Kaitseministeeriumi raiskas dokumendihaldusele 9 miljonit ülearu

Tänasel Riigikogu arupärimisel selgitas Jaak Aaviksoo vastuseks minu, Kalev Kotkase ja Kalvi Kõva küsimusele, miks kulutab kaitseministeerium elektroonilise dokumendihaldussüsteemi loomiseks esialgu kavandatud 9 miljoni krooni asemel kokku 18 miljonit krooni. Vähe sellest, mullu lõppema pidanud töö loodab Aaviksoo lõplikult tööle saada alles tänavuse aasta lõpuks.

Aaviksoo selgituse kohaselt oli suurimaks probleemiks vilets lähteülesanne, milles ei hinnatud õigesti töö keerukust ning mullu toimunud 26 kaitseväe asutuse integreerimine üheks tervikuks.

Paraku ei saanud ma Riigikontrolli auditile "Riigi infosüsteemide arendusprotsessi tulemuslikkus" tuginedes kaitseministri selgitustega rahule jääda:

"Jaak Aaviksoo ütles meile, et tema ei usu, et tugevam poliitiline vastutus aitaks IT-valdkonnas paremini määratleda hangete lähteülesannet. Mul on hea meel tuua ministrile vastupidine näide, mis pärineb Riigikontrolli auditist. Ainsa hea näitena on siin esile toodud Justiitsministeerium, mille puhul on rõhutatud, et poliitiline vastutus ministri ja asekantsleri tasemel on algusest peale väga selgelt paigas. Erinevalt Kaitseministeeriumist, mille puhul toodi välja, et väga suure ja ambitsioonika hanke puhul taotleti küll riigieelarvest raha, usaldati see ametnikest koosneva töörühma kätte, kuid selle töörühma tase oli väga madal ja töörühma üle puudus esimestel etappidel selge ministeeriumi juhtkonna ja ministri kontroll.

Erinevalt Justiitsministeeriumist on kontrolli puudumine andnud ka vastupidiseid tulemusi. Meenutan, et Kaitseministeerium on kulutanud 9 miljoni krooni asemel 17 miljonit krooni ja nagu me äsja kuulsime, peab kulutama veel vähemalