28.6.10

Kutsume Doonorite Seltsiga puhkajaid verd loovutama

Eesti Doonorite Selts kutsub täna käivituva sotsiaalreklaamikampaaniaga puhkust nautivaid inimesi verd loovutama, sest doonoriteks oodatakse just hästi puhanud terveid inimesi.

„Meenutame oma sotsiaalkampaaniaga puhkajatele, et lisaks suve nautimisele saab seda ilusat aega kasutada raskete haiguste või õnnetuste tõttu doonoriverd vajavate inimeste aitamiseks,“ ütles Eesti Doonorite Seltsi juhatuse liige Hannes Rumm.

Doonorite Seltsi sotsiaalkampaaniate abil kasvas aastatel 2007-2009 juulikuine doonorite arv Põhja-Eesti Regionaalhaigla (PERH) verekeskuse andmetel ligi 500 vereloovutaja võrra. Mullu suvel suurenes tänu esmakordsele venekeelsete meediakanalite kasutamisele sotsiaalkampaanias eriti märgatavalt doonorite arv Ida-Viru keskhaigla verekeskuses.

„Õnneks kasvab Eesti doonorite arv tasapisi ning eriti meeldiv on nooremate püsidoonorite osakaalu kasv,“ sõnas Rumm. „Doonoriks hakkamine näitab paljude kahekümnendates aastates inimeste soovi teha head ning olla ühiskonna vastutustundlik liige.“

Mullu sai Eesti haiglates erinevate verekomponentide ülekandeid 17 000 patsienti.

Doonorite Selts tänab ajalehti Õhtuleht ja Postimees, Ajakirjade Kirjastusele kuuluvaid ajakirju ning Rahvusringhäälingu raadiokanaleid, mis toetavad juba neljandat suve toimuvat sotsiaalreklaamikampaaniat tasuta reklaampindadega ja reklaamiajaga. Kampaaniat toetab ka Hasartmängumaksu Nõukogu.

Doonorite arv on PERH-i verekeskuse andmetel Eestis viimastel aastatel kõikunud 32 000 kuni 37 000 doonorini. Mullu oli Eestis doonorite arv elanikkonnast 2,63%, ehkki Maailma Tervishoiuorganisatsiooni (WHO) soovituse kohaselt peab stabiilsete verevarude tagamiseks doonorite arv olema 4% elanikkonnast.

Selle pressiteate väljastas eile Doonorite Selts.

27.6.10

Kaks küsimust Mnemoturniirile

Tänane Mnemoturniir esitas tarkadele meestele vastamiseks muuhulgas ka kaks minu küsimust.

1. Eesti päritolu Juri Hugo poeg Reiljan töötab Venemaa regionaalarengu ministeeriumis ministri asetäitjana. Ta on sündinud 1964. aastal Krasnodari krais ning lõpetanud sõjaväelise kõrgema ehituskooli. Enne ministri asetäitjaks saamist töötas ta mitmes riigiettevõtetes nagu näiteks Armstroi. Millise valdkonna eest Reiljan regionaalarengu ministeeriumis vastutab? Vihjeks niipalju, et tema töövaldkond on pälvinud tähelepanu nii Eestis kui kogu maailmas.

2. Režissöör Valentin Kuik nimetas ühes intervjuus oma parimaks mängufilmiks „Teaduse ohvrit“, mis valmis Tallinnfilmis 1981. aastal toonase Kesktelevisiooni tellimusel venekeelsena serbia kirjaniku Branislav Nusici romaani alusel. Filmi teeb eripäraseks see, et üht peaosalist mängis seal professionaalse näitleja asemel hoopis üks tänini hoopis teisest valdkonnast tuntud kultuuritegelane. Kes?

Esimesele küsimusele vastas Hardo Aasmäe lennult õigesti, aga teine küsimus pani targad mehed pikalt pead murdma ja väga erinevaid nimesid välja pakkuma.

Õige vastus esimesele küsimusele on: Juri Reiljan juhib Venemaa regionaalarengu ministeeriumis osakonda, mis vastutab tema sünnilinnas Sotšhis toimuvate taliolümpiamängude ehitiste õigeaegse valmimise eest. Serbia ainelises filmis mängis üht keskset osa aga kirjanik Mihkel Mutt.

See teine küsimus tõi mulle ka tänase saate auhinnaraamatu.

Geopoliitiliselt USA kaotusest Gaanale

USA kaotus jalgpalli MM-i kaheksandikfinaalis Gaanale tähendas sõltumata puhtalt sportlikest tulemustest paratamatult seda, et soccer jääb maailma suurimal sporditurul ka järgmiseks neljaks aastaks teiste suurte ameerika spordialade varju, sest nii nõrga tulemusega ei suuda jänki vutimehed niikuinii tähelepanu ja sellega kaasneva reklaamiraha pärast võistelda pesapallurite, ameerika jalgpallurite, korvpallurite ega hokimängijatega.

Kindlasti oli just turunduslikel põhjustel USA 1:2 kaotus Gaanale väga nukker tulemus FIFA jaoks, mis on aastakümneid põdenud põhjusel, et kogu muu maailma populaarseim spordiala ei pääse USA-s üldse pildile. Ja väga väikseks lohutuseks on FIFA globaalset jalgpalli ülemvõimu edendavatele tegelastele teadmine, et USA kaotus oli ainsaks heaks uudiseks tänavusel MM-il peaaegu täielikult läbi kukkunud Aafrika meeskondade pöidlahoidjatele.

Märgiliselt võib ainult 23 miljoni elanikuga Gaana küll esindada kogu 1 miljardi elanikuga Aafrika kontinenti, aga üleilmselt mainekuselt ega raha teenimise võimaluselt ei anna tervet seda maailmajagu võrreldagi näiliselt ainult 300 miljoni elanikuga USA-ga.

Enamuse eestlaste jaoks aga lõppes eilne mäng ilmselt meeldiva tulemusega, sest ootuspärane favoriit Koljat kaotas vastu ootusi väikesele Taavetile. Luues meile tulevikuks õhkõrna lootuse, et miks ei võiks siis ka Kalevite kangel maal sündinud jalg ükskord ometi tõusta väravalööjate nimekirja maailmameistrivõistluste finaalturniiril!

25.6.10

Karussellist ja vabadussambast

Väikese hilinemisega võtsime lastega presidendi Võidupüha-aegsel üleskutsel sõnasabast ning viisime Rakvere Vabadussõja mälestusmärgi juurde oma aiast korjatud lilli. Kurb kogeda, aga peale mõne ametliku olemusega vaniku ootasid meid seal vaid mõned üksikud kimbud.

Rakvere Vabadussõja mälestusmärgi külastamine oli minu jaoks nostalgiline naasmine lapsepõlve, sest kunagise ja praeguse Vabadussõja mälestusmärgi asukoht kandis vahepeal hoopis Kiigemäe nime, kuna kurikavalad kommunistid olid õhku lastud samba kohale rajanud rajoonilinna ainsa karusselli. Kuigi Rakvere gümnaasiumist vaid mõnesaja meetri kaugusel asuv karussell ei olnud minu koduteel, sattusime algklassides pahatihti klassikaaslastega kodu asemel hoopis Kiigemäele, kus sai iga ilmaga tundide kaupa pahaaimamatult ringi tiireldud ja kommunistide rõõmuks rahvuslikku pühadust teotatud.

Õnneks asub Rakvere Vabadussõja mälestusmärk praegu igati väärika haljastusega paigas, mida täiendab mäe jalamil mõnus ja popp laste mänguväljak.

17.6.10

Parteikontorite võim suureneks, valijate võim väheneks

Mullu käis linna- ja vallajuhte Eestis valimas 662 813 inimest ja europarlamendi liikmeid valis 399 181 inimest. Mõlemal juhul oli mullu valimisaktiivsus palju kõrgem kui varasematel aastatel, kuigi tekkis tõepoolest ebanormaalne olukord, kus valimised toimusid vaid neljakuulise vaheaja järel.

See näitab, et sajad tuhanded inimesed tulid hea meelega valima, sest nad tahtsid oma mõtete kandjaid toetada, millegi vastu protestida ning Eesti elu üle otsustamises kaasas rääkida. See näitab, et valijatel pole sagedaste valimiste vastu midagi. Sel taustal mõjub päris kummaliselt jutt, et valimised tuleb korraldada nii harva kui võimalik, sest need segavat normaalset riigijuhtimist.

Enamikus Euroopa riikides on välja kujunenud tava, et parlamendi ja omavalitsuste valimised vahelduvad rütmiliselt. See rütm annab valijatele omavalitsuste valimisel lisaks kohaliku elu küsimuste üle otsustamisele võimaluse anda valitsuserakondadele märku, kas võimuparteide poliitikaga ollakse rahul või mitte. Olgu Saksamaal, Prantsusmaal, Soomes või Lätis, ikka tõlgendatakse kohalikke valimiste tulemusi üleriigiliselt just nii, et kas need tugevdasid või nõrgendasid võimuparteide ja valitsuse positsioone.

Eestis tekitati eelmise põhiseaduse muudatusega samuti selline mõistlik rütm, kus Riigikogu ja omavalitsuse valimised toimuvad iga kahe aasta tagant. Sotsiaaldemokraatide meelest pole mingit põhjust seda euroopalikku ja demokraatia toimimiseks hädavajalikku rütmi muuta. Ka näide, et 1999. aastal toimusid meil kohalike omavalitsuste valimised kõigest pool aastat pärast parlamendi valimisi, siinkohal ei päde, sest kui vaadata nende valimiste tulemusi, siis nad sarnanesid suuresti ja ei pakkunud valijatele võimalust anda tagasisidet valitsusparteidele ning võtsid valitsusparteidelt võimaluse saada õigel ajal tagasisidet, mis läks neile tagantjärele tarkusega päris kalliks maksma.

Praegune rütm, mille puhul Riigikogu ja omavalitsuste valimised vahelduvad iga kahe aasta tagant, on palju parem kui väljapakutud mudel, kus nad toimuvad samal aastal. Kuigi õnneks on eelnõust välja võetud kõige suurem rumalus, omavalitsuste valimiste ja Riigikogu valimiste korraldamine samal päeval, mis ilmselgelt oleks tähendanud seda, et kohaliku elu küsimused jäävad tähtsuselt Riigikogu valimiste varju.

Sotsiaaldemokraadid on arvamusel, et Reformierakonna ja IRL-i valimisreform vähendab valijate võimu ja suurendab parteikontorite võimu, sest see annab valijatele võimaluse sekkuda Eesti elu juhtimisse ainult iga nelja aasta tagant, mitte öelda oma sõna sekka otseselt iga kahe aasta tagant, nagu praegu.

Ühe olulise põhjusena selle reformi vastu toon välja ka asjaolu, et saja aasta peale kavandatud valitsusreform ei ole niikuinii jätkusuutlik, sest nagu näitab eelmise sajandi ajalugu, muudetakse nii pika aja vältel valimissüsteemi korduvalt niikuinii. Nagu toodi välja ka põhiseaduskomisjonis toimunud aruteludel - ja seda tegi IRL-i esindaja -, on see nii juhtunud mitte ainult Eestis, vaid ka mõne erandiga kõigis Euroopa riikides.

Kui ka Eesti lähiajaloos tagasi vaadata, siis isegi alates 1992. aastast jõustunud valimissüsteem on juba kaks korda muutunud ja seda oluliselt. Esiteks pikendati omavalitsuste valimistsüklit ja see viidi n-ö peegelpilti Riigikogu valimistega, ning teiseks lisandusid pärast Eesti ühinemist Euroopa Liiduga meie valimistsüklisse europarlamendi valmised. See tähendab, et olukorras, kus ainuüksi väljapakutud valimisreformi üleminekuaeg on peaaegu 20 aastat, on juba selle üleminekuaja lõpuks väga suur tõenäosus, et reformi tulemused ei ole enam jõus.

Toon välja ka selle asjaolu, et valimissüsteemi stabiilsus on omaette oluline väärtus, mis tagab ühiskonna turvalise toimimise pika aja vältel. Praegu väljapakutud lahendus paiskab turvalise valimiskorra ligi 20 aastaks sassi ja nagu öeldud, pole üleminekuaja lõppedes mingit garantiid, et see nii pika aja järel toimima jääb. Seetõttu ei toeta sotsiaaldemokraadid sellist valimisreformi, mis suurendab parteikontorite ja vähendab valijate võimu.

Selle kande aluseks on eilne sõnavõtt Riigikogus SE 775 esimesel lugemisel.

11.6.10

Kes on Tallinna presidendikandidaat 2011. aastal?

Neli aastat tagasi 23. septembril kogunesid tuhanded tallinlased Estonia kõrvale Tammsaare parki ja laulsid koos Tõnis Mägi, Maarja-Liis Ilusa, Ivo Linna ja teiste tuntud muusikutega presidendikandidaat Toomas Hendrik Ilvese toetuseks.

Enamus neist inimestest ei läinud korraldajate üllatuseks kontserdi lõppedes koju, vaid jäi Estonia juurde valimistulemusi ootama. Kui siis vastvalitud president paar tundi hiljem Estonia rõdule astus, tervitasid teda südamest tulnud rõõmurõkatusega tuhanded pealinlased.

Kahjuks juhtus neli aastat tagasi ka nii, et kuigi toetuskontsert ja avaliku arvamuse küsitlused näitasid tallinlaste ülekaalukat toetust Ilvesele, ei hääletanud erinevalt linlaste tahtest ükski Tallinna esindaja valimiskogus Ilvese poolt. Selle põhjuseks olid paar sätet presidendi valimise seaduses, mis andsid Keskerakonnale võimaluse võtta endale kõik 10 pealinna valijameeste kohta. Nii tekkis olukord, kus valijameeste kogus Tallinna linna esindanud Keskerakonna ja viimase armust ka mõned Rahvaliitu kuuluvad valijamehed eirasid täielikult linlaste enamuse tahet.

Sama ebaõiglane loogika kehtis ka pea kõigi teiste üle 10 000 elanikuga linnade kohta, kust presidenti lähetati valima rohkem kui üks valijamees. Kahjuks kehtis toona põhimõte „võitja võtab kõik“, mitte demokraatlik ja õiglane põhimõte, et valijamehed jagunevad Toomas Hendrik Ilvese ja Arnold Rüütli vahel õiglaselt vastavalt sellele, kui palju kummalgi kandidaadil linnavolikogudes toetust on.

Juba neli aastat tagasi rõhutasid sotsiaaldemokraadid, et selline süsteem on ebademokraatlik ning seda tuleb muuta. Viimaks sai eile Riigikogu põhiseaduskomisjoni heakskiidu nelja erakonna, sealhulgas loomulikult ka sotsiaaldemokraatide esitatud eelnõu, mis muudab presidendi valimise seadust nii, et valijameeste kohad jagunevad järgmisel aastal linnavolikogudes õiglaselt opositsiooni ja koalitsiooni vahel.

Tallinna näitel tähendab seadusemuudatus seda, et 2011. aasta septembris jagunevad 10 valijamehe kohta Keskerakonna ja teiste erakondade vahel vastavalt nende esindatusele linnavolikogus. Seega ei kordu enam olukord, kus kogu Tallinna nimel valib pealinlaste presidendikandidaadi sisuliselt ära Edgar Savisaar üksinda.

Kui seadust aga ei muudeta, siis toetavad kõik pealinna 10 valijameest veidi enam kui aasta pärast üksmeelselt Keskerakonna presidendikandidaati, kuigi võib juba ette kindel olla, et Eesti kodakondsust omavate pealinlaste enamuse toetust ei kogu Keskerakonna kandidaat niikuinii.

Praeguseks pole endine sotsiaaldemokraatide esimees Toomas Hendrik Ilves veel otsustanud, kas ta kandideerib ka järgmiseks presidendi 5-aasta pikkuseks ametiajaks. Aga tänu seadusemuudatusele võib kindel olla, et kui ta seda teeb, siis kogub Ilves erinevalt eelmisest korrast ka Tallinna valijameestelt toetushääli, sest uus valimiskord on õiglasem.

See lugu ilmus veidi lühendatult ka tänases Linnalehes.

10.6.10

2039. aastal toimuvad korraga neljad valimised?

Täna Riigikogu põhiseaduskomisjonis arutlusel olnud Reformierakonna ja IRL-i valimisreformi nõrkust iseloomustab kõige ilmekamalt asjaolu, et selle järgi toimuksid 2039. aastal järjepanu Riigikogu, Europarlamendi, presidendi ja omavalitsuste valimised.

Hääletan järgmisel nädalal esimesel lugemisel sellise valimisreformi vastu kolmel põhjusel. Esiteks on praegune rütm, mille kohaselt Riigikogu ja omavalitsuste valitsused vahelduvad iga kahe aasta tagant, palju parem. Nii saavad valijad iga kahe aasta tagant erakondadele valimiskastide juures selgeks teha, kas nad kiidavad nende tegevuse heaks või laidavad maha. Reformierakonna-IRL-i valitsusreform vähendab valijate võimu ja suurendab parteikontorite võimu, sest annab valijatele võimaluse sekkuda Eesti elu juhtimisse ainult iga nelja aasta tagant.

Teiseks pole 100 aasta peale kavandatud valitsusreform jätkusuutlik, sest nagu näitab eelmise sajandi ajalugu, muudetakse nii pika aja vältel valimissüsteemi korduvalt niikuinii. (Sama kinnitab enamuse Euroopa riikide ajalugu.) Isegi 1992. aastal jõustunud valimiskord on muutunud juba kaks korda - esiteks pikendati omavalitsuste valimistsüklit ning teiseks lisandusid pärast ühinemist Euroopa Liidu europarlamendi valimised.

