29.9.08

Ettepanek: jätame riigireeturid eripensionita!

Sotsiaaldemokraadid teevad ettepaneku jätta ilma eripensionita need endised politseiametnikud ja teised eripensionit saavad inimesed, kes on süüdi mõistetud tahtlikult toimepandud kuriteo eest, sealhulgas loomulikult ka riigireetmise eest.


Eripensionite maksmise korda muutma ajendas meid Herman Simmi juhtum. Praegu kehtiva korra kohasel kaotab näiteks politseinik õiguse eripensionile siis, kui ta sooritab kuriteo ametis oleku ajal, kuid talle jääb õigus saada eripensionit juhul, kui kuritegu on sooritatud pärast ametist lahkumist.

Salastatud teabe ebaseaduslikus kogumises ja selle välisriigile edastamises kahtlustatav Herman Simm saab endise politseiameti peadirektorina eripensioni. Eripensioni suurus on 75% praeguse politseiameti peadirektori ametipalgast, 2008. aastal on politseiameti juhi põhipalk 32 000 krooni kuus.

Kui kohus Simmi riigireetmises süüdi mõistab, siis praeguse seaduse järgi peab Eesti riik jätkuvalt maksma talle nii suurt eripensioni, et enamus eakaid inimesi võib sellisest summast vaid unistada. Miks peab Eesti riik eriti heldelt meeles pidama inimesi, kes on oma riigi suhtes eriti alatult käitunud?

Eesti riik peab hoiatama neid inimesi, kel tekib kiusatus riigisaladuste müümisega rikastuda, et lisaks heale nimele ja riiklikele teenetemärkidele jäävad nad ilma ka eripenisonist.


Lisaks politseiametnikele laieneb uus seadus ka teistele eripensioni saajatele nagu näiteks kaitseväelased, kohtunikud ja prokurörid.

Esitame eelnõu eripensionite süsteemi muutmiseks järgmisel nädalal, mil Riigikogu koguneb taas istungitele.

23.9.08

Mehed tuunivad autot, naised iseennast

Pealkirjas toodud mõte ei halvusta mehi ega naisi, vaid kirjeldab hoopis üht tänavu elektroonilises ÕSis ära normitud uudissõna.

Tuunima tähendab keelekorraldajate sõnul argikeeles "ümber tegema, täiustama" ning selle näidislause on ÕSis: "Mehed tuunivad autot, naised iseennast."

Leidlikke ja kohati koomilisi uudissõnu pakub ÕS küllaga. Näiteks margikujunduse puhul pole tegemist postmarkide kujundamisega, selle sõna vaste inglise keeles on hoopis branding.

Pumppudeli tähendust kirjeldab näidislause: Vedelseep on pumppudelis.

Kui teid huvitab peeneraldustelevisiooni või räpase pommi definitsioon, siis vaadake elektroonilisest ÕSist järele!

Üldistatult on keeleuuendajad tänavu kõige rohkem aidanud gurmaane, sest ÕSis on ametliku kirjakuju saanud paljud eksootilised toiduained (durum ehk kõva nisu, letšo, quiche, nori ehk harilikult Jaapani köögis sušiümbrisena kasutatav kuivatatud merevetikas) ning eksklusiivsed juustud (Gruyère’i, Gorgonzola, Cheddari).

Neid viimaseid kasutavad eriti sageli ilmselt Kalev Kesküla ja teised meie önoloogid ehk veiniteadlased.

22.9.08

Palkade külmutamise eelnõu lüüakse kaheks?

Tänasel Riigikogu põhiseaduskomisjoni istungil otsustati, et Riigikogu liikmete, ministrite, presidendi ja teiste kõrgete ametiisikute palkade külmutamise seadus lüüakse kaheks.

Selle otsuse põhjus oli presidendi esinemine Riigikogu avaistungil, milles Toomas Hendrik Ilves hoiatas, et tema ei kuuluta välja seadust (296 SE), mis muudab praeguse Riigikogu koosseisu töötasu. President tugines oma avalduses põhiseaduse paragrahvile 75, mis ütleb: „Riigikogu liikme tasu ning piirangud muu töötulu saamisel sätestab seadus, mida tohib muuta Riigikogu järgmise koosseisu kohta.“ (Õiguskantsler teadupärast arvab vastupidiselt presidendile, et see paragrahv ikkagi võimaldab Riigikogu liikmete töötasu vähendada.)

Kui president seadust välja ei kuuluta, on sel oluline rahaline mõju 2009. aasta riigieelarvele, sest siis tõusevad uuest aastast ikkagi kõigi nende poliitikute ja ametnike palgad, mis on seotud keskmise palgaga. Kui palku külmutada ei õnnestu, siis kulub nende tõusuks järgmisel aastal kokku 45 miljonit krooni.

Palkade külmutamise eelnõu kaheks löömise pooldajad rõhutavad, et mõlemat eelnõu menetletakse Riigikogus võrdse tempoga. Kui Riigikogu nn rööpseadused vastu võtab, siis saab president koheselt pidurdada teiste kõrgete ametiisikute palgatõusu ning vaidlustada Riigikogu palkade külmutamise. Sõltuvalt Riigikohtu otsusest jõustub sel juhul Riigikogu liikmete palkade külmutamine ilmselt hiljem või jääb jõustumata.

Jäin eelnõu kaheks löömise puhul esialgu erapooletuks. Olen kindlalt seda meelt, et Riigikogu liikmete palgad tuleb külmutada. Saan ka aru soovist teha seda nii, et 1. jaanuarist jõustub palkade külmutamine vähemalt presidendi enda, ministrite, kohtunike ja teiste kõrgete ametiisikute jaoks. Kardan aga seda, et kui eelnõud kaheks lüüakse, siis hakatakse Riigikogu süüdistama soovis oma palku tõsta, pugedes selleks juriidiliste argumentide taha. Ja see madaldaks muidugi parlamendi niigi madalat mainet veelgi.

Täna võttis põhiseaduskomisjon vastu ainult menetluslikud otsused ning neljapäeval järgneb sisuline arutelu ekspertide osalusel, siis arutatakse mõlema variandi poolt-ja vastuargumendid läbi.

20.9.08

Maksud ei tõuse, maksud ei lange

Üheksakümnendate aastate keskel sai kuulsaks ühe tollase poliitiku nali: inimeste elu ja tervis on alati hädaohus sel ajal, kui valitsus ja parlament oma istungeid peavad. See nali meenus viimase kuu aja vältel mitu korda, kui kuulsin uusi ja «huvitavaid» mõtteid, mis valitsuse kabinetiistungitel sündisid.

Küll taheti riigi tulude suurendamiseks tõsta käibemaksu määra seniselt 18 protsendilt koguni 20 protsendile ehk teisisõnu kergitada kõigi kaupade ja teenuste hindu. Küll taheti ravimite käibemaksumäär seniselt 5 protsendilt viia 18 protsendile. Küll taheti kütuseaktsiisi tõsta nii, et bensiiniliiter kallinenuks rohkem kui ühe krooni võrra. Paraku on valitsuse heitlik meel tekitanud ühiskonnas segadust ja ebakindlust.

Kogu septembrikuise segaduse põhjustas kahjuks mõne riigijuhi võimetus mõista hiljemalt mais või juunis ilmselget tõsiasja, et Eesti ja maailma majanduses läheb olukord halvemaks ning järelikult vähenevad ka meie maksutulud. Hädavajalike rahandusotsuste tegemine lükati augusti lõppu ning nädalast nädalasse räägiti valitsuse pressikonverentsil kohe-kohe meie õuele saabuvast õnnest.

Alles rahandusministeeriumi majandusprognoos lõpetas augusti viimasel nädalal pikalt kestnud soovmõtlemise. Kuna valitsus peab riigieelarve valmis saama septembri lõpuks, hakati ajapuuduses rabistama, sest parteipoliitilistel põhjustel ei leidnud valitsuses heakskiitu rahandusminister Ivari Padari esitatud tasakaalus eelarvekava.

Parempoolsed maksustajad
Suisa naljakas oli see, et valitsuses võitlesid eelloetletud maksutõusude vastu sotsiaaldemokraadid, ning mõlemad paremparteid tahtsid käibemaksu järsu suurendamise ja aktsiisitõusudega käe sügavale tarbija taskusse ajada.

Ehkki klassikaliselt peaksid sotsiaaldemokraadid pooldama suuremaid ja paremparteid väiksemaid makse. Kummalise olukorra põhjustas see, et pärast tulumaksureformi peatamist ei pidanud sotsiaaldemokraadid õigeks käibemaksu määra ning bensiini- ja gaasiaktsiisi tõstmist.

Esiteks halvendanuks käibemaksu tõstmine kõigi tarbijate, eriti aga väiksema sissetulekuga inimeste olukorda, sest nende väljaminekutes on kõige suurem osakaal sellistel vältimatutel kulutustel nagu toidu ostmine ning eluaseme eest tasumine. Valusasti oleks käibemaksu tõstmine mõjutanud ka mitme niigi raskustesse sattunud majandussektori olukorda.

Teiseks tähendanuks käibemaksumäära suurendamine seda, et Eesti lootus ühineda eurotsooniga lükkub 2011. aastast vähemalt 3–4 aastat edasi. Euroga on meil aga vaja liituda selleks, et suurendada oma majanduslikku julgeolekut ning kiirendada majanduskasvu.
Kolmandaks muutnuks käibemaksumäära tõstmine riigieelarve tulusid veel ebastabiilsemaks, sest suurendanuks selle sõltuvust inimeste tarbimisharjumustest.

Vähem toetusi või makse?
Juba kirjeldatud maksutõusude ärahoidmise kõrval rõõmustab sotsiaaldemokraate 2009. aasta riigieelarve kava puhul tulumaksureformi peatamine. Rõõmu ei tee selle otsuse juures mitte Reformierakonna peamise valimislubaduse läbikukutamine, vaid teadmine, et nii võidab riigieelarve järgmisel kahel aastal kokku 2,4 miljardit krooni. Eestil on vaja tugevat riiki – mitte õhukest –, mis toetab oma inimesi.

Eelarvekõneluste viimasel otsal on sotsiaalministeerium saanud lisaraha just samas suurusjärgus ehk üle 2 miljardi krooni. Kuuldavasti on valitsuses hullematel hetkedel välja käidud sotsiaalkulude kokkuhoiu ideid alates erinevatest lastetoetustest loobumisest kuni matusetoetuse (!) kaotamiseni. Seda olukorras, kust Eesti kulud sotsiaalkaitsele on 12,5%, Euroopa Liidus keskmiselt aga 27,2% sisemajanduse kogutoodangust. Just sotsiaaldemokraadid on kaitsnud sotsiaalministeeriumi eelarvet, kuigi üldiselt on valitsuses halvaks tavaks, et iga erakond võitleb ainult «oma» ministeeriumide eest.

Kahjuks ei õnnestunud seekord Reformierakonna vastuseisu tõttu seadustada autode registreerimismaksu ehk autode saastemaksu. Rahandusministeeriumi eelnõu kohaselt oleks uutele autodele kehtestatud registreerimismaks, mis kõige keskkonnasõbralikumatel sõidukitel olnuks mõni tuhat krooni ning kõige loodusvaenulikumatel ligi 100 000 krooni. Selle maksuga suunanuks riik Eesti autoomanikke ostma säästlikumaid autosid ning suurendanuks riigieelarve tulusid rohkem kui 500 miljoni krooni võrra.

Võrdluseks – igakuise lastetoetuse maksmiseks kõigile Eesti lastele kulub riigil aastas 700 miljonit krooni ning üksikvanema toetuseks 100 miljonit krooni. Seega võinuks automaksu arvelt järsult suurendada lastetoetusi või ehitada näiteks uusi lasteaedu. Need on väga põhimõttelised valikud – kas maksustada uusi autosid ostvaid heal järjel inimesi ja toetada saadud rahaga riigi tuge vajavaid lastega peresid. Või viilida Eesti riiki järjest õhemaks ning jätta iga inimese ja pere toimetulek üha rohkem tema enda hooleks.

See lugu ilmus tänases SL Õhtulehes.

16.9.08

Paastulaager anorektikule, käibemaksu tõus Eesti majandusele

Praeguses valitsuses on kummaline olukord, kus kõige visamalt võitlevad maksutõusude vastu sotsiaaldemokraadid ning mõlemad paremparteid tahavad käibemaksu järsu tõusu ja aktsiisitõusudega käe sügavale tarbija taskusse ajada.


Ehkki klassikaliselt peaksid sotsid pooldama kõrgemat maksukoormust ning paremparteid madalamat. Kummalise olukorra põhjus on see, et pärast tulumaksureformi peatamist ei pea sotsiaaldemokraadid kolmel mõjukal põhjusel õigeks käibemaksu koormuse suurendamist ega bensiini- ja gaasiaktsiisi tõstmist.


Esiteks tähendab eile IRLi välja pakutud pakutud 2% suurune käibemaksumäära tõstmine kõigi meie tarbijate jaoks järsku hinnatõusu. Nii rahandusministeeriumi kui Eesti Panga hinnangul tähendab 1% võrra suurenev käibemaksumäär ligi 0,8% võrra suurenevat inflatsiooni. Eriti valusalt lööb hinnatõus just vaesemaid inimesi (näiteks pensionäre ja puudega inimesi), kelle püsikuludest kõige suurem osa on sellised vältimatud väljaminekud nagu toidu ostmine või eluaseme eest maksmine.


Teiseks tähendaks käibemaksumäära tõstmine seda, et Eesti lootus ühineda eurotsooniga lükkub 2011. aastast vähemalt 3-4 aastat edasi. Kui vajalik oleks meie majanduslikule julgeolekule aga eurotsooni kuulumine, hakkame me mõistma alles siis, kui praegune kriis maailma rahandusturgudel veelgi süveneb. Rääkimata sellest, et euroga liitumine peaks kiirendama Eesti majanduskasvu 2% aastas.


Kolmandaks tähendaks käibemaksumäära tõstmine seda, et Eesti riigieelarve muutub veel ebastabiilsemaks. Tänavu on hästi näha, et omavalitsuste eelarved on stabiilsed, sest need sõltuvad kõige rohkem tulumaksu laekumisest ehk inimeste sissetulekutest. Riigieelarve on aga väga ebastabiilne, sest suurim osa riigieelarve tuludest sõltub elanike tarbimisest ja selle arvelt laekuvast käibemaksust.


Praeguses olukorras mõjub käibemaksu tõstmine Eesti majandusele sama hästi nagu anorektikule paastulaager.


Meenutan, et rahandusministeerium ja minister Ivari Padar on valitsusele esitanud tasakaalus riigieelarve kava. Kuna see aga partneritele ei meeldinud, siis on nad võtnud vastutuse eelarve tegemise eest selgelt enda kanda.


Selles olukorras pakkusid sotsiaaldemokraadid eile välja kaks lahendust: lasta riigieelarve defitsiiti selles ulatuses, mis kulub järgmise aasta riigieelarvest pensioni teise samba puudujäägi katmiseks või tõsta eurole üleminekuni tulumaksumäära 2% võrra (kuna tulumaksumäära muutmine mõjutab inflatsiooni tunduvalt vähem ning puudutab erinevalt käibemaksu tõusust ainult tulu teenivaid inimesi.)


Tulumaksu määra tõstmine ei ole Reformierakonnale kindlasti vastu võetav. Loodetavasti kaaluvad nad aga tõsiselt võimalust lasta riigieelarve selgelt kokku lepitud ajaks ning ka välisinvestoritele mõistetaval põhjusel tasakaalust välja.


Mõistliku suuruse ja põhjendusega eelarve puudujääk on parim lahendus olukorras, kus järsud maksutõusud on nii tarbijatele kui majandusele hukatuslikud. Üksteisest täiesti sõltumatult väidavad seda nii erinevad majandusanalüütikud kui ettevõtlusjuhid.


Väljapääs pole ka 2008. aastaga võrreldes niigi jõuliselt koomale tõmmatud riigi kulude järsk vähendamine veel mõne miljardi võrra. Sotsiaalministeerimi, siseministeeriumi või haridusministeeriumi haldusalasse on vaja raha juurde panna, mitte maha kraapida, sest muidu kaovad paljud vajalikud sotsiaaltoetused, halveneb hariduse kvaliteet ning politseipatrullid ega päästeautod ei jõua õigel ajal inimestele appi.

15.9.08

Narkodiiler näeb välja nagu pätt

Pealkirjas toodud lause kirjeldab üht levinud narko-teemalist müüti, mida eriti usuvad lapsevanemad. Ikka arvavad emad-isad, kel enamasti erinevalt lastest isiklik kogemus narkootikumidega puudub, et kooli satub narkots mingi kooli värava taga passiva täiskasvanud kaabaka kaudu.

Rene Vilbre uus film "Mina olin siin" purustab selle müüdi veenvalt, näidates, et alumise astme narkomuulad on kerget ja suurt teenistust otsivad õpilased ise. Pealtnäha igati viksid ja viisakad klassivennad (ilmselt ka -õed). Kuna film tugineb Sass Henno samanimelisel suuresti elust endast maha kirjutatud romaanil, siis on eriti minusuguste vanemate inimeste jaoks tegemist usaldusväärse sissevaatega tänapäeva noorte ellu.

Vilbre film on kriitikutelt juba nii kiita kui laita saanud. Mulle meeldis eba-eestilikult tempokas ja vaatajat lõpuni pinges hoidva looga noortefilm väga. Meeldis seegi, et sarnaselt Ilmar Raagi "Klassile" on taas tegu kõva ühiskondlikku sõnumit kandva filmiga. (Mis pole ka ime, sest Raag on "Mina olin siin" stsenarist.)

Kindlasti tuleb autoreid ja tootjaid eraldi kiita aga selle eest, et juba filmi tegemisse kaasati narkospetsid. Just filmi tootjate ning narkoennetajate koostöös käivitus samaaegselt filmi linastumisega uus narkovastane sotsiaalkampaania "Jää puhtaks!".

Hollywoodi kassahittide puhul on tavaline, et filmi esilinastust kasutatakse igasugu toodete turustamiseks ja mõttetu nänni müügiks. Sel taustal on meeldiv, et Eesti filmitootjad toetavad oma tööga narkoennetust. Nad pole lihtsalt head professionaalid, vaid ka vastutustundlikud inimesed.

12.9.08

Doonorite Seltsi suvine sotsiaalkampaania suurendas taas doonorite arvu

Puhas rõõm on tõdeda, et Eesti Doonorite Seltsi sotsiaalkampaania „Heategu on veres” suurendas tänavu suvel taas doonorite arvu, sedapuhku 5,4% võrra ehk 4219 inimeseni.

Sotsiaalkampaania raames ilmusid üleskutsed tulla verd loovutama SL Õhtulehes, paljudes Ajakirjade Kirjastuse väljaannetes ning AS Tere piimapakkidel. Loodetavasti jäid ka teile silma sääse pildiga reklaamid, mis teatasid: "Suvel tahavad kõik Sinu verd. Meie vähemalt küsime."

„Doonorite Seltsi südasuvine kampaania on meile suureks abiks. Viimase kahe aasta jooksul, kui Doonorite Selts on inimestele verekeskuse külastamise vajadust ka puhkuseperioodil meelde tuletanud, pole meil haiglate varustamisega probleeme olnud,“ kiitis meid Põhja-Eesti Regionaalhaigla verekeskuse juhataja Riin Kullaste.

2006. aasta juulis loovutas Põhja-Eesti Regionaalhaigla verekeskuse andmetel Eestis verd 3713 inimest. 2007. aasta juulis tänu Doonorite Seltsi korraldatud suvisele sotsiaalkampaaniale juba 4004 ning 2008. aasta juulis inimest 4219 inimest.

Olles Eesti Doonorite Seltsi juhatuse liige pean selgitama, et korraldame sotsiaalkampaaniat just suvel seetõttu, et puhkuste ajal kahanesid varasematel aastatel verevarud ohtlikult väikeseks.

Eesti Doonorite Selts tänab sotsiaalkampaaniat toetanud Ajakirjade Kirjastust ning SL Õhtulehte, mis avaldasid tasuta avaldada kokku üle poole miljoni krooni väärtuses. Samuti tänab Doonorite Selts AS-i Tere, mis trükkis 150 000 piimapakile üleskutse tulla verd loovutama.

Eestis on umbes 2,6% elanikkonnast doonorid, mis on vajalikust kaks korda vähem. Maailma Tervishoiuorganisatsiooni (WHO) soovitusel peaks stabiilsete verevarude tagamiseks doonorite arv riigis olema vähemalt 4% elanikkonnast.

11.9.08

Kas bensiini hinnatõus või automaks?

Eilsel valitsuse kabinetiistungil suutsid sotsiaaldemokraadid ära hoida ravimite järsu hinnatõusu, seistes vastu Reformierakonna soovile tõsta kõik käibemaksu erisused seniselt 5 protsendilt 18 protsendile. Kompromissina otsustati ravimite, raamatute ning ajakirjanduse kojukande käibemaks tõsta 9 protsendini.

Muuseas – kuigi üheski Reformierakonna avalikkusele esitatud dokumendis pole sellest sõnagi juttu – survestavad reformikad valitsuskabinetis partnereid ikka väga tugevasti eesmärgiga tõsta senist 18 protsendilist käibemaksumäära 19 protsendini. Selline otsus oleks kahte pidi vale – esiteks tõstab see kõikide kaupade ja teenuste hindu. Seejuures mõjutaks käibemaksu tõus eriti valusalt vaesemaid inimesi, sest nende väljaminekutest on kõige suurem osakaal sellistel vältimatutel teenustel nagu näiteks toidu ja eluaseme eest maksmine.

Tänase päeva kõige karmim vaidlus valitsuses käib selle üle, kas kehtestada autodele rahandusministeeriumi poolt välja pakutud autode registreerimise maks või katta auk riigieelarves selle asemel kütuseaktsiisi tõusuga.

Enamusele tarbijatele on kindlasti palju soodsam autode registreerimismaksu kehtestamine. See maks puudutab ainult neid inimesi, kes kavatsevad osta uue auto, mis on just Eestisse toodud. Riigi poolt vaadates on registreerimismaks õige ja vajalik, sest annab elanikele olulise sõnumi: kasuta võimalikult kaua oma senist sõidukit ning osta võimalikult keskkonnasõbralik auto (kuna maksumäär sõltub sellest, kui palju uus auto õhku saastab). Mida vähem autosid Eestisse tuuakse, seda väiksem on Eesti väliskaubanduse puudujääk ning seda rohkem raha jääb majanduse elavdamiseks kodumaisesse käibesse.

Kütuseaktsiisi tõstmine tähendab üle 1 krooni sendi lisamist igale bensiiniliitrile tanklas. Kütuse hind on aga niigi viimaste aastate kõrgeimal tasemel. Kõige enam mõjutaks riigi põhjustatud kütuse hinnatõus jällegi just vaesemaid elanikke, kelle puhul autosõit on vältimatu näiteks selleks, et maal asuvast kodust tööle sõita. Muidugi suurendaks aktsiisitõus ka neid raskusi, mille all niigi ägab ühistransport.

Ja muidugi mõjutab kütuse aktsiisitõus kaudselt paljude kaupade ja teenuste hinda, mille omahinnas on suur osakaal transpordikuludel.

Majanduslikult tähendab kütuseaktsiisi tõstmine ja bensiinihinnatõus rahandusministeeriumi andmetel umbes 0,3 protsendipunkti võrra kiirenevat inflatsiooni. See on esiteks valus Eesti tarbijatele, kes on niigi viimasel aastal pidanud taluma kõrgustesse galopeerivaid hindu. Teiseks tähendab suurenev inflatsioon seda, et tõsisesse ohtu seatakse Eesti võimalus minna üle eurorahale 2011. aastal.

Ma väga loodan, et Andrus Ansip ei taha minna ajalukku peaministrina, kes jätab juba teist korda kasutamata võimaluse minna üle eurole ning taganda niimoodi Eestile majanduslik ja rahanduslik turvalisus.

P.S. See kirjutis ärritas väga üht eilsel valitsuskabineti istungil osalenud reformierakondlast, kes palus täpsustada, et käibemaksu tõusu seniselt 18 protsendilt 19 protsendile taotles eilsel arutelul jõuliselt hoopis IRLi kuuluv majandusminister Juhan Parts.

8.9.08

Kes tõstab ravimite hinda?

Nagu juba halvaks tavaks saanud, tuleb taas valitsusliidu partneritega suhelda avalikkuse vahendusel. Seda põhjusel, et valitsusliidu töötubades räägitav jutt erineb pahatihti telekaamerate ees räägitust.

Ent lähtudes tänasest president Ilvese etteheitest poliitblogijatele teen seda rõhutatult moel, mis otsib lahendusi ega külva tigedust.

