Eripensionite äravõtmise seadus läbis teise lugemise

Äsja läbis Riigikogus teise lugemine nn eripensionite äravõtmise eelnõu, mille algatasime mullu koos kolleegide Hanno Pevkuri ja Urmas Reinsaluga.

Selle seadusega (SE 375), mis oli ajendatud Hermann Simmi juhtumist, võetakse eripension ära neilt inimestelt, kes on sooritanud raske riigivastase või aususe vastase kuriteo.

Üldiselt harvanähtavalt üksmeelselt toimunud eelnõu arutelul tekitas mõnevõrra vaidlusi küsimus, mis hetkest see jõustub. Riigikogu õiguskomisjonis toimunud aruteludes jõudsime üksmeelele, et isegi juhul, kui õigus eripensionile on tekkinud varem, võib selle tagasiulatuvalt ära võtta inimestelt, kelle suhtes jõustub süüdimõistev kohtuotsus pärast käesoleva seaduse jõustumist.

Eelnõu täpsustatud seletuskiri sõnastab selle põhimõtte nii: "Rakendussäte sõnastab selgelt seadusandja soovi kohaldada seadusemuudatust isikute suhtes, kelle suhtes jõustub süüdimõistev otsus pärast käesoleva seadusemuudatuse jõustumist. Kuivõrd tegemist ei ole karistusõigusliku meetmega, siis pidas juhtivkomisjon õigeks, et eripensioni saab ära võtta isikult, kelle suhtes jõustub süüdimõistev otsus pärast käesoleva seadusemuudatuse jõustumist."

Selline põhimõte tähendab, et kui pärast SE 375 jõustumist mõistetakse näiteks Hermann Simm süüdi riigireetmises, siis võtab riik temalt ära eripensioni, mis on määratud pikaajalise töö eest politseinikuna.

Veidi elevust tekitas eelnõu lugemisel naljatoonis püstitatud küsimus, et kas seda võiks nimetada näiteks Mart Nuti seaduseks, kuna alates 1992. aastast Riigikokku kuulunud Mart Nutil ja mitmel teisel praeguse Riigikogu liikmel on samuti õigus eripensionile.

Kuna seaduseelnõu puudutab tõesti väga paljude elualade esindajaid, kelle eripension on sätestatud erinevates seadustes, siis on ka eelnõu pealkiri erakordselt pikk ja lohisev. Et huvilised saaksid ülevaate selle kohta, kelle puhul täpselt uut seadust kohaldatakse, toon siinkohal ära ka eelnõu täisnimetuse:

politseiteenistuse seaduse, kaitseväeteenistuse seaduse, piirivalveteenistuse seaduse, prokuratuuriseaduse, KOHTUTE SEADUSE, õiguskantsleri seaduse, riigikontrolli seaduse, Eesti Vabariigi Ülemnõukogu XII koosseisu ning Riigikogu VII, VIII ja IX koosseisu liikmete pensioni seaduse ning vabariigi presidendi ametihüve seaduse, Riikliku PeNSIONIKINDLUSTUSE SEADUSE jA AVALIKU TEENISTUSE SEADUSE muutmise seadus.

Meenutuseks niipalju, et sotsiaalministeeriumi andmetel sai 2007. aastal eripensionit 1843 isikut, kellest 59% oli tööeas. Eripensionit andvatel ametikohtadel töötas eelmisel aastal ligi 7700 inimest ning kaugemas perspektiivis hakkab Sotsiaalministeeriumi hinnangul eripensionit saama ligi 10 000 inimest.