeelarve arutelul võtma 10-minuti pikkuseid vaheaegu. Ühe hästiinformeeritud ja Rahvaliidule lähedalseisva allika sõnul on sellise kummalise käitumise põhjuseks Rahvaliidu fraktsioonis toimunud arutelu, millel otsustati valitsusliidult pidurdamisega "kommiraha" välja pressida.

Rahvaliidu 6-liikmelise fraktsiooni loogika olevat selline, et kui nad nurjavad ka tänase tööpäeva sisutute vaheaegade võtmisega, siis on valitsusliit lihtsalt sunnitud ülejäänud järjekorda ootavate eelnõude menetlemiseks pakkuma Reiljani parteile ilusa ümmarguse summa - ehk isegi 50 miljonit krooni - selleks, et Rahvaliit saaks selle oma parema äranägemise järgi ära jagada.

Muidugi ei kavatsegi keegi Rahvaliidule mingeid miljoneid rahva raha kinkima hakata ning pidurdamistaktika tulemuseks on ainult üks-kaks erakorralist Riigikogu istungit järgmisel nädalal.

Kui maadevahetajad samas stiilis tänase tööpäeva lõpuni kell 2 jätkavad, siis muutuvad nad lihtsalt avalikkuse silmis naeruväärseks. Üks öö tööd pidurdada on endale tähelepanu tõmbamiseks igati mõistlik, aga teise järjestikuse töönädala solkimist ei suuda mõista isegi kõige paadunumad Rahvaliidu valijad.

Taustaks niipalju, et isegi suurim opositsioonipartei Keskerakond loobus pidurdamisest ning suhtub Rahvaliidu suuresse soolosse kaunis kurjalt.

12.6.08

Keskerakond k....b Riigikogu maine peale

Ärkasin tund tagasi väikse pingi peal oma Riigikogu töötoas. Tudusin seal alates kella poole viiest öösel. Pärast ärkamist käisin keldris olevas Riigikogu saunas dushi all. Hea, et seegi võimalus olemas on.

Minu toanaaber Indrek tõusis samal ajal üles ning läks suurde saali nö hääletama. Praeguseks on riigieelarve parandusettepanekute hääletamine kestnud tubli pool ööpäeva.

Sisuliselt saab iga loll aru, et majandusseisaku põhjustatud olukorras tuleb riigil oma kulusid 3,1 miljardi krooni võrra kärpida. Opositsioonis olevad Keskerakond ja Rahvaliit on aga otsustanud enne suvepuhkust teha sellest mõistlikust ja vajalikust otsusest show, mis ei aita edasi neid endid ega Eesti riiki.

Muidugi võib riigieelarve kärpimisega iga hääletamise vaheajal 10 minutilist vaheaega võttes venitada päevi. No ja mis siis? Vajalik kärbe tuleb teha niikuinii. Opositsioon on teinud üle 100 populistliku ettepaneku, millega võetakse raha kehtivaid seadusi rikkudes kust iganes ja suunatakse toredateks kulutusteks sajas eri kohas.

Öine mõttetu show hääletamistel venitamistega tõmbab korraks tähelepanu opositsioonile, aga ei aita neil mitte kuidagi sisuliselt oma eesmärke saavutada.

Selle asemel muudab pikk ja piinarikas hääletus kogu Riigikogu maine avalikkuse silmis veel lollimaks, kui see seni on. Öösel istusid Riigikogu puhvetis erinevad ajakirjanikud ja fotograafid. Nende kirjeldused ja pildid totrast tööst ja ööst jõuavad avalikkuseni ilmselt homme. Kindlasti kirjeldatakse öist ebatöist istungit detailselt moel, mis veelkord kinnistab avalikkuse jaoks muljet, et millegi tõeliselt asjalikuga Riigikogu niikuinii ei tegele.

Kes sellest võidab? Mitte keegi. Kaotab aga kogu parlament ja Eesti põhiseadusliku korra usaldusväärsus.

11.6.08

Ateistlik ja abordimeelne või oma ja turvaline?

Alustan viktoriiniküsimusega. Kes oli see väljapaistev Eesti ühiskonnategelane, kes 2003. aastal väitis: "Suurim häda Eestile Euroopa Liiduga liitumisel on majandusliku viletsuse järsk kasv ja sotsialistlik majandusmudel... Meie elatustase langeb euroliidus vähemasti veerandi võrra ja tähendab veel vähemalt 50 000 inimesele füüsilise nälja alumist piiri ning et seda näha, pole vaja suurt teadust, vaid pilku ELi majandusele ja omamaisele statistikale. Keskklassi proletariseerumine ja allakäik on paratamatud."

Siin me nüüd siis oleme viis aastat hiljem, keset kogu seda euroliiduga kaasnenud viletsust ja sotsialistlikku majandust. Tegelikkus on muidugi hoopis teine - Eesti majandus on euroliidus jõudsalt kasvanud ning kiiresti on kasvanud ka eestlaste heaolu.

Õige vastus viktoriiniküsimusele on Igor Gräzin, kes hetk tagasi kutsus hääletama Lissaboni lepingu vastu, kuna ta ei saa sellest aru. Igor ei saanud Euroopa Liidust aru viis aastat tagasi ja ei saa tänini, seepärast pole põhjust teda sel teemal tõsiselt võtta.

Aga väikese humoristliku sissejuhatuse järel ei räägi ma täna Lissaboni lepingu õiguslikest asjaoludest. Seda kahel põhjusel. Esiteks on Lissaboni lepingu juriidilisi tähendust põhjalikult arutatud. Seda juba aastaid tagasi, mil EL töövõimet parandav dokument oli mitu kraadi tugevam. Ja kolleegid on õiguslikest asjaoludest siin ja täna juba ammendavalt kõnelnud.

Seepärast rõhutan täna laiemat konteksti, millesse see leping asetub. Nii meie, eestlaste, kui veel 26 Euroopa rahva jaoks.

Timothy Garton Ash, üks tuntumaid kaasaegseid ajaloolasi, kirjutas hiljuti ajalehes Guardian Poola kohta: on mõistetav, miks 20. sajandil selliseid õudusi üle elanud rahvas nagu poolakad suhtub nii soojalt Euroopa Liitu. Üle 80% poolakatest toetab riigi kuulumist EL-i, üle 40% neist väidab lisaks, et on ühenduse liikmelisusest isiklikult kasu saanud.

Ent, nagu kirjutas Ash, on Poolas ka teistsugune pilt EL-ist. Selle pildi on maalinud praegune Poola president ja endine peaminister, mõlemad tuntud eurovastased. Poola valitsejad omistasid EL-ile selliseid omadusi nagu ateistlik, aborte pooldav, hedonistlik ja rahvuslikku iseolemist õõnestav.

Eesti on selles mõttes paremaks olukorras. Me ei ole õnneks Poola moodi kahestunud pilti euroliidust. Eestis toetab kuulumist EL-i samuti ligi 80% rahvast. Eriti kõrgele tõusis toetus EL-ile mullu, kui Moskvas rünnati Eesti Vabariigi saatkonda ja suursaadikut. Mullune rünnak Moskvas, mille ajal Eestit toetas kogu liit ja selle eesistujamaa valitsusjuht isiklikult, oli parim näide sellest, kuidas EL on muuhulgas Eesti rahvuslikku julgeolekut tagav ühendus. Ka meie rahva silmis on üks EL tagatis selle kohta, et 1940. aasta enam kunagi ei kordu.

Ka eestlased tunnevad ennast Euroopa Liidus väga hästi. Ka meie rahva silmis on EL avanud eestlastele tee Euroopa tööturule ja Euroopa parimatesse ülikoolidesse. Ka neid eestlasi ja Eesti omavalitsusi, kes on isiklikult EL-ilt otsest tuge saanud, on üha rohkem.

Seepärast mind natuke üllatas mitme kolleegi kurtmine selle üle, et keegi kusagil ei ole seda lepingut piisavalt tutvustanud. Halloo! Teie ise, meie ise oleme ka osa Euroopa Liidust. Kui üks tubli erakond tahtis mullu avalikkusele tutvustada nii keerulist küsimust nagu tuumaenergeetika, siis said nad sellega kenasti hakkama. Kui erakonnad ja nende karismaatilised liidrid väärtustaks ka EL seadusandlust niisama kõrgelt, siis mõistaks ka rahvas nende olemust palju paremini.

Õnneks on nii Eesti eliit kui rahvas EL-i kuulumise küsimuses olnud ühte meelt alates 2003. aastast, mil toimus ühinemist otsustav rahvahääletus. Olen kindel, et see rõõmustavalt ühine rahva ja poliitikute arusaam Euroopa Liidust ja selle tulevikust leiab kinnitust ka tänasel hääletusel ning Riigikogu ratifitseerib veenva häälte ülekaaluga Lissaboni lepingu.

Sotsiaaldemokraadid hääletavad kindlasti lepingu heakskiitmise poolt.

See on täna Riigikogus peetud kõne tekst.

Riigikogu liikmete palgad ilmselt külmutatakse

Täna hommikul kogunenud Riigikogu töökorralduse komisjon jõudis peaaegu lõplikult kokkuleppe Riigikogu liikmete palkade külmutamiseks, ainsana palus sel teemal otsustamiseks järgmise teisipäevani lisaaega Reformierakond.

Koos Riigikogu liikmete palkadega külmutatakse ka teiste põhiseaduslike institutsioonide esindajate palgad alates presidendist ja peaministrist. Ainsana jäi ses küsimuses esialgu eriarvamusele Keskerakond, kes oli vastu kohtunike palkade külmutamisele viidates eilsele Riigikohtu esimehe Märt Raski esinemisele Riigikogus. Ent tundub, et ka Keskerakond on valmis lähtuma põhimõttest, et kõiki seni keskmise palgaga seotud töötasusid tuleb kohelda võrdselt.

Oluline on märkida, et täna arutlusel olnud eelnõu kohaselt on võimalik ka avaliku sektori eliidi palkade vähendamine juhul, kui 2008. aasta neljandas kvartalis on keskmine palk väiksem kui 2007. aasta viimases kvartalis.

Riigikogu töökorralduse komisjon saadab palkade külmutamise eelnõu hinnangu andmiseks ka õiguskantsler Indrek Tederini. Kui uus eelnõu pole mingis punktis õiguslikult vettpidav, võib muidu selle vaidlustada näiteks mõni endine Riigikogu liige, kes saab eripensionit, ja võib väita, et õigustatud ootuse kohaselt pole õigus tema pensioni määramise korda muuta.

6.6.08

Riigikogu korvpallurid võitsid Balti turniiri

Esmaspäeval läheb Riigikogu korvpallimeeskonna mängiv treener Indrek Saar kõnepulti, kuid tavalise arupärimise või seaduseelnõu asemel annab ta Riigikogu juhatajale üle võidukarika, mille me võitsime eile Kuressaares toimunud Balti riikide korvpalliturniiril.

Esimeses mängus alistasid eestlased Läti tiimi kindlalt 39:15 (mängu aja pikkus oli 20 minutit), kuigi mängu lõpus oli platsil vahetuskoosseis. Turniiri esikohta otsustavas mängus võitis Riigikogu Leedu Seimi 47:24.

Riigikogu meeskonna algviisikusse kuulusid Ott Lumi, Indrek Saar, Eiki Nestor, Hannes Rumm ja Hanno Pevkur. Pingilt sekkusid Kalvi Kõva, Marko Mihkelson, Kalle Laanet, Leino Mägi ja Peep Aru.

Väärtuslikuma mängija auhinna saanuks Riigikogu tiimis endine Eesti noortekoondise pallur Ott Lumi, skoori tegid kõvasti ka Indrek Saar ja Hanno Pevkur.

Ka mulluse parlamentidevahelise turniiri võitis Eesti meeskond, tunamullu oli parim Leedu.

Mängu järgselt lätlaste ja leedulastega mõtteid vahetades selgus ühe Eesti edu saladusena asjaolu, et Eesti parlament on märksa noorema koosseisuga kui meie lõunanaabritel. Omakorda kinnitasid kogenumad Riigikogu liikmed, et nii sportlikku Riigikogu koosseisu nad varasemast ajast ei mäleta. Eilsel turniiril ei mänginud Riigikogu meeskond sugugi oma parimas koosseisus, kahjuks ei saanud kaasa lüüa Jüri Ratas ning vigastustega on väljas mitu head IRLi korvpallurit.

Turiiri võit tagab Riigikogule koduväljaku eelise ka järgmiseks aastaks ning kui ka järgmisel aastal õnnestub turniir võita, siis jääbki rändkarikas Riigikogule.