Tänasest päevast said sotsiaaldemokraadid ühe hea ja ühe halva uudise. Hea uudis oli see, et Reformierakond ütles avalikult lahti oma soovist tõsta käibemaksumäär seniselt 18 protsendilt 19 protsendini. Käibemaksu määra tõus (mille muuseas pani paika Eesti Panga president Siim Kallas juba 92. aastal eesti krooni käibele tuues!) suurendaks järsult riigi tulusid. Samas tähendaks see kõigi Eesti tarbijate karistamist ning lööks eriti valusalt vaesemate inimeste tasku pihta, kelle pere eelarves on suurem osakaal sellistel vältimatutel kuludel nagu eluaseme ja toidu eest tasumine.

Samuti suurendaks käibemaksu määra tõstmine järsult inflatsioonimäära ning võtaks suure tõenäosusega Eestilt võimaluse minna eurole üle ja suurendada seeläbi meie majanduslikku turvalisust juba 2011. aastal. Ometi rääkisid Reformierakonna esindajad üldisest käibemaksumäära tõstmisest veel eelmisel valitsuse kabinetiistungil tõsimeeli.

Halb uudis oli see, et Reformierakond nõudis täna Keit Pentuse isikus sotsiaaldemokraatidelt käibemaksuerisuste kaotamist. See Reformierakonna soov on juba välja vihastanud paljude väiksemate huvirühmade esindajad, kes seni naudivad erandkorras 18% suuruse käibemaksumäära asemel 5% maksumäära. Häälekalt on selle soovi vastu astunud näiteks raamatute ja ajalehtede kirjastajad.

Ent rahaliselt kõige suurem tulu riigieelarvele tõuseb ravimite käibemaksu tõstmisest ja nüüd soovib Reformierakond sellegi kogu Euroopas üldlevinud erisuse kaotamist. Ravimite ostmine on enamuse inimeste jaoks vältimatu vajadus, sest keegi ei osta ravimeid ju naabrite ees poosetamiseks või hetkeemotsiooni ajel.

Eriti suured ravimite tarvitajad on mõistetavalt pensionärid ja puudega inimesed, kelle sissetulekud on samas kõige väiksemad. Seega karistaks riik ravimite käibemaksu määra tõstes neid inimesi, kes on niigi kõige haavatavamad. Loomulikult ei ole sotsiaaldemokraadid seetõttu nõus ravimitele 18% käibemaksu kehtestamisega.

Riigi tulude suurendamine käibemaksu arvelt on vale ka sel põhjusel, et nii suureneb veelgi riigi tulude sõltuvus elanike tarbimisest. Tänavu on riigieelarve miinuses ja omavalitsuste eelarve plussis, sest riigi tulud sõltuvad kõige rohkem käibemaksust, aga omavalitsuste tulud tulumaksu laekumisest. Seega suurendaks tulumaksu määra vähendamine ja käibemaksu määra tõstmine veelgi riigi tulubaasi sõltuvust tarbimisest ning muudaks seda veel ebastabiilsemaks.

Meenutan, et rahandusminister ja sotsiaaldemokraatide esimees Ivari Padar esitas pärast viimast rahandusministeeriumi majandusprognoosi valitsusele sellise eelarvekava, mis on tasakaalus. (Kahjuks unustasid selle tõsiasja täna ära paar kolleegi Reformierakonnast, kes süüdistasid sotsiaaldemokraate soovis teha puudujäägiga eelarve.) Paraku ei nõustunud reformierakondlased mitme Padari pakutud täiendava tuluallikaga ning asunud otsima uusi. Kahjuks mitte eriti õnnestunult, nagu näitab nende soov tõsta kõigi kaupade käibemaksumäära või tõsta vähemalt ravimite käibemaksumäära.

Olen kindel, et sotsiaaldemokraatidel õnnestub partnereid Reformierakonnast veenda selles, et ravimite käibemaksumäära tõstmine 18 protsendini on vale otsus.

President Toomas Hendrik Ilves ütles täna Riigikogus: "Eesti riiki ei saa ehitada ja selle julgeolekut tagada põhimõttel, et parematel aegadel kulutame ja halvematel säästame." Kuigi riigipea rääkis sellest julgeoleku tagamise kontekstis, kehtib see ka Eesti elanike sotsiaalse turvalisuse tagamise puhul.

Kui sotsiaaldemokraatidel on valida, kas teha 2009. aasta riigieelarve tasakaalus selle arvelt, et karistada pensionäre ja puudega inimesi ravimite hinnatõusuga või lasta riigieelarve väikesesse miinusesse, siis pooldame kindlasti viimast võimalust. Kui nüüd Reformierakonnal on valida, kas loobuda lisaks tulumaksu alandamisele veel ka oma teisest suurest valimislubadusest ehk tasakaalus riigieelarvest, siis minu palve partneritele on teha tasakaalus eelarve, kuid seda mitte pensionäride ja puudega inimeste arvelt ravimite hinda tõstes, vaid kasutades selleks rahandusministeeriumi igati mõistlikke ettepanekuid täiendavate tuluallikate leidmiseks.

6.9.08

Kilingi-Nõmme sai uue spordihoone

Riigikogu korvpallimeeskond osales eile Kilingi-Nõmme gümnaasiumi uue spordihoone avamisel, kaotades koolipoiste ja vilistlaste koondmeeskonnale 49:52.

26 miljonit krooni maksnud spordihoone on Kilingi-Nõmme kool auga ära teeninud, sest läbi aegade on sealt sirgunud palju nimekaid sportlasi. Kunagi olevat olnud isegi aeg, kus pool Eesti naiste korvpallikoondisest oli pärit Kilingi-Nõmmelt. Eile osales avatseremoonial kümnevõistleja Mikk Pahapill, kellele omistati Saarde valla olümpiasangari tiitel.

Seni harjutasid nõmmekad vanas võimlas, mis oli nii kitsas, et kolmese joon mahtus vaevu väljakule. Uues spordihoones on lisaks korralikule korvpalliväljakule jõusaal ja squashiväljak.

Pisukese pettumuse valmistas kohalikule rahvale kuueliikmeline Riigikogu meeskond, mis hoolimata sellest, et vastastel oli välja panna kaks võrdset viisikut, ei lasknud endale mütsi silmini pähe tõmmata. Esimese poolaja me koguni punktiga võitsime ja vaid lühikese pingi tõttu vajus lõpp veidi ära. Ometi oli kaotus vaid kolmepunktiline, seejuures üritasid nii Jüri Ratas kui Ott Lumi viimasel rünnaku veel kolmepunktiviset.

3.9.08

Tipp-poliitikute ühtse palgakorralduse poole

Täna sai tehtud väike sammuke tipp-poliitikute ja -ametnike ühtse palgakorralduse loomisel, finishisse tahab Riigikogu selle populaarse seadusega, mis seob palgad lahti keskmise palga kasvust, jõuda kindlasti veel sel aastal.

Riigikogu töökorralduse töörühm leppis täna põhimõtteliselt kokku, milline saab olema seaduseelnõu ning loodab selle võimalikult ruttu saadikurühmadele arutamiseks saata. Dokumendi koostamine võtab juristidel veel siiski nädala aega, sest ühte seadusesse ühendatakase paljudes erinevates seadustes olevad palgasüsteemid ja -lisad.

Eelnõus on mõned põhimõttelised valikukohad. Esimene neist on see, kas Riigikogu hakkab ise oma järgmisele koosseisule palka määrama või teeb seda sotsiaaldemokraatide ettepanekul ja Soome-Rootsi eeskujul sõltumatutest arvamusliidritest koosnev komisjon.

Teine valiku koht on see, kas ja kuidas ühtlustatakse Riigikogu liikmete senised tööga seotud kulud näiteks presidendi või ministrite töiste kuludega.

Lõpetan mõne anekdootliku seigaga, mida töörühmas on teiste riikide kogemustest õppides päris palju ette tulnud. Ajapikku on erinevate riikide parlamendid välja töötanud mitmeid huvitavaid soodustusi. Minu isiklikud lemmikud on Prantsusmaa, kus sõidusoodustused ühistranspordis kehtivad ka parlamendi liikme pereliikmetele ning eriti Sloveenia, kus parlamendi liige saab juubelihüvitist, kui ta on 10 aastat parlamendis töötanud. Töötab parlamendis 20 aastat, saab veel suuremat hüvitist.

Üldisem trend kogu Euroopa parlamentides on õnneks siiski meeldiv: palgasüsteem ja tööga seotud kulude hüvitamine muutub järjest läbipaistvamaks ning tegelike kulude põhiseks.