Indrek Neivelt: kas eestlased lähevad 15 aasta pärast Soome juuksuri juurde?

Eile tutvustas oma nägemust majandusarengust sotsiaaldemokraatidele Indrek Neivelt.

Vahendan siinkohal Indreku loal mõned tema mõtted:
· Kõrvalt vaadates ei saa hästi aru, mis Eestis praegu toimub. Natuke meenutab see igatahes kilplasi. Riigil on suur raha ülejääk, mis paigutatakse Saksamaa riigi võlakirjadesse ehk viiakse Saksamaale ära. Samal ajal ei saa meie arstid piisavalt palka ja lähevad Saksamaale tööle, kus neile makstakse palka meie raha eest. See seltskond, kes riigi raha niimoodi käsutab, lubab tagatipuks avalikkusele valimisreklaamides kõrgemat palka ja teeb sellises mahus reklaamikampaaniat, mida ükski Eesti suurfirma varem pole sellises mahus teinud.

· Minu järeldus on – naljaga pooleks – see, et Eestis vastutab madalate palkade eest Rahvaliit. Muud võimalust ju ei ole, kui meil on juba kaks aastat valitsuses kaks parteid – Keskerakond ja Reformierakond – mis võitlevad kõrgemate palkade eest. Miks meil siis praegu palgad madalad on, kuigi raha valitsusel on? Ainus seletus on see, et valitsuse kolmas partei, Rahvaliit, takistab palgatõusuJ

· Reformierakond lubab, et viib Eesti 15 aastaga viie Euroopa jõukama riigi sekka. Kui reaalne on meil pideva 15-protsendilise majanduskasvu võimalus? Seda olukorras, kus meie majanduskasvu on kiirendanud uute inimeste tulek tööjõuturule. Aga igal järgmisel aastal tuleb meil tööturule 5000 – 10 000 inimest vähem, kui sealt lahkub. See majandusarengu mootor sureb välja.

· Kui me tahame jõuda Euroopa jõukamate riikide sekka, peavad meil olema kõige targemad inimesed. Aga meie haridussüsteemi palgatase ei meelita sinna noori andekaid inimesi. Kuidas me jõuame Euroopa jõukamate riikide sekka, kui me räägime õhukesest riigist ja ei investeeri haridusse? Euroopa rikkamad riigid on sellele tasemele jõudnud just tänu heale haridusele.

· Meie majandust on seni vedanud nn Lõuna-Soome stsenaarium, mida juba kümmekond aastat tagasi kirjeldas Tuleviku-uuringute Instituut. Ennustan, et seda stsenaariumi jätkub veel umbes viieks aastaks, sest meie hinnatasemete vahe Soomega väheneb kiiresti. Pärast seda võivad soomlasi teenindada võibolla veel hambaarstid ja mõned üksikud kallimate tööde tegijad, aga teistel kaob see võimalus ära. Kuidas me sellises olukorras jõuame jõukamate riikide sekka? Norra müüb naftat, Šveits ja Luxembourg juba sajandeid pangandusteenuseid. Meil selleks mingeid eeldusi pole.

· Soome majandus ei kuulu Euroopa viie jõukama hulka ja kui meil õnnestub nende hulka jõuda, siis peaks meie elatustase olema 15 aasta pärast Soomest kõrgem. Küsin siis teistmoodi: kas me kujutame ette, et 15 aasta pärast käivad Põhja-Eesti elanikud Helsingis oma hambaid ravimas ja juuksuri juures, sest seal on hinnad odavamad? Või et eestlased käivad Soomes odavat juustu ja viina ostmas? Seda ei juhtu! Meie jaoks oleks ülikõva eesmärk juba see, et jõuda 15 aastaga 10% kaugusele Soome sissetulekutest. Aga ka seda ei juhtu, kui meie tegevused selleni jõudmiseks on täiesti erinevad.

· Ma tahangi, et meil tekiks asjalik arutelu selle üle, mida peab selleks tegema, et me ükskord nii kaugele jõuaksime. Praegu seda arutelu pole.