5.6.08

Käibemaksu tõstmine karistab tarbijaid

Sotsiaaldemokraatide fraktsioon arutas eile võimalikku käibemaksumäära tõstmist, mille on nn krokodillide komisjonis välja pakkunud Reformierakond, ning otsustas sellele kindlalt vastu olla. (Pean siinkohal päevase hilinemisega täpsustama, et käibemaksu teemat ei tõstatanud siiski Reformierakond. Vabandan ebatäpsuse pärast! HR)

Järgmise aasta riigieelarve tasakaalu ajamisega tegelevad krokodillid on lisaks kulude koomale tõmbamisele loomulikult arutanud ka tulude suurendamist. Nii nagu sotsiaaldemokraadid pakkusid välja mõtte kehtestada luksusautomaks ja peatada tulumaksu määra alandamine, on Reformierakond mänginud mõttega tõsta käibemaksu määra seniselt 18% järgmisel aastal 19 protsendini.

Nii tulumaksu määra külmutamine senisel tasemel kui ka käibemaksu määra tõstmine suurendaks järgmisel aastal riigieelarve tulusid ca 1,5 miljardi krooni võrra.

Ent käibemaksu suurendamisel on mitu väga tugevalt negatiivset mõju. Esiteks lööb see kõige valusamini just väikse ostujõuga tarbijate pihta, sest niinimetatud sundkulude nagu näiteks söök ja eluasemekulud pole võimalik kokku hoida. Kõige valusamini tabaks üldine hinnatõus just väikelastega peresid, töötuid ja pensionäre. Paljudel neist pole mingit abi tulumaksumäära alanemisest.

Teiseks on Eesti riigieelarve niigi ebamõistlikult palju sõltuv käibemaksulaekumisest ehk üldisest tarbimisest. Alandades tulumaksumäära ja suurendades käibemaksu võimendaks riik oma rahalisi riske veelgi.

Käibemaksu suurendamisega kaasnevatele ohtudele on tähelepanu juhtinud ka mitmed majandusanalüütikud tänases Postimehes.

Seetõttu on sotsiaaldemokraadid Riigikogus ja valitsuses täiesti kindlalt seda meelt, et käibemaksumäära riigitulude suurendamiseks tõsta ei tohi.

4.6.08

OÜ Tamme Auto sai kingiks omanimelise seaduse

Näiliselt mittemidagiütleva maapõueseaduse vastuvõtmisega kinkisid Reformierakond ja Keskerakond äsja OÜ Tamme Autole õiguse kaevandada igal aastal 0,5 miljonit tonni põlevkivi.

See seadus on jõhkras vastuolus valitsuse üldise poliitikaga, mille kohaselt keskkonnaministeerium peab läbirääkimisi põlevkivi kaevandajatega, et viia põlevkivi kaevandamise mahtu seniselt ca 23 miljoni tonni tasemelt 15 miljoni tonnini aastas.

No mis loogika on selles, et kui riik palub ühtedel kaevandajatel, kel on keskkonnaminister Villu Reiljani väljastatud kaeveload, kaevandamist vähendada, ning samal ajal kingib Tamme Autole võimaluse oma kaevandamismahtu suurendada!?

Seejuures on tüliõunaks osutunud parandusettepanek sõnastatud just nii, et sellele vastab kogu Eesti Vabariigis ainult üks firma ja selleks on Tamme Auto. Tamme Autole kingib nimeline seadus võimaluse praeguse õlihindade juures teenida megakasumit.

Valitsuses heaks kiidetud igati keskkonnasõbralik ja vajalik eelnõu täienes esimese ja teise lugemise vahel Riigikogus Reformierakonna, Keskerakonna ja Rahvaliidu toetusel parandusettepanekuga, mis võimaldab Tamme Autol senisest rohkem põlevkivi kaevandada. Hästi on selle seaduseparanduse varjatud mõtet kirjeldanud tänane Postimees.

Ehkki sotsiaaldemokraadid, IRL ja rohelised hääletasid sellise seaduse vastu, läks see KeReRa häältega ludinal läbi.

Rahvaliidu käitumine selle seaduse menetlemisel on loogiline, sest nende endine esimees Villu Reiljan oli just see mees, kes jagas keskkonnaministrina üliheldel käel mistahes firmadele lubasid põlevkivi kaevandamiseks. Hoopis teine tera on aga KeRe käitumine. Huvitav, kas mõni ajakirjanik tunneb huvi selle vastu, kuidas ja milliseid erakondi on Tamme Auto toetanud?

3.6.08

Teeni hästi, aga kuluta mõistlikult

Kui Äripäev.ee küsis oma lugejate käest, kas luksusautod tuleb maksustada või mitte, siis oli 840-st vastajast 50% luksusautode maksustamise vastu ning 38% selle poolt.
Selline tulemus oli üllatav, kuna Äripäeva lugeja on kõigist Eesti päevalehtede lugejatest kõige ettevõtlikum ja jõukam. Pealegi oli sotsiaaldemokraatidel vähe võimalusi oma ideed tutvustada ning enamus esimesi meediakajastusi tegi meie mõtte maha.

Õnneks on sotsiaaldemokraatide ideele tänuväärset reklaami teinud automüüjad, kes protestisid nagu üks mees luksusautode maksustamise vastu. Mis on ka igati loomulik, sest uus maks oleks neist paljude kahjulik. Täpselt sama moodi võitlesid mullu viimase võimaluseni aktsiisitõusu vastu õlle- ja viinatöösturid, sest alkoholi hinnatõus, mis on kasulik rahva tervisele ja suurendas riigieelarve tulusid, oli kahjulik nende ärile.

Sotsiaaldemokraadid soovivad luksusautode maksustamisega saavutada mitu eesmärki: muuta inimeste tarbimisharjumusi keskkonnasõbralikumaks, vähendada väliskaubanduse puudujääki ning suurendada riigi maksutulusid.

Eelmisel aastal osteti Eestis üle 900 auto, mis maksavad rohkem kui miljon krooni. Nii viidi meie majandusest välja ümmarguselt miljard krooni. Luksust nautivatel inimestel on õigus seda tulevikuski teha, aga riigil on õigus neile inimestele öelda, et keskkonnavaenulikku ja ebamõistlikku tarbimist Eesti ei soosi.

Ruumipuudusel kommenteerin lühidalt mõnd meedias enim kõlama jäänud vastuväidet. Esiteks peavad ühe mõtteviisi esindajad luksusautode maksustamist ebaõiglaseks, kuna mida kallim on auto ja mida rohkem kütust see neelab, seda rohkem maksab omanik riigile juba niikuinii käibemaksu.

Paraku on Eesti ja Leedu on ainsad EL liikmesriigid, kus autode omamist üldse ei maksustata. Igal pool mujal peetakse enesestmõistetavaks, et lisaks käibemaksule (ja karmile kütuseaktsiisile) maksustatakse autosid erinevalt muudest toodetest märksa rohkem, kuna tegu on keskkonnavaenulike ning ühiskonnale suuri täiendavaid kulusid tekitavate toodetega.
Autosid maksustatakse nii ostuhetkel kui ka iga-aastase maksuga. Mitmetes riikides seejuures nii üht- kui teistmoodi.

Tavaliselt on maksukoormus madalam autosid tootvates riikides, kuna seal on võimas autotööstuse lobby (nt Saksamaa) ning maksukoormus on suurem kõrgema keskkonnateadlikkusega riikides (nt Soome ja Taani). Eesti maksupoliitika jätab mulje riigist, kus on võimas autotööstus ja keskkonnavaenulik suhtumine.

Teiseks on küsitud, et miks me tahame autosid maksustada just mootori võimsuse ja mitte näiteks CO2 emissiooni järgi? Mootori võimsus on kõige lihtsamini määratletav ja seega administreeritav suurus. EL-is maksustatakse autosid nii mootori võimsuse, CO2 emissiooni, auto hinna kui ka nende näitude kombinatsioonide järgi. Kuna sotsiaaldemokraatide idee ei ole üldise automaksu kehtestamine, mille puhul maksustaks kõik 588 000 autoregistrisse kantud sõidukit, siis valisime mootori võimsuse.

Kolmandaks ei pea paika väide, et kui Eesti oma luksusautod maksustab, siis viiakse nad mõne muu riigi registrisse. Eesti ja Soome kuuluvad alates 2004. aastast Euroopa Liitu, ometi pole Soome kodanikud oma autosid Eesti registrisse möllinud, kuigi Eestis on autod maksuvabad, aga Soome automaksud on ühed EL-i kõrgeimad.

