27.5.09

Ei läinud, vaid löödi minema

Ainult kaks tundi enne seda, kui peaminister teatas sotsiaaldemokraatlike ministrite ametist vabastamisest, kiitsid meie ministrid eelmisel neljapäeval heaks 3,4 miljardi krooni suuruse lisaeelarve. Muuhulgas sisaldus lisaeelarves näiteks nii „populaarne“ idee nagu kütuse aktsiisitõus.

Kui rahandusminister Ivari Padar ja sotsiaaldemokraadid oleksid valitsuses tõesti ainult valimiskampaaniat teinud – nagu väidavad Reformierakond ja IRL – siis poleks me mingil juhul mõni tund enne valitsusest välja lükkamist võtnud endale nii suurt poliitilist vastutust, vaid oleksime selle veeretanud järgmise valitsuse õlule. Bensiini hinna tõstmine on kogu maailmas täiesti ainulaadne viis valimiskampaania tegemiseks!

Rääkimata siis sellest, et sotsiaaldemokraatide osalusel on tänavust riigieelarvet tasakaalustatud kokku 14 miljardi krooni ulatuses. Tänu sotsiaaldemokraatide otsusekindlusele ja rahandusminister Padari heale tööle on Eesti hoolimata sellest, et meie majanduslangus on üks Euroopa Liidu kõige kiiremaid, nende seitsme riigi seas, mille eelarvepuudujääk oli hiljutise Euroopa Komisjoni analüüsi kohaselt väiksem kui 3% SKT-st.

Seega ei pea paika jutt sotsiaaldemokraatide soovimatusest valitsusvastutust kanda. Valitsusliidu lagunemise põhjuseks oli Reformierakonna ja IRL-i otsus vabaneda sotsiaaldemokraatidest, mis hoolimata oma 10-st kohast Riigikogus, osutusid 60-liikmelises valitsusliidus liiga tugevaks ja põhimõttekindlaks jõuks. Paremparteisid häiris see, et hoolimata ränkraskest ajast ja pidevast rahandusminister Padari materdamisest tõusis arvamusküsitlustes nii sotsiaaldemokraatide kui meie eurovalimiste esinumbri populaarsus. Seetõttu tehti Ansipi ja Laari tagatoas külm, et mitte öelda küüniline otsus, vahetada sotsiaaldemokraadid pehmema partneri vastu.

Loogiline olnuks kutsuda sotsiaaldemokraatide asemel oleks valitsusse esmalt rohelised, sest nemad kaasati koalitsioonikõnelustesse juba pärast 2007. aasta valimisi. Roheliste kaasamine olnuks loogiline ka selles mõttes, et nad on erinevalt korruptsioonisüüdistustest räsitud Rahvaliidust puhta mainega ning koostöö nendega ei vihasta IRL-i ja Reformierakonna valijaid.
Ent paremparteide küüniline valik langes Rahvaliidu kasuks just eeldusel, et olematu toetusega Reiljani parteil pole enam midagi kaotada ning nemad liituvad valitsusega niikuinii.

Eelneva taustal on selge, et paljuräägitud töölepinguseadus on vaid ettekääne sotsiaaldemokraatide valitsusest välja puksimiseks. Detailidesse süvenemata meenutan Äripäeva lugejatele, et tööandjate ja ametiühingute keskliidud leidsid mõlemale poolele sobiva lahenduse töölepingu seaduse muutmiseks olukorras, kus tööpuudus kasvab väga kiiresti. Selle lahendusega olid päri ka sotsiaaldemokraadid, kuid mitte Reformierakond ja IRL. See oli ajalooline olukord, kui kahe parempartei ideoloogid kaitsesid Eesti majandust Eesti ettevõtjate eest.

Valitsust lagundas ka Reformierakonna klammerdumine oma valimislubaduste külge, mille täitmine masu ajal oli sotsiaaldemokraatidele täiesti vastuvõetamatu.

Sotsiaalminister pakkus välja 300 krooni suuruse lastetoetuse vähendamise 10% võrra, kuid ei võtnud sentigi maha vanemahüvitisest, mille ülempiir on ligi 30 000 krooni kuus. Reformierakond käis välja idee vähendada 250 krooni võrra tulumaksuvaba miinimumi, kuid oli kindlalt vastu sotsiaaldemokraatide ettepanekule tõsta tulumaksu määra. Reformierakonna ettepanek tähendab seda, et 52 krooni kuus kaotavad nii koristajatädi kui peaminister. Sotsiaaldemokraatide ettepanek toob riigieelarvesse rohkem raha ning on märksa õiglasem, sest 1% suurune tulumaksumäära tõus võtab koristajatädilt 20 krooni ning peaministrilt ligi 700 krooni.

Eesti poliitiline tulevik on murettekitavalt ebakindel. Praeguse valitsuskriisi tekitamisega võtsid eelkõige peaminister Andrus Ansip ja Reformierakond endale väga suure vastutuse. Sotsiaaldemokraadid loodavad, et nad leiavad kriisile võimalikult ruttu lahenduse. Kahjuks on viimane nädal näidanud, et peaminister ega tema partei ei kontrolli enam neid protsesse, mille nad käivitasid.