Kolmandaks on valimissüsteemi stabiilsus omaette oluline väärtus, mis tagab ühiskonna turvalise juhtimise pika aja vältel. Paremparteide välja pakutud valimisreform paiskab selle 20-aasta pikkuse ülemineku perioodi ajaks sassi.

Õnneks on tõenäosus, et selline valimiskorra muutus jõustub, väike, sest põhiseaduse muudatuse peab heaks kiitma nii praegune kui ka järgmine Riigikogu koosseis. Praeguses Riigikogu koosseisus sunnivad Reformierakond ja IRL selle muidu alati demokraatlike väärtuste kaitsmisest jutlustavate roheliste abiga läbi, aga järgmises Riigikogu koosseisus on selle õnnetu eksperimendi läbiminek vähemtõenäoline.

8.6.10

Delfi küsib, mina vastan

1. Kuidas hindad Rahvaliidu nn ühendajate leeri põrumist ja mida see tähendab enne järgmisi RK valimisi?
Rahvaliidu ja sotside ühinemise ebaõnnestumine tähendab seda, et suur osa Rahvaliidu tegusatest liikmetest kolib enne 2011. aasta Riigikogu valimisi mõnda teise erakonda. Nagu elu näitab, eelistab suur osa vasakpoolse mõtteviisiga rahvaliitlastest liituda sotsiaaldemokraatidega, aga kindlasti leidub rahvaliitlaste seas ka liberaalse ja konservatiivse maailmavaate kandjaid.

Paljud Rahvaliidu vallajuhid erakonda vahetama ei kiirusta, kuid kuna Rahvaliit jääb niikuinii järgmisel aastal valimiskünnise taha, siis lahkuvad nemad erakonnast enne järgmisi omavalitsuse valimisi ja jätkavad parteitutes valimisliitudes või mõnes muus erakonnas.

2. Mida tähendab sotsidele, kui järgmisse parlamenti pääsevad KE, IRL, RE ja SDE?
See on ülisuur muutus kogu Eesti poliitika jaoks, kui esimest korda taasiseseisvunud Eestis on parlamendis esindatud ainult neli erakonda. Niisugune muutus näitab hoolimata paljude inimeste rahulolematusest erakondadetegevuse suhtes võimu koondumist senisest märksa väiksema arvu parteide kätte. Tõenäoliselt koosneb sellisel juhul järgmine valitsusliit algusest peale kahest erakonnast. Sotside jaoks tähendab ainult nelja partei kuulumine parlamenti juhul, kui erakondade toetuse valmistel oluliselt ei muutu, et meie võimalused järgmisesse valitsusse kuuluda on luua valitsusliit kas Reformierakonnaga, Keskerakonnaga või Keskerakonna ja IRLiga.

Selle intervjuu põhjal valminud nupuke ilmus hiljuti Delfis.

1.6.10

Riigikogu kossumeeskond lõpetas hooaja ilusa võiduga Raplas

Riigikogu korvpallimeeskond lõpetas tänavuse hooaja ilusa võiduga Raplamaa omavalitsejate üle tulemusega 90:80.

Meie meeskonna skoori eest hoolitsesid tavapäraselt põhiliselt Jüri Ratas ja Indrek Saar, kes lammutasid vastaste kaitset vastavalt kiirrünnakutega ning tabavate keskpositsioonivisetega. Indrek tegi suurepärase esituse ka kaitses, kus ta võttis korralalikult kinni 2-meetrise vastaste keskmängija Mihkel Itali, kes veel mõni aasta tagasi mängis Eesti kõrgliigas.

Mul endal oli eriti heameel selle üle, et seisul 84:80, kui vastased olid 2 minutit enne lõppu tagasi mänginud meie 12-punktilise eduseisu, panin sisse mõlemad vabavisked eduseisuks 86:80. Üldse oli meil uues Rapla Sadolini hallis raske mängida 12-liikmelise vastasmeeskonnaga, kuna meil oli vaid 2 vahetusmeest. Taaskord aitas Riigikogu meeskonna rasketest hetkedest üle meeskonnavaim, mis lõi viimati välja meie võidumängudes Balti liigas. Platsil käisid veel Kalvi Kõva, Kalle Laanet, ning Riho Kangur ja Peep Pillak Riigikogu kantseleist.

Rõõm kordaläinud hooajast oli nii suur, et põgusal tagasiteel Raplast lauldi bussis Jüri Ratase palvel ning Indrek Saare eestlaulmisel ainult isamaalisi laule.