Neljandaks on ikka ja jälle küsitud, et miks oleme luksuse piirina määratlenud just 140 kW, millest ülespoole jääb praegu 28 000 autot. Luksuse määratlemisel oleme avatud arutelule, milliseid erandeid teha ning kuhu on mõistlik piir tõmmata – kas üles- või hoopis allapoole? Autoettevõtjate oskusteave on ses debatis vägagi teretulnud.

Kahjuks lähtuvad kõik senised vastuväited soovimatusest uut maksu kehtestada. Toon võrdluse ettevõtete tulumaksuga. Kuigi Eestil olnuks kõige lihtsam senisest tulumaksusüsteemist loobuda, tehti esmalt põhimõtteline otsus senise süsteemiga jätkamiseks. Alles pärast põhimõttelise valiku tegemist leiti parim juriidiline lahenduskäik ning näha kõvasti vaeva kuratlikult keeruliste maksutehniliste detailidega. Ka luksusautode maksustamisel on esmalt vaja teha põhimõtteline otsus, mille järel saab lahendada muud küsimused.

Üks oma ärihuve kaitsev autoärimees nurises, et luksusautode maksuga annab riik kodanikele sõnumi: teenige vähem, ärge tahtke oma elujärge parandada. Tegelikult on sotsiaaldemokraatide sõnum: teeni hästi, aga kuluta oma raha mõistlikult, ära riku rikkust nautides keskkonda ja ära vii oma raha Eesti majandusest välja.

See artikkel ilmus veidi lühendatult tänases Äripäevas.

2.6.08

Ekspresidendid ja nende abikaasad jäävad turvameeskonnata

Täna arutas Riigikogu põhiseaduskomisjon vabariigi presidendi ametihüvede muutmise seadust, mille kohaselt jäävad ekspresidendid ja nende abikaasad ilma seniste suurte turvameeskondadeta.

Infoks niipalju, et Arnold ja Ingrid Rüütli ning Helle Meri turvamisega tegeleb praegu igapäevaselt 17 julgestuspolitseinikku.

Eelnõu menetlusel toodi võrdlus Soomega, kus ekspresidendid Mauno Koivisto ja Martti Ahtisaari saavad igapäevaselt kenasti hakkama spetsiaalse turvamiseta. Koivistole tagatakse soliidne sõiduk koos autojuhiga iga kord, kui tal on vaja kusagile sõita. Ahtisaarile tagab Soome riik turvamehe iga kord ka siis, kui ekspresidendil on vaja sõita näiteks välislähetusse ÜRO peakorterisse New Yorki.

Siseministeeriumi esitatud seadusemuudatuse põhjuseks on soov kulusid kokku hoida. Turvameeskondadest loobumine tähendab aastas 2 miljoni krooni suurust kokkuhoidu, täpselt sama palju maksab näiteks ühe päästedepoo töös hoidmine.

Sisejulgeolekus on sel sajandil vähemaks jäänud ligi 1000 töökohta. Töökohtade arv on kasvanud ainult riigipeade ihukaitse osas ning mullu erandina ka Eesti Moskva saatkonna turvameeskonna suurendamise tõttu. See iseenesest näitab, et senised turvameeskonnad on üle paisutatud.

Siseministeeriumi esindajad kinnitasid, et oht ekspresidentidele ja nende abikaasadele praegu puudub ning viimastel aastatel pole toimunud ühtki vahejuhtumit, mis tõestaksid täiendava turvamise vajalikkust. Kui oht tulevikus tekib, siis saab siseminister koheselt määrata ekspresidendile ja nende abikaasadele isikukaitseks julgestuspolitsei turvameeskonna.

Pärast seaduse vastuvõtmist tagab Eesti riik nii perekond Rüütlile kui Helle Merile isikliku autojuhi ning nende elukohale elektroonilise valve. Samuti saab näiteks president Rüütel soovi korral välislähetusse minnes kaasa turvamehe – ehkki seni pole härra Rüütel sellist julgestust kordagi palunud. Nii Helle Meri kui ka Arnold Rüütliga on siseministeerium kavatsetavad muudatused läbi arutanud.