Intervjueerisin vist 92. või 93. aastal Postimehe algaja reporterina Marek Strandbergi, kes toona oli üliedukas ärimees. Küsimusele, miks noor andekas keemik hakkas ärimeheks ja jättis pooleli doktorantuuri, vastas Strandberg kahemõtteliselt: „Majandusliku olukorra tõttu.”
Miljonäri must huumor vihastas ajal, mil tudengid tõesti vaesuse tõttu õpinguid pooleli jätsid, paljusid inimesi. Veel eelmisel sügisel hõõrus üks ajaleht seda vastust Strandbergile nüüd juba Roheliste partei juhina nina alla.
Aga samas olid ja on sellised naljad vaimukale ja sarkastilisele Marekile alati omased. Nii pole imestada, et vaimukalt mitmemõtteline on ka täna avalikustatud Erakonna Eestimaa Rohelised valimisloosung „Uus energia”. Esiteks mängib see slogan välja Rohelise partei ühe suurima trumbi poliitikasse tulekul – nende uudsuse ja värskuse. Samas vastandutakse selle slogani abil vanadele olijatele palju viisakamalt kui seda tegi Res Publica neli aastat tagasi.
Teiseks mängib see slogan välja valdkonna, mille abil Eestimaa Rohelistel on seni õnnestunud kõige rohkem silma paista. Slogani suurim miinus on kindlasti see, et ainult energeetika-trummi tagudes positsioneeritakse ennast selgelt nišiparteiks. Res Publica lubas omal ajal uudsuse võlu kasutades kõigile kõike: korraga vasak- ja parempoolsust, kõva kätt ja pehmeid väärtusi.
Et energeetika on Marek Strandbergile alati omane teema olnud, näitab üks teinegi lugu üheksakümnendate aastate keskpaigast. Marek sõidutas üht väikest seltskonda uhke džiibiga vist EÜSi suvepäevadele ning rääkis õhinal enda ja oma kauaaegse äripartneri Agu Kivimägi viimasest äriideest. Mehed tahtsid ära erastada ühe Kiviõli tuhamäe, segada põlevkivituhka suurte sigalate lägaga ning müüa selle segu väetisena Tuneesiasse. Te ei arva iialgi ära, miks just Tuneesiasse. Sest just Tuneesia kõrbeliivadel datlipalmide kasvatamiseks sobisid Eesti tuhk ja seasõnnik kõige paremini, oli Marek välja uurinud.
Strandberg tegeles selle äriplaaniga tõsimeeli, aga loomulikult mitte surmtõsiselt. Uue firma nime oli Marek välja mõelnud eriti suurejoonelise. Sellise, mis pidi sobima Eesti Telefoni, Eesti Gaasi ja Eesti Energia kõrvale – AS Eesti Sitt.
P.S. Kõrva kriibib Roheliste Erakonna nimes Eestimaa. Meil oli Eestimaa Kommunistlik Partei, kuid nüüdsel ajal on korralikud erakonnad lihtsalt Eesti erakonnad.
2.1.07
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
3 comments:
No ei ole nõus, et energeetikaga tegelemine niššiparteile viitab. Pigem on jabur, miks nii laia teemat seni keegi teine oluliselt pole võtnud raiuda. Ise oletan, et põhjuseks on hirm, et kui liiga kõvasti jala maha paned nii suures valdkonnas, siis ei pääse pärast oma sõnu söömata kellegagi koos koalitsiooni (nii ilmselt ka rohelistega läheb, kui nad üldse künnise ületavad, mida ma loodan, et ei juhtu, ehkki nad on mulle oma ideedega igati sümpaatsed), mitte et niššiteema oleks.
vastuseks vali doolile: Roheliste häda on, et mis tahes muus valdkonnas peale keskkonnasõbralikuse (ka energeetikaks) on nende pädevus ja usutavus väike. Seetõttu nad teevad targasti, et rõhuvad oma nišile, kus nad mõjuvad palju usutavamalt kui näiteks jutuga otsedemokraatia kehtestamisest. Vaevalt julgeb keegi väita, et Saksamaa pole demokraatlik riik, ehkki referendumid on seal keelustatud.
Hannes Rumm
Arvaja:
See oleks Kesk-ile hea avastus -- Eesti Sitt -- et väikest konkurenti valimisvõitluses halvustama hakata.
Loodame, et see "meeldetuletus" ei ärata soovi seda kasutama hakata -- ka sotsidel mitte --, olgu need Rohelised Eestist, Eestimaalt või Eesti NSV-st pärit.
Nende seas pole peale ärpleva liidri kedagi, kelles ehk peale AS "Eesti Sitt" mälestuse veidi ka 'uut energiat' oleks.
Ei kujuta aga ette, kuidas seda saaks väljakujunenud poliitilises koosluses mõistlikult rakendada -- isegi valimisedu korral.
Post a Comment