Viimastel nädalatel on Eesti poliitikas valitsenud haruldane üksmeel ses osas, et riigi kulutusi tuleb järsult kärpida. Erinevus on selles, et opositsioon teab ainult poolt tõde - seda, et kärpima peab. Teist poolt, ehk seda, kust ja kuidas kärpida, opositsioon ei tea.
Õigemini teab, aga ei soovi võtta endale vähimatki vastutust hädavajalike kärbete eest. Sel lihtsal põhjusel, et mistahes konkreetsed kärpeettepanekud on ebapopulaarsed, kuna riivavad kellegi huve.
Keskerakonna esimees Edgar Savisaar tuli täna välja soovitusega teha riigieelarves vähem kärpeid ja suurendada tulumaksumäära tõstmise abil hoopis riigi maksutulu. (Meenutuseks niipalju, et tulumaksumäära alandamisele on oma häältega kaasa aidanud ka Keskerakond.)
Kahjuks on raske Savisaare ettepanekut tõsiselt võtta, sest keset 1. jaanuaril alanud maksuperioodi on võimatu maksumäära muuta. Seda kahel põhjusel. Esiteks on sisuliselt võimatu muuta tulumaksumäära poole aasta pealt, sest sel juhul lähevad täisaasta põhiselt tehtavad maksuarvestused lootuseltult sassi ning muutuste administreerimine osutub kulukamaks kui saadav tulu.
Teiseks on tulumaksumäära muutmine enne järgmise aasta 1. jaanuari õiguslikult võimatu, sest selle võiks kohtus õigustatud ootusele viidates vaidlustada nii iga üksikinimene kui mõni ettevõte. Seega ei olnud võimalik tulumaksumäära tõstes 2009. aasta riigieelarve puudujääki vähendada, maksukoormuse tõstmisega riigieelarve tulupoolt suurendada saab alles 2010. aasta riigieelarve koostamisel.
Kui Edgar Savisaar siiski arvab, et veel tänavu on võimalik maksumäära muuta, siis peab Keskerakond esitama Riigikogule vastava seaduseelnõu. Kui Keskerakond sellise eelnõuga hakkama ei saa, siis on Savisaare jutt sama vähe väärt kui tema 10 aastat kestnud "jõupingutused" astmelise tulumaksu kehtestamiseks.
Sotsiaaldemokraatidel pole tulumaksumäära tõstmise vastu midagi. Ülemaailmse majanduskriisi ajal on ka paljud senised madalate maksude pooldajad meelt muutnud ja mõistnud, et Eesti riik on maksukoormust vähendades ohtlikult õhukeseks viilitud. Ainult tormilise majanduskasvu ajal sai inimesi lollitada lubadusega, et Eestis on võimalik ehitada Põhjala heaoluriiki sama madalate maksudega nagu Venemaal. Mida päev edasi, seda rohkem inimesi mõistab, et maksuvabad reeded tähendavad tegelikult palgavabasid reedeid.
Tulumaksumäära alandamisega on Eesti riigieelarve tasakaalust välja viidud, sest riigikassa sissetulekud sõltuvad paljuski tarbimisest ehk käibemaksu laekumisest ning tulumaksu laekumised tasakaalustavad seda vähe.
5.2.09
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
3 comments:
Õige jutt maksupoliitika kohta. Kuid oleks huvitav teada, millal hakkavad sotsid ise nende sõnade järgi käituma ja lõpetavad Reformierakonna ajuvabade maksulubaduste elluviimise. Eesti üldine maksukoormus on üks EL-i madalamaid, umbes 30%. EL-i keskmine on 40%. Ja Ansip räägib, et on vaja püsida maksukonkurentsis. Maksukonkurentsis kellega?
Jaanus, nii sotsid kui Keskerakond on olnud sel sajandil Reformiga koalitsioonis. Meie saime maksulanguse pidama, Keskerakond õhutas seda tuimalt takka, hoolimata suurtest sõnadest astmelise tulumaksu teemadel.
Mitte sotsid ei peatanud tulumaksulangetamist, vaid seda tegi Eestit tabanud majanduskriis. Ei ole erilist kahtlust, et kui kriis on läbi, siis jätkab SDE sõnakuulelikult Reformierakonna neoliberaalse maksupoliitika elluviimist.
Kuid igaljuhul maksulangetamise peatamisest ei piisa. Nii madala maksukoormusega pole võimalik riiki üleval pidada. Sotsid peaksid kinni haarama Indrek Neivelti ideest taastada ettevõtte tulumaks ja seda teemat aktiivselt pushima hakkama. Muidugi juhul kui te tahate sotsidena mingitki tõsiseltvõetavust omada. Soovitaksin järgmist mudelit - ettevõtte tulumaks 20%, üksikisiku tulumaks 25%.
Post a Comment