Hullemaks teeb olukorra see, et isegi kui uus koalitsioon või vähemusvalitsus saab juunis maha veel ühe lisaeelarvega, siis algab kohe sama piinarikas 2010. aasta riigieelarve tegemine. Kuna oktoobrikuised omavalitsuste valimised mõjutavad tugevasti olukorda Toompeal, siis kestab poliitiline ebakindlus kahjuks sügiseni.

See lugu ilmus veidi lühendatult tänases Äripäevas.

21.5.09

Arupärimine peaminister Andrus Ansipile

Esitasin äsja Riigikogus peaminister Andrus Ansipile järgmise töötukassa teemalise arupärimise:

Hr. Andrus Ansip
21. mai 2009. a.
Peaminister

Arupärimine

Austatud härra Ansip

24. novembril 2005. aastal langetas teie juhitud valitsus töötuskindlustuse maksemäärasid 40% võrra. Otsust valitsuse pressikonverentsil kommenteerides ütlesite, et Töötukassasse on korjatud kokku ebamõistlikult palju raha:

„Praeguseks on kogunenud jääk 1,86 miljardit, aasta lõpuks 2 miljardit, mõne aja pärast 3 miljardit ja tuleb tunnistada, riigil ei ole selle rahaga midagi peale hakata, sest see raha on seotud väga kindla kasutusotstarbega ja on täiesti ebaeetiline hakata seda otstarvet laiendama. /---/ Riik peab loobuma nende vahendite kokkukogumisest, mida riigil kindlasti ei lähe vaja sellel otstarbel, milleks ta neid vahendeid on väitnud, et ta kokku korjab.”.

Sellest tulenevalt küsin teilt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse paragrahv 139 alusel kas te tunnete enda vastutust Eesti Töötukassa reservide ebapiisavuse eest?

lugupidamisega
Hannes Rumm

20.5.09

Kelle taskust raha võtta?

Sel esmaspäeval pani Reformierakond valitsuse kabinetiistungil lauale ettepaneku vähendada kõigi tööl käivate inimeste sissetulekut 52 krooni ja 50 sendi võrra kuus ehk 630 krooni võrra aastas. Just sellist sissetuleku vähenemist tähendab Reformierakonna soov vähendada tulumaksuvaba miinimumi praeguselt 2250 kroonilt 2000 kroonini kuus.


Reformierakonna ettepanek kohtleb võrdselt nii 75 000 krooni kuus teenivat peaminister Andrus Ansipit (see on valitsusjuhi mullune palganumber) kui 4350 krooni suurust miinimumpalka teenivat koristajatädi.


Sotsiaaldemokraadid on korduvalt teinud riigi tulude ja kulud tasakaalustamiseks ettepaneku suurendada tulumaksumäära. Kui tõsta tulumaksumäära 1% võrra, kaotaks Andrus Ansip oma palgast üle 700 krooni, koristajatädi aga veidi üle 20 krooni.


Ettepanekud tõsta tulumaksumäära ei ole sotsiaaldemokraatide süljelärakad Reformierakonna ja IRL-i pihta, nagu hiljuti väitis Õhtulehes Taavi Rõivas, vaid igati asjalik ettepanek, mille teostamine aitab Eesti riigil ülemaailmse majanduskriisiga toime tulla. Reformierakonna soov vähendada tulumaksuvaba miinimumi tooks riigile poole aastaga täiendavat tulu ligi 190 miljonit krooni, 1% suurune tulumaksumäära tõus ligi 350 miljonit krooni.


Tõin selle näite kirjeldamaks neid erimeelsusi, mis valitsuses tüli majja tõid ning lõppesid Reformierakonna ja IRL-i otsusega leida endale sotsiaaldemokraatide asemele mõni kuulekam koostööpartner. Küsimus ei ole kindlasti sotsiaaldemokraatide soovis lahkuda valitsusest ja jätta rasked otsused tegemata, vaid selles, et me oleme vastu seisnud ebaõiglastele otsustele, mis eelistavad peaministrit koristajatädile.


Nii Reformierakonna kui sotsiaaldemokraatide ettepanek tähendab maksukoormuse tõusu. Nende ettepanekute kõige suurem erinevus on see, et oravapartei tahab riigieelarves haigutavat auku täita võttes suurema osa rahast vaesematelt inimestelt, sotsiaaldemokraadid peavad õigeks võtta suurem osa rahast rikkamatelt inimestelt.


Reformierakonna puhul on oluline põhjus vaesemate inimeste „võrdsel kohtlemisel“ see, et tulumaksumäära alandamine on olnud nende kõige olulisem valimislubadus. Ja isegi masendava majanduskriisi ajal ei taha oravapartei sellest viimase võimaluseni loobuda.


Nagu ikka on ilu vaataja silmades. Üks osa inimesi arvab, et õiglane ongi nii Andrus Ansipi kui koristajatädi palka vähendada võrdselt 52 krooni ja 50 sendi võrra. Need inimesed valivad Reformierakonda. Teine osa inimesi arvab, et õiglane on hoopis see, kui suurendada tulumaksumäära, sest nii võetakse peaministrilt rohkem ja koristajatädilt vähem. Neil inimestel on põhjust hääletada sotsiaaldemokraatide poolt, sest just tänu meie vastuseisule ei läinud tulumaksuvaba miinimumi vähendamine valitsuses läbi.


Sotsiaaldemokraadid on lagunevas valitsuses olnud töökad ja ausad partnerid. Uskumatu majanduslanguse tingimustes on suuresti tänu rahandusminister Ivari Padari heale tööle Eesti riigi rahanduse tervis päris heas korras ja annab silmad ette enamusele Euroopa riikidele.


„Tänutäheks“ on meie kolleegid ja konkurendid viimastel kuudel rahandusministrit pidevalt halvustanud, et rikkuda tema võimalusi peatsetel europarlamendi valimistel. Padari mainet pole need rünnakud aga küünevõrragi mõjutanud, sest töökus ja kohusetunne on talle nii omased, et paistavad selgelt silma isegi telekaamera kaudu.


See artikkel ilmus veidi lühendatult tänases Õhtulehes.

Oleks seal sada jalga, küll saaks sülti!

Sotsiaaldemokraatide esinumber eurovalimistel Ivari Padar kasutab oma valimiskampaanias vanasõna "Oleks seal sada jalga, küll saaks sülti!"

Ivari telereklaam on sisult nii marurahvuslik kui ka kosmopoliitne, sest üks klipp on suisa võrukeelne, aga samas askeldab selles ka sõbralik ufonaut. Soovitan kõigil huumorisõpradel klippi vaadata aadressil: http://www.padar.ee/?26

Kes kardab siseminister Jüri Pihli?

Muidugi on sotsiaaldemokraatide valitsusest välja puksimise peamine põhjus Reformierakonna ja IRL-i soov vabaneda liiga tugevaks osutunud partnerist ning otsida meie asemele puudli-staatusega nõustuv erakond. Ent üllataval kombel just vahetult enne valimisi korraldatud valitsuskriis tekitab pärast eilseid uudiseid Ida politseiprefekti Aivar Otsalti kinni pidamise ning Villu Reiljani süüdimõistmise kohta veel ühe väga olulise küsimuse.

Eilsete uudiste valguses tekib paratamatult küsimus: kes kardab siseminister Jüri Pihli ning kellele on kasulik tema ametist vabastamine?

Siseminister Pihl on olnud üks kõige tugevamaid Eesti siseministreid läbi aegade. Avalikkusele on rohkem silma paistnud Pihli edukas tegevus liiklussurmade vähendamisel ning siseministeeriumile alluvate ametite liitmisel juhtimiskulude kokku hoidmisel. Ent vähemalt sama edukas on siseminister Pihl olnud ka korruptsiooni väljajuurimisel omavalitsustes ning politseis.

Ida prefekti Aivar Otsalti kinni pidamine väga tõsiste kahtlustuste tõttu on suur mure peaminister Andrus Ansipi jaoks, kes on kõrge politseiametniku vana tuttav. Nagu näitavad Villu Reiljaniga seotud kohtuasjad, võib selliste kuritegude uurimise puhul avalikkuse ette jõuda väga üllatavaid seoseid ja fakte.

Nii Reformierakonda kuuluva peaministri kui ka Rahvaliidu jaoks on selgelt palju mugavam see, kui poliitiliselt ülitundlike uurimiste ajal on siseministri ametis sotsiaaldemokraat Jüri Pihli asemel mõni rahvaliitlane. Eesti politsei ja õigussüsteemi usaldusväärsuse seisukohalt oleks aga kindlasti parem, kui Aivar Otsaltile esitatud kahtlustuste uurimise ajal töötaks siseministrina Jüri Pihl.

Vandenõuteoreetikutele annavad eilsed uudised küllaga alust arutleda teemal, kas üks täiendav põhjus vahetult enne valimisi ja keset raskeid eelarvemuudatusi sotsiaaldemokraatide valitsusest väljapuksimiseks on vajadus vabaneda liige tugevast ja sõltumatust siseministrist?

18.5.09

Majandust kaitstakse ettevõtjate eest

Kuigi kolmapäeval avaldasid Rahvaliidu liikmed peaminister Andrus Ansipile umbusaldust, helistas valitsusjuht juba reedel Rahvaliidu esimehele ning kutsus rahvaliitlasi valitsusega ühinema.

Miks tegi Reformierakonna esimees sellise poliitilise spagaadi, et tema ülimat paindlikkust kadestaksid isegi iluvõimlejad Janika Mölder ja Irina Kikkas?

Murega Eesti riigi ja majanduse pärast pole siin mingit pistmist. Reformierakonna poliittehnoloogid kasutavad juba kolmandat valimistsüklit järjest vana võtet: keset valimisperioodi vahetatakse partnereid, et hajutada vastutust oma senise tegevuse eest ning nõrgestada seniseid partnereid.

Valitsusliidu lõhkumisel on erimeelsused töölepingu seaduse muutmisel vaid ettekäändeks. Tõsi ta on, et me oleme ja jääme kindlalt vastu soovile minna kümnete tuhandete töökoha kaotanud inimeste rahakoti kallale. Aga teisalt on sotsiaaldemokraadid välja pakkunud mitu lahendust, millega lisaks ametiühingutele nõus ka Tööandjate Keskliit.

Kes siis tunneb paremini Eesti majanduse probleeme – kas kahe parempartei ideoloogid või 23 suuremat majandusharu ning paljusid suurettevõtteid esindavad ärimehed? See on päris must huumor, kui Reformierakond ja IRL kaitsevad Eesti majandust ettevõtjate endi eest.

Töötuskindlustusmaksu maksavad kõik töötajad ja tööandjad ning nad on nõus oma maksemäära suurendamisega, et tagada töötutele suurem sissetulek ning suurendada paindlikkust Eesti tööturul. Ent IRL ja Reformierakond keeldusid ettevõtjate soovist vabatahtlikult suuremat maksu tasuda põhjusel, et nad kardavad kriitikat üldise maksukoormuse tõusu eest.

Eesti riigil jalad maas
Meenutan, et töötukassa hädad said alguse 2005. aastal, mil peaminister Andrus Ansip kärpis töötuskindlustuse maksumäära minimaalseks põhjusel, et muidu koguneb töötukassasse „mõttetult“ palju raha. Praegu sulevad töötukassa reservid nagu lumi just Reformierakonna ja Keskerakonna nelja aasta taguse populismi tõttu.

Mart Laar tõdes nädalavahetusel, et sotsiaaldemokraadid pole valitsusliidus kunagi reeturid olnud. Kahjuks luiskas Laar avalikkusele väitega, et nüüd lahkuvad sotsiaaldemokraadid valitsusest ise soovimata enam raskeid otsuseid teha. Erinevalt mõnest paremparteide ministrist on kõik sotsiaaldemokraatide ministrid oma haldusalas vajaliku kokkuhoiuga hakkama saanud. Ja pimegi näeb, et valitsust lõhuvad Ansip ja Laar.

Sotsiaaldemokraadid on eesotsas rahandusminister Ivari Padariga valitsuses igati vastutustundlikult käitunud. Eesti on üks seitsmest Euroopa Liidu liikmesriigist, kus riigieelarve puudujääk on väiksem kui 3% sisemajanduse kogutoodangust. See number näitab, et juhul, kui masu jääb vinduma pikkadeks aastateks, pole Eestil pankrotiohtu karta. Lisaks on Eestil tänu väiksele eelarvepuudujäägile säilinud võimalus minna 2011. aastal üle eurorahale, et suurendada meie majanduse usaldusväärsust ning tagada eestlaste palkade ja pensionite ostujõud.

Sotsid liiga tugevad
Hoolimata sellest, et viimasel aastal on tänu majanduslangusele valitsuses tulnud teha ainult raskeid otsuseid, on sotsiaaldemokraatide toetus valijate hulgas kasvanud.

Siin peitubki peamine põhjus, miks Reformierakond ja IRL soovivad koostöö sotsiaaldemokraatidega lõpetada. Riigikogus on sotsiaaldemokraatidel 10 ning paremparteidel 50 kohta. Sellegipoolest on sotsiaaldemokraadid suutnud kindlalt oma valijate huve kaitsta ning ka erakonnana tugevneda. Ebameeldivalt jõuliste sotsiaaldemokraatide asemel püütakse nüüd valitsusse meelitada mõnd erakonda, mis käituks parempoolsete puudlina.

Ajakirjanik Kalle Muuli hoiatas eile, et kui paremparteid lähevad ebaõiglaselt töötuks jäänud inimeste rahakoti kallale, korraldavad ka Eesti ametiühingud suuri protestiaktsioone. Leedus tõid ametiühingud aasta alguses tänavatele tuhandeid protestijaid ning sundisid parempoolset valitsust oma nõudmistele järele andma. On raske uskuda, et Eesti ametiühingud saaksid teisiti käituda nende jaoks kõige olulisema, töölepingu seaduse puhul.

See lugu ilmus veidi lühendatult tänases Õhtulehes.

15.5.09

Ansip otsib tuge üleeilsetelt umbusaldajatelt

Reformierakonna juhatus jahmatas täna avalikkust otsusega alustada koos IRLiga poliitilisi konsultatsioone valitsuse laiendamiseks Roheliste ja Rahvaliiduga, mis alles üleeile avaldasid peaminister Andrus Ansipile umbusaldust.

Sotsiaaldemokraadid jäävad huviga ootama, milline neist erakondadest, kes veel kolmapäeval soovis näha Andrus Ansipi lahkumist peaministri kohalt, avaldab vaid nädal hiljem soovi Reformierakonna esimehe juhitud valitsusega ühinemiseks. Mistahes erakond kaotab niimoodi käitudes oma näo, sest nii Roheliste kui Rahvaliidu jaoks tähendab valitsusega ühinemine kohe vajadust müüa kiirkorras reformimata metsamaad, millele nad siiani on jõuliselt vastu sõdinud.

Põhjus võimaliku uue valitsusliidu loomiseks on lihtne - mõlemat paremparteid häirib tugevasti asjaolu, et hoolimata vaid 10 kohast Riigikogus on sotsiaaldemokraadid end praeguses valitsuses tugevasti kehtestanud. Reformierakonda ning IRL-i häirib tugevasti see, et hoolimata väga raskest ajast on sotsiaaldemokraadid suutnud valitsusse kuuludes oma valijaskonda suurendada.

Praeguse kriisi põhjus ei ole niivõrd töölepingu seaduses, mille osas on sõlmitud kolmepoolseid kokkuleppeid ligi miljardi krooni kokkuhoidmiseks Töötukassa eelarves. Vaidlusaluseid küsimusi on veel vaid suurusjärgus 65 miljonit krooni. Vaidlus töötuskindlustuse seaduse üle on vaid ettekääne valitsusliidu lõhkumiseks, sest riigieelarve puhul haigutab praegu sotsiaalministeeriumi ja haridusministeeriumi eelarves üle 2 miljardi krooni suurune auk.

Kui Reformierakond lõhub praeguse valitsuse, võtab ta endale väga suure vastutuse. Kui valitsuskriisi tõttu ei õnnestu teha lähima poolteisekuu vältel vajalikke muudatusi riigieelarve tasakaalu hoidmiseks 3% piiril SKT-st, siis satub suurde ohtu eurorahale üleminekul 2011. aastal. Eurole üleminek enne 2011. aasta märtsis toimuvaid valimisi on aga viimane lubadus, mida peaminister ja Reformierakond oma valimislubadustest veel üldse täita suudavad.

P.S. Poliitiliste konsultatsioonide tempo sõltub muuhulgas ka Eesti kohtu tööst, sest teisipäeval saab Rahvaliidu liidrid Villu Reiljan teada, kas nad mõistetakse süüdi või mitte.

13.5.09

Miks sotsiaaldemokraadid toetasid valitsuse jätkamist?

Sotsiaaldemokraadid hääletasid äsja üksmeelselt praeguse valitsuse jätkamise poolt, sest valitsuskriis ei aita Eestil ülemaailmsest majanduskriisist tulenevaid raskusi võita, vaid hoopis võimendab neid probleeme.

Hea näide on siin meie naabermaa Läti, kus valitsuse vahetus majanduskriisi kõige raskemal hetkel ei lahendanud ühtki majandus- ega rahandusprobleemi. Läti uus valitsus on võrreldes Eesti valitsusega olnud teovõimetu oluliste otsuste tegemisel, ehkki erinevalt Eestist nõuab neilt endale võetud kohustuste täitmist rahalise karistusega ähvardades IMF. Valitsusevahetus aitas Lätis ainult leevendada valijate ebatavaliselt suurt umbusaldust võimuparteide vastu, mis oli kukkunud 2-5 protsendini.

Kuigi praegune Eesti valitsus on viimasel aastal teinud väga ebapopulaarseid otsuseid, on valijad nende otsuste vajalikkust mõistnud, sest valitsuserakondade toetus pole oluliselt langenud, vaid sotsiaaldemokraatide puhul koguni veidi tõusnud. Meenutan, et viimase avaliku arvamuse küsitluse kohaselt oli valitsusparteide toetus 27%, 14% ja 14%. Lihtne rehkendus näitab, et üle poole kindlat valimiseelistust omavatest valijatest toetab valitsusparteisid.

Me ei hääletanud valitsuse jätkamise poolt mitte selle pärast, et soovime oma ministrikohtadest kümne küünega kinni hoida. Sotsiaaldemokraadid on tänavu valitsusliidus oma tugevat selgroogu näidanud. Nii tugevasti, et eelmisel nädalal ähvardas peaminister Andrus Ansip ja Reformierakond meid valitsusest väljaviskamisega, kuna sotsiaaldemokraadid kaitsesid väga jõuliselt oma seisukohti näiteks töölepinguseaduse puhul. See tüli näitab, et sotsiaaldemokraadid suudavad valitsuses oma seisukohti edukalt kaitsta. Eelmises valitsusliidus, kus Reformierakonna partneriteks olid palju suuremat häältearvu omades Keskerakond ja Rahvaliit, lasti oravaparteil rahulikult oma poliitikat kehtestada.

Selgrootut käitumist suhtumises valitsusse näitasid viimasel nädalal hoopis Rahvaliidu liikmed, kes eelmisel nädalal jagasid juba ministrikohti lootuses, et sotsiaaldemokraadid sunnitakse valitsusest lahkuma ja asendatakse rahvaliitlastega. Lootus valitsusse pääseda oli ka põhjuseks, mis Rahvaliit nii pikalt venitas Keskerakonna algatatud umbusaldusega ühinemisega. Täna umbusaldasid rahvaliitlased sedasama peaminister Andrus Ansipit, kelle valitsusega nad olid valmis üleöö ühinema hoolimata Reformierakonna väidetavast rahvavaenulikust poliitikast, mille krooniks Rahvaliidu jaoks on ettepanek müüa riigieelarve tasakaalustamiseks reformimata metsamaad.

Riigikogu seljatas Maksuameti

Riigikogu korvpallimeeskond seljatas eile maksuameti tulemusega 78:65 kohtumises, mille kõrge klassi tagas kohtunike Ants Eek - Aare Halliko vilepartii.

Nagu pärast mängu naljatati, võib see võit Riigikogu liikmetele kalliks maksma võtta, sest võitjate maksudeklaratsioonid võetakse teravdatud tähelepanu alla. Kõige suurem risk maksuametiga pahuksisse sattuda on Ott Lumil, kes oli eile ligi 30 punktiga üle-platsi-mees.

Eile mängis Riigikogu koosseisus ka vanameister Ignar Fjuk, kes kuulus parlamendi üle-eelmisesse koosseisu, kuid patsutab tänini palli Riigikogu korvpallitreeningutel.

12.5.09

Narvas seistakse järjekorras, et raha Venemaale viia

Narvas Peetri platsil lookleb hommikul kella kümnest lõunani umbes sajainimeseline järjekord Jaanilinna. Tagasi tulevad narvakad pungil Maxima kilekottidega või samasuguste kärudega, millega soomlased Tallinnas alkoholi sadamasse veeretavad.  

Narvakad väidavad, et nende arvutuste kohaselt viiakse iga päev üle jalakäijate silla Jaanilinna 2 miljonit krooni raha, mis võiks muidu elavdada Narva enda majandust.  Aga kuna eelkõige alkoholi ja tubaka hinnavahe on nii suur, siis on see pensionäridele ja töötutele tõeline säästu- või koguni elatusallikas.  

Sellegipoolest on vähemasti Narva peatänavad  ilusad ja puhtad, ridamisi seisavad uued kaubandus- ja vabaajakeskused. Narvakad on meeldivalt hoolitsetud välimusega ning enesekindlad, üllatades sellega esimest korda piirilinna sattunud noori eestlasi, kes meediakajastuste põhjal ootasid näha palju mornimat pilti. 

Vestlesin pikemalt 1963. aastal Narva kolinud luksepaga, kes sissejuhatuseks sarjab Eesti Energia juhatust. Ivan teenis nõuka ajal kuuenda kategooria spetsina 350 rubla kuus ja 800 alluvaga elektrijaama juht 800 rubla. Nüüd saab Sandor Liive üle 2 miljoni krooni aastas ning korralik luksep 10 - 12 000 krooni. "Miks ei kaitse sotsiaaldemokraadid piisavalt töötava rahva huve?" nõuab Ivan aru. Meenutan talle, et Eesti Energia juhi palkas selle palga eest tööle juba majandusminister Edgar Savisaar. 

Edasi näitab pensionipõlve pidav luksep kadestamisväärselt häid teadmisi Eesti poliitikast ja lähiajaloost, kommenteerides sündmusi alates iseseisvusreferendumist kuni tänase päevani. Lahkume sõpradena, sest Ivan on nagu teisedki narvakad meeldivalt üllatunud sellest, et keegi nendega poliitilistel teemadel kontakti otsib ning mõtteid vahetama vaevub. "Muidugi on nad seal (Keskerakonna) linnavalitsuses üks shaakalitebande, aga see ei tähenda veel, et ma sügisel sotsiaaldemokraatide poolt hääletan," ütleb mees Jaanilinna poole sammudes, kuid lubab sotsiaaldemokraatide kampaaniamaterjalid siiski hoolega läbi lugeda. 

Edasi tuleb ühe Narva lehe reporterile seletada, miks peaksid ka narvakad europarlamendi valimistest hoolima. Ühiselt leiame kiiresti pool tosinat projekti, mis on Narva  kerkinud euroraha toel ning tõdeme, et kohati rahastab Brüssel piirilinna heldamalt kui Tallinn. Seega on ka narvakatel põhjust eurovalimisi tõsiselt võtta, ehkki paljudel neist pole Eesti kodakondsust ning seega ka võimalust hääletamisel osaleda. 

"Kui te 7. juunil hääletada ei saa, siis oktoobris tuleb kindlasti välja tulla! Narva vajab muutusi!" manitseb kohalike sotsiaaldemokraatide üks juht Aivo Peterson kaaslinlasi. Tema hääl ei kõla kurtidele kõrvaldele, sest 1. mail osales sotsiaaldemokraatide korraldatud ametiühingumarsil Narvas ligi 5000 inimest. 

NB! Soovitan kõigil eestlastel suvepuhkuse ajal kindlasti Narvat ja Narva-Jõesuud väisata. Need kohad on paljudele meist võõramad kui Hurghada või Tenerife, aga väga ilusate ajaloomälestiste ning Eesti ilusaima rannaga kohad. 

11.5.09

Igor Gräzini viis aastat paranduslikke töid Euroopa Liidu koloonias

Väitlesime täna Kuku Raadio saates Pressiklubi euroliidu teemadel koos kolleegi ja konkurendi Igor Gräziniga, kes 6-7 aastat tagasi oli Eesti kõige mõjukam eurovastane.

Naljaga pooleks võib öelda, et viis aastat paranduslikke töid range režiimiga Euroopa Liidu koloonias nimega Eesti Vabariik on Igor Gräzini meelt tõhusalt parandanud.

Gräzin kritiseerib jätkuvalt euroliitu, kuid peab seda nüüd tugevaks vundamendiks, millelt lähtudes Euroopa Liit järgmise viie aastaga kindlasti tugevneb. Kordagi ei rääkinud Igor enam selliseid rumalusi nagu enne rahvahääletust, mil ta hirmutas inimesi päris hullu jutuga: "Meie elatustase langeb euroliidus vähemasti veerandi võrra ja tähendab veel vähemalt 50 000 inimesele füüsilise nälja alumist piiri ning et seda näha, pole vaja suurt teadust, vaid pilku ELi majandusele ja omamaisele statistikale. Keskklassi proletariseerumine ja allakäik on paratamatud."

Aga eks kuulake Ainar Ruussaare juhitud saadet ise.

Tulumaksutõusu vastaste koalitsioon kasvas 56 liikmeliseks

Eile hilisõhtul tehtud Roheliste avaldusega kasvas tulumaksutõusu vastaste vastaste koalitsioon praeguses Riigikogus 56-liikmeliseks.

Teadupärast on Reformierakond ja IRL kogu aeg seisnud vastu üksikisiku tulumaksu määra tõstmisele ning neil kahel parteil on Riigikogus kokku 50 kohta. Eile liitus paremparteidega 6-liikmeline Roheliste saadikurühm, kui nende partei teatas, et "ei pea keerulises majandusolukoras õigeks tõsta käibe-, tulu- või sotsiaalmaksu, vaid leiab, et maksukoormust tuleb hakata nihutama isikumaksudelt ressursimaksude suunas."

Roheliste avaldust lugedes tekib küsimus, kas sellega pakutakse ennast Reformierakonnale ja IRL-ile välja uue 56-liikmelise valitsuskoalitsiooni moodustamiseks? On ju paremparteid viimasel ajal hädas sotsiaaldemokraatidega, kes soovivad suurte eelarvekärbete asemel tõsta pigem tulumaksumäära ning pole nõus töölepinguseaduse muutmisega ainult ettevõtjatele kasulikus ning töötajatele kahjulikus suunas.

Uue 56-liikmelise nn tulumaksutõusu vastase koalitsiooni tekkimine on siiski väga ebatõenäoline, sest samas avalduses soovivad rohelised luua energiasäästmisega seoses vähemalt 10 miljardi kroonise paketi, mis tagaks elanike, ehitusettevõtjate ja tehnoloogiapakkujate kestva huvi energiasäästuäri vastu. Jõudumööda on energiasäästuprojektidesse raha pannud juba praegunegi valitsus. Rohelistel on aga võimatu veenda mistahes erakondi selles, et 15 miljardi krooni võrra kärbitava riigieelarve puhul on võimalik kokku panna suisa 10 miljardi krooni suurune energiasäästupakett. Võrdluseks - Roheliste energiasäästupakett on samas suurusjärgus kogu Haigekassa 13 miljardi krooni suuruse eelarvega. Haigekassa eelarvest makstakse kinni kõigi meie haigete ravi alates rinnalastest kuni raukadeni ning tasutakse kõigi meie töötajate haiguspäevade hüvitised.

10.5.09

Eurodebatt lõppes tulemusega 7:6 valitavate kasuks

Reede õhtul Tallinna Ülikooli Haapsalu kolledzis toimunud europarlamendi valimiste debatt lõppes tulemusega 7:6 valitavate kasuks ja valijate kahjuks.

Nimelt esines debatil 7 inimest, kes esindasid europarlamenti kandideerivaid erakondi, ning 6 kuulajat. Kindlasti ei näita nii nutune tulemus väikest huvi europarlamendi valimiste vastu, vaid hoopis seda, kuidas euroliidu raha Eestis mõnikord küll ära kasutatakse, kuid täiesti ebaefektiivselt.

Eesti Üliõpilaskondade Liit sai noortele suunatud debattide korraldamiseks euroliidult kopsaka summa ning ilmselt pärast raha pangaarvele laekumist tudengite esindusorganisatsiooni huvi debati korraldamise vastu ka lõppes. Ei Haapsalus ega kuuldavasti ka varasematel debattidel teistes linnades tehtud aruteludele korralikku reklaami ning debati toimumise aeg oli kõike muud kui kuulaja-sõbralik.

Debatt ise oli muuseas päris sisukas, loodetavasti veenduvad selles lähipäevil Lääne Elu lugejad.

8.5.09

Eesti valitsuse pikk hüpe ja viletsad stiilipunktid

Eesti valitsuse tänavust käitumist tuleb hinnata nagu suusahüpet, mille puhul lähevad arvesse nii hüppe pikkus kui ka stiilipunktid.

Hüppe pikkuse poolest on Eesti valitsus Euroopa tipus, sest 27 EL-i liikmesriigist on veel ainult seitsmel riigieelarve tasakaal parem kui nõutud 3% sisemajanduse kogutoodangust. Muuseas näitab see fakt, et nii ootamatu majanduslangus ei ole üllatanud sugugi ainult Eesti valitsust - ehkki Keskerakond püüab oma valimiskampaanias avalikkust selles veenda.

(Soovitan kõigil huvilistel ise lugeda Euroopa Komisjoni ülevaadet meie maailmajao majandusest, sest see terviklik ülevaade näitab Eestit võrdluses teiste liikmesriikidega. Kuna meie meedia tsiteeris Komisjoni ülevaatest ainult Eesti peatükki, siis uudiseid jälgides tekibki mulje, et majanduslangus, eelarve puudujääk ja tööpuudus on Eestile ainuomased mured.)

Kahjuks on valitsuse stiilipunktid väga madalad, sest avalikkusele jäetakse pideva omavahelise sõnasõjaga meedias vilets mulje. Pidev sõnasõda varjutab fakti, et tänavu on juba tehtud pikk hüpe ehk kulusid on juba kokku hoitud pealt 10 miljardi suuruses summas ning kindlasti on valitsusel jaksu suurendada riigi tulusid ja vähendada kulusid veel umbes 5 miljardi võrra.

Mis on viimastel nädalatel hoogustunud pideva sõnasõja peamine põhjus? Töökultuuri määrab mistahes organisatsioonis ära selle juht. Eelmisel kolmapäeva sisustas peaminster Andrus Ansip oma lähimate kaastöölistega selleks, et spinnida kättemaksuks Ivari Padari maksutõusuettepanekute eest meediasse libauudis rahandusministri võimaliku vallandamise kohta. Tänases Eesti Päevalehes ähvardab peaminister Ansip oma ihuajakirjaniku Raimo Poomi suu ja sule läbi sotse sellega, et kui töölepinguseaduse osas järeleandmisi ei tehta, siis kaasab Reformierakond koalitsiooni hoopis Rahvaliidu.

