Kui meie lennuk eile kl 1 Islandilt õhku tõusis, soovitas piloot aknast välja vaadata, et näha äsja purskama hakanud vulkaani. Nagu kinnitas parema nähtavusega kohal istunud Priidu Ristkok siseministeeriumist, ei olnud peale aurusammaste sel hetkel suurt midagi põnevat näha.
Tagantjärele tarkusega võib väga õnnelik olla, sest päev kauemaks Islandile jäänud Eesti diplomaadid istuvad seal täna ja tont-teab-kaua-veel vulkaanivangis, sest purse on lennukite jaoks ohtlikult võimas. Loodan, et Eestist ostetud reisikindlustus korvab ikka ka need force majeuri'iga kaasnevad kahjud, mille on põhjustanud Eesti oludes täiesti ettenägematuna tunduv vulkaanipurse.
Mõnepäevase Islandi väisamise põhjus oli paariteistkümne eestlase jaoks seal toimunud euroliidu teemaline ja väga menukaks osalenud seminar Islandi riigiametnikele. Eesti korraldatud üritusel oli saal publikut täis ning kõigile eestlastele korraldati ka küllaga kahepoolseid kohtumisi nende kolleegidega eri ametites ja ministeeriumites. Mis oli eriti üllatav seetõttu, et esmaspäeval avalikustati Islandil 2000 lehekülje paksune raport nende majanduskrahhi põhjuste ja süüdlaste kohta ning see on väikse ühiskonna kõige tähtsam jututeema veel mitmeks kuuks.
Eestlaste jaoks oli võimalus rääkida Islandil Euroopa Liiduga peetavatest läbirääkimistest haruldane võimalus tunda end suure ja targemana. See viimane pole sugugi üleolev väide, sest eks me ole Islandilt rahvaarvult ikka mitu korda suuremad ning ka euroläbirääkimiste osas tükk maad kogenunad. Rõõm oli kuulda, et kui sellised Eesti spetsid nagu Toomas Kevvai või Kadri Uustal tihedalt infot tulistasid, siis ahhetasid nende Islandi kolleegid ühtevalu ning küsimusi muudkui sadas.
Euroläbirääkimised algasid islandlastele mullu ülitempokalt, kuid on tänavu takerdunud ning nüüd hinnatakse nende kestvuseks umbes 3 aastat. Läbirääkimised on islandlastele väga rasked ses mõttes, et kui kalandus välja arvata, siis puudub neil europoliitikas seni suuresti kompetents ning nende riigiametid on väga väiksearvulised.
Teiseks on islandlaste toetus euroliiduga ühinemisele väike ning selgelt toetab seda ainult sotsiaaldemokraatlik peaministripartei. Laiemat toetust omab seisukoht, et peame liitumisläbirääkimised ära ja eks siis rahvahääletusel otsustame, kas ühineme või mitte. Selgelt on liitumise vastu väga mõjukad kalandusetttevõtjad ja põllumehed. Samas on islandlaste majandusseis pärast ränka kriisi nii tõsine, et näiteks EL-iga ühinemisega kaasnev üleminek eurole lahendaks nende jaoks palju probleeme ning tagaks palju stabiilsema majanduskeskkonna.
Kohtumisel mõne Islandi parlamendi väliskomisjoni liikme, aga ka nende europooldjate ja -vastastega sai selgeks, et esialgu on üldine arusaam võimaliku ühinemise mõjudest hägune ning kalandusekeskne. Üllatasin mõnd islandlast näiteks teadmisega, et liitumine tähendab Islandi keele muutumist Euroopa Liidu ametlikuks keeleks, mis annaks nende väga vanale ja väärikale keelele uue staatuse.
Ühel õhtul tutvusin Reykjavikis endise suursaadikuga Soomes ja Eestis Hannes Heimissoniga. Kui me restoranis üksteist kõnetasime, siis pöörduti meie poole kõrvallauast ning selgus, et sealgi istub kaks Hannest. Oli väga koomiline nelja nimekaimu kokkusattumine, sest Hannes olevat Islandil suhteliselt harva esinev nimi.
Omalt poolt täitsin juba täna Islandi välisministeeriumis antud lubaduse ja avaldusin soovi astuda Eesti-Islandi sõprusrühma liikmeks.
15.4.10
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment