Täna alustas Tallinna kesklinnas tööd Doonorifoorum

Täna Tallinna kesklinnas avatud Doonorifoorum on suurepärane näide mittetulundusühingu koostööst ametiasutusega. Võib täiesti kindlasti väita, et Doonorikeskuse avamiseni jõuti ainult tänu Põhja-Eesti Regionaalhaigla verekeskuse ja Eesti Doonorite Seltsi heale koostööle.

Alustan veidi kaugemalt ajaloost. Verekeskuse ja seltsi tihedam koostöö algas mõned aastad tagasi, kui alustas Doonorite Selts suviste sotsiaalkampaaniatega. Just suvine sotsiaalreklaami tegemine oli ajendatud sellest, et puhkuste hooajal on doonorid passiivsemad ning kohati langesid verevarud seetõttu kriitiliselt madalaks. Tegime seda kampaaniat küll ise sponsoreid otsides (aitäh veelkord Ajakirjade Kirjastusele, Tere Piimale ja Õhtulehele!), kuid paljuski PERHi verekeskuse toel. Suunasime oma kampaaniaga doonoreid verekeskuse koduleheküljele, verekeskus aitas tasuda mõne reklaami tootmise kulusid ning mõõtis kampaaniate efektiivsust.

Kuigi meie kampaaniate eelarve on olnud suurusjärgu 10 000 krooni, on tänu headele sponsoritele meie kasutuses olnud meediapindu 500 000 – 800 000 krooni eest. Doonorite arv suurenes mullu ja tunamullu juulis tänu meie seltsi kampaaniatele 5-10% võrra. PERHi verekeskus kinnitab, et kuna verekeskused südasuvel aktiivse turundusega ei tegele, võib doonorite arvu kasvu kanda Doonorite Seltsi sotsiaalkampaaniate arvele.

Nüüd uuest Doonorifoorumist, mis asub Foorumi keskuse 4. korrusel aadressil Narva mnt 5. Teadupärast töötab Eesti suurim verekeskus Ädala tänaval, kuhu paljudel inimestel asja pole ning kuhu ühistranspordiga sõitmiseks kulub palju aega.

Seetõttu rääkis verekeskuse juhataja Riin Kullaste meile mõni aasta tagasi soovist avada doonoripunkt kesklinnas käidavas kohas, sest Põhjamaade kogemuse kohaselt suurendasid sellised doonoripunktid vereloovutuste arvu. Asuvad ju ka Põhjamaade suurlinnades haiglad ning verekeskused äärelinnades ning sinna sõitmine on ajamahukas.

Doonorite Seltsi liikmed pidasid kesklinnas püsiva doonoripunkti avamist igati vajalikuks, sest kesklinna on erinevalt Ädala tänavast asja peaaegu kõigil tallinlastel ning Tallinna külalistel. Seega tähendab võimalus igapäevaselt kesklinnas verd loovutada doonoritele ajalist võitu, mis omakorda suurendab vereloovutuste arvu.

2007. aastal, mil meie majanduses olid veel head ajad, võeti Riigikogus vastu riigieelarve, milles nähti ette hulga täiendavaid ühekordseid investeeringuid. Enamus neist investeeringutest läks koolimajade, vallamajade või kultuurimajade kõpitsemiseks.

Kuna olin Doonorite Seltsi juhatuse liikmena PERHi verekeskusega pidevalt suhelnud, siis veensin oma kolleege Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonist, et toetamist on väärt ka idee ehitada Tallinna kesklinna doonoripunkt. See idee sai riigieelarvest teostamiseks 900 000 krooni ning oluline on rõhutada, et see raha ei tulnud PERHi verekeskusele muude tervishoiukulude arvelt, vaid neile lisaks.

Etteruttavalt võib öelda, et juba märtsis peaks teostuma järgmine idee, milles oma osa on PERHi verekeskusel ja Doonorite Seltsil. Mõni aasta tagasi rääkis üks pikalt Itaalias elanud doonor sellest, et sealmail motiveeritakse doonoreid verd loovutama sellega, et inimestele antakse ülevaade nende vereanalüüsist. Näitab ju vereanalüüs usaldusväärselt inimeste tervislikku seisundit ning püsidoonor omab nii ka pidevat ülevaadet mitmest olulisest tervisenäitajast. Riin Kullaste üllatus siiralt, kui nägi, kui detailse ülevaate Itaalia doonorid oma vere seisukorrast saavad.

Pakkusime Doonorite Seltsi poolt verekeskusele välja mõtte, et lisaks kruusile või shokolaaditahvlile võiks ka Eesti doonoreid motiveerida verd loovutama sellega, et doonorid saavad ülevaate oma hemoglobiini, kolesterooli, veresuhkru jm näitajatest. Nii kaugele märtsis veel ei jõuta, küll aga saab iga PERHI verekeskust külastav doonor alates märtsist internetis juurdepääsu andmetele oma eelmistest vereloovutustest ning võib juba internetis eeltäita vere loovutamiseks vajaliku ankeedi.