Kui juba peaministri läbiv käitumismall on partnerite survestamine meediasse valeinfo spinnimise abil, siis pole ime, et paljud tema kolleegid kasutavad samu töövõtteid.

Vana tõde on aga see, et meediasõjas kaotavad lõpuks kõik, isegi kui tänase või homse päevalehega õnnestub mõnele kolleegile anda selline nätakas, et kärbsest jääks pärast seda alles ainult märg plekk.

6.5.09

Euroliberaal Kristiina kirglik armuromaan Türgi presidendiga

Armin Kõomägi on ebatavaline kirjanik mitte ainult seetõttu, et väga eduka ettevõtjana on ta ilmselt meie rikkaim kirjamees, vaid ka seetõttu, et Kõomäge inspireerivad meie europoliitikud.

Viimases Vikerkaare numbris avaldatud poliitnovellis "Lumi" kirjeldab Kõomägi euroliberaal Kristiina kirglikku armulugu Türgi presidendi Abdullah Güliga. Fantaasiaküllasel lool pole hoolimata tuttavate nimedega tegelaskujudest reaalse eluga suurt midagi ühist ning kirjanik kasutab Kristiinat ja Abdullahi oma mõistukõnelise sõnumi edastamiseks. (Kuigi tundub, et juba novelli avaldamise aeg viitab kirjaniku ja/või ajakirja soovile suhtestuda muuhulgas ka kuu aja pärast toimuvate europarlamendi valimistega.)

Mullu suvel avaldas Kõomägi Vikerkaares novelli, mille sama kirgliku armuloo peategelased olid europarlamendi liikmed Tunne ja Marianne. Eelmine poliitnovell tugines rohkem nimekoomikale ning polnud - minu võhiklikul hinnangul - sisult nii diip ja ambitsioonikas teos kui "Lumi". Aga eks lugege ja hinnake Kõomäe poliitnovelle ise.

Kindlasti tuleb tunnustada Vikerkaare toimetust selle eest, et viimases paarisnumbris on süvitsi käsitletud kriisi-fenomeni. Kultuuriajakiri pakub heal tasemel kriisi-käsitlusi Aet Annistilt, Jüri Adamsilt, Leif Kalevilt, Tõnis Saartsilt, Külli-Riin Tigassonilt jt autoritelt, mida kiirema ilmumistempoga meedia seni pole pakkuda suutnud. Väga huvitav on näiteks Leif Kalevi ja Tõnis Saartsi artikkel, mis kirjeldab Eesti poliitilise kultuuri eripärasid (materiaalsus, maskuliinsus, rahvuslikkus, tugeva riigi pelgus jne) ning lahterdab need kriisist väljatulekut toetavateks ning takistavateks.

P.S. Uue ja huvitava asjana on osa Vikerkaare tekstidest - näiteks Aet Annisti artikkel - nüüd loetavad ka Delfis. Huvitav oleks teada, kui palju on lugejaid kõrgkultuuri ja peldikuseina kokkupuutepunktis.

5.5.09

Miks mängib Pika Hermanni tornis Mikroneesia hümn?

Avaldamaks austust Gustav Ernesaksale tegi suur hulk koorijuhte, muusikuid ja ülikoolide rektoreid hiljuti ettepaneku asendada Pika Hermanni tornis Eesti lipu langetamisel mängitava laulu "Mu isamaa armas" algusfraas laulu "Mu isamaa on minu arm" algusfraasiga.

Lisaks soovile tunnustada Gustav Ernesaksa pärandit võib praeguse saksa päritolu lipulaulu vahetamise põhjuseks olla veel üks asjaolu. Olen muusikas täielik võhik ning viisi ei pea, seetõttu ei pea end pädevaks võrdlema meie praegust lipulaulu ja Mikroneesia hümni. Aga soovitan kõigil huvilistel kuulata aadressil http://www.fsmembassydc.org/anthem.htm Mikroneesia hümni, mis sarnaneb äravahetamiseni selle viisiga, mida igal õhtul Pika Hermanni tornis mängitakse.

Praegune Eesti lipu seaduse §3 ütleb, et Eesti lipu heiskamisel Pika Hermanni torni kasutatakse muusikalise signatuurina Eesti Vabariigi hümni algusfraase ning langetamisel laulu «Mu isamaa armas» algusfraase. Kui ka asjatundjad leiavad, et meie lipulaul on kasutusel Mikroneesia hümnina, siis võib naljaga pooleks selle seadusesätte ümber sõnastada ka nii, et Eesti lipu heiskamisel kasutatakse Eesti Vabariigi hümni, langetamisel aga kauge Okeaania riigi hümni algusfraase.

Mikroneesia Liiduriigid asuvad Vaikse Ookeani lääneosas. 702 ruutkilomeetril elab 108 000 elanikku, kelle riigikeel on inglise keel. Vastavalt on ka hümni sõnad inglisekeelsed. Saksapärase hümni päritolu selgitab internetiallikate (nt http://www.nationalanthems.info) sõnul ilmselt asjaolu, et Mikroneesia oli 19. sajandil Saksamaa protektoraat.