31.1.07

Pronkssõduri sõprade ja vaenlaste kokkumäng

Eelmisel nädalal tahtis üks lugeja teada minu seisukohta pronkssõduri kohta. Olen oma suurimast murest sel teemal kirjutanud juba mullu augustis Eesti Päevalehes ilmunud artiklis "Operatsioon “Tallinna vabastamine”".

Kahjuks pole mu mure poole aastaga mitte vähenenud, vaid suurenenud. Tallinna vabastamisest rääkinud artikli peategelasel polkovnik Ivanovil läheb kõik suurepäraselt. Oleme jõudnud olukorda, kus ükskõik millised erakonnad ka järgmist valitsust ei moodusta, peab see valitsus sotsiaalsete ja majandlike probleemide asemel esimese asjana hakkama tegelema pronkssõduriga. Läheneb 9. mai ja kui selle eel või ajal tekib Tõnismäel midagi Lihula-laadset, siis on sel väga karmid tagajärjed eesti ja vene kogukondade vahelistes suhetes, Eesti välispoliitikas ning suure tõenäosusega ka Venemaaga seotud majandussektorites.

Miks me sellisesse olukorda oleme jõudnud ja kuidas sealt välja pääseda, sellest kirjutasin tänases vene keelses ajalehes MK Estonija ilmunud artiklis "Pronkssõduri sõprade ja vaenlaste kokkumäng":

Tänavuse valimiskampaania keskseks teemaks on kaks valitsusparteid – Reformierakond ja Keskerakond – teinud võitluse pronkssõduri pärast. See on näiliselt vihane võitlus, aga tegelikult mängivad võimuparteid selles võitluses omavahel kokku.

Reformierakond ja peaminister Andrus Ansip isiklikult on alates eelmise aasta 9. maist kasutanud lubadusi pronkssõduri teisaldamise kohta selleks, et võita hääli Isamaa ja Res Publica Liidult. Samas on kogu aeg otsitud ettekäändeid, miks seda enne valimisi teha ei saa. Reformierakonna arvestus on küüniline – oluline on saada Riigikogu valimistel nende eestlaste hääled, kes pooldavad pronkssõduri teisaldamist.

Keskerakond on samal moel kasutanud pronkssõdurit ära selleks, et võita vene rahvusest valijate hääli, kes on loomulikult pronkssõduri teisaldamise vastu.

Kaks valitsusparteid süvendavad pronkssõduri-teemalist vastandust teadlikult, sest mõlemad loodavad selle konflikti abil valimistel edu saavutada. Seejuures võib kindel olla, et pärast Riigikogu valimisi kaob nii Reformierakonna kui Keskerakonna põhimõttekindlus üleöö. Kui ükskõik kummal neist on vaja valitsusliitu pääsemiseks oma varasemad lubadused pronkssõduri kohta unustada, siis seda ka tehakse.

Pronkssõduri ehk õigemini rahvuslike pingete tegemine valimiste keskseks konfliktiks kahe valitsuspartei poolt on Eestile ohtlik. Esiteks hävitab see Eesti ja Vene kogukonna vahel varasematel aastatel tekkinud usaldust. Teiseks hoiatasid Eesti diplomaatilised allikad hiljuti, et kohe-kohe kehtestab Venemaa Eesti suhtes karmid majandussanktsioonid, suunates oma transiidi siit mööda. Sellest otsusest oleksid kaotanud kõik – nii oleks aeglustunud Eesti majandusareng (mis vähemalt sõnades on alati Reformierakonna suurim murelaps), vähenenud oleks riigi maksutulud ning eriti valusasti oleksid haiget saanud need transiidiettevõtted, mille töötajad on valdavalt vene rahvusest. Õnneks jäid seekord Kremlis peale veel need jõud, mis mõistsid, et Eesti vastased majandussanktsioonid raskendavad Venemaa liitumist Maailma Kaubandusorganisatsiooniga.

Kellele tavalistest inimestest on praegune valimiste eel meelega esile kutsutud kriis kasulik? Mitte kellelegi.

Toomas Hendrik Ilves soovitas eelmisel aastal veel sotsiaaldemokraatliku erakonna liikmena, et mõistlik kompromiss pronkssõduri küsimusele on pronkssõduri jätmine Tõnismäele, kuid nii, et see ei ärritaks eestlasi enam N Liidu okupatsiooni sümbolina. Sama lahendust pakuvad president Ilvese endised erakonnakaaslased sotsiaaldemokraadid nüüdki. Mõistlik kokkulepe on see, et pronkssõdur ja kogu Tõnismäe memoriaalkompleks avaldavad austust teises maailmasõjas langenutele. Siis saavad seal 9. mail fašismi vastu võidelnuid mälestada venelased. Ja eestlased ei pea pronkssõdurit enam okupatsioonisümboliks, kuna seal ei nuteta taga Leonid Brežnevit.

Kõigil neil valijatel, kes otsivad pronkssõduri probleemile lahendust, soovitan hääletada sotsiaaldemokraatide poolt. Toetades pronkssõduri küüniliselt oma valimisvankri ette rakendanud Reformierakonda ja Keskerakonda, võimendate te mõttetuid pingeid, mis ei vii meie kõigi elu edasi, vaid tagasi.

8 comments:

Alar Oppar said...

Vahel taban ennast sageli mõtlemast, et see Lihula sammas tulnuks püstitada Tõnismäele, vastu Pronksmeest. Too mujale ei sobi, kuid Tõnismäel saaks ta endale isegi sobiva täenduse. Ja kui sotside idee mälestusmärgi "neutraliseerimisest", "redutseerimisest", paralüseerimisest" ja "kohitsemisest" luhtub, siis ju tasuks kaaluda selle maa üleandmist okupatsioonimuuseumile. :))

Sander said...

"Mõistlik kokkulepe on see, et pronkssõdur ja kogu Tõnismäe memoriaalkompleks avaldavad austust teises maailmasõjas langenutele." Aga seda ta ju teebki- seal on tekst "Kõigile Teises maailmasõjas langenutele". Milles ikkagi seisneb siis sotside muudatus?

Ja teine küsimus, et kuhu sobituks selle KE-RE diiliga IRL põgenemine seaduseelnõu tagasivõtmise hääletuselt?

Hannes Rumm said...

Alar, hea kauaaegne sots, ma väga loodan, et pronkssõduri äravedamine ei tekita sellist stsenaariumi, nagu kavandas polkovnik Ivanov ühes mu artiklis. Sinu vastne erakonnakaaslane Juhan Parts maksis ühe ausamba käpardliku ära vedamise eest väga valusalt. Kes iganes pole järgmine peaminister, on selge, et kui midagi sarnast tekib Tõnismäel, siis on see jama kordades tõsisem.

Sander - kunagi tehti Tallinnas suisa üks konkurss, mis erinevalt Kalevipoja paigaldamisest lahte oli väga kõrgel kunstilisel tasemel. Need ideed võib vabalt teostada ning see muudaks kogu kohta nii visuaalselt kui tähenduslikult tundmatuseni.
Vastus Sinu teisele küsimusele on, et ilmselt püüab IRL mitte anda Reformile võimalust igal valimiseelsel nädalal end pronkssõduri kaitsjana näidata. Usun, et homne päev annab ses osas selgitust, sest minu teada on A. Ansip enda juurde kutsunud kellegi IRLi juhtidest.

Anonymous said...

Hannes, valetad jälle nagu ennegi sageli on juhtunud, teadlikult ja küüniliselt. Kui sotsid tõesti ei taha pronkssõdurist teemat valimistel, siis polnuks nad pronkssõduri-eelnõude Riigikogu menetlusse esitajate seas. Aga nad olid. Kui endine sots Toomas Hendrik Ilves oleks rahumeelse lahenduse poolt, andnuks ta hauaseaduste algatajatele selgelt teada, et ta ei kavatse neid välja kuulutada. Aga ta kuulutas esimese hauaseaduse välja vähema kui 24 tunni möödumisel vastuvõtmisest.
Kui Keskerakonna huvi oleks pronkssõdurit valimisteemana kasutada on päris absurdne väide, sest pane tähele - Keskerakond ei algatanud seda teemat. Reformierakonnal tõsi on selge huvi Pronkssõduriga IRLi süüa, ta ongi seda teinud ja tuleb tunnistada, et sotsid on siin Reformi tugevasti aidanud.

vallikas said...

masside psühholoogia kohta tuleks üht-teist läbi lugeda. Aga kardan, et Hannesel on tuline õigus selles osas, et pronkssõduri teema on väga-väga täpselt välja arvestatud...

Kalle said...

Minu ettepanek on järgmine: ehitada sõduri ümber hoone. Jah, see oleks piisavalt suur, aga siiski suurte raamatukogu ja kiriku kõrval ei muutuks dominandiks. Samas jääb hoonet ümbritsema tänavateäärne kõrghaljastus. Hoone siseseintel on mitmes keeles seda sammast ja linna "vabastamist" selgitavad tekstid. Hmm, kas venelased teavad, et "vabastajad" võtsid linna sisenedes maha sini-must-valge lipu, mitte haakristlipu. Leian, et rahul peaks olema kõik:
1. venelased saavad nii endale Wall of Honor tüüpi memoriaali ja nende kogunemised ei muutu kärarikkaks laadaks keset linna (üritused toimuvad iga ilmaga!)
2. linnapildist kaob kuju ära (ja on Nevski katedraaliga võrreldes nähtamatu paise linna siluetis)
3. teispool kirikut asuv okupatsioonide muuseum saab filiaali
Arvan et see oleks piisav kompromiss, et see jama kaelast ära saada. Ja teostatav ka, sest linnajuht Kesk saab nii näidata oma vene valijatele, et Tehtud!

RK kantselei said...

Reform, IRL ja Sotsid algatasid keelatud rajatise eemaldamise eelnõu. Otsustaval hääletusel peatas KERA eelnõu arutelu, sest puudusid:
100% SOTSIDEST
80% IRL-ist

Reformil ei olnud üksi piisavalt hääli ja KERA sai oma tahtmise. Ehk siis IRL ja sotsid olid KERA-ga mestis.

Hannes Rumm, miks Sa sellest ei kirjuta? Miks Sa valetad ja miks sotsid valetavad?

Ray Leinberg said...

ta ju töötas tublisti varem ka, kuningannaga kohtudes riietus ennast ja kaasa ka kuninglikesse värvidesse nii et kuninganna oli häbistatud niivõrd et Briti suursaadik Eestis ei saanud rüütliks. Pressikonvrentsil Bushiga suutis ka Bushi endast välja minemsie piirile avades suu siis kui polnud tema kord rääkida. Nüüd siis on mees juristiks hakanud... tegeleb seaduste seaduslikkusega. Nagu noil kahel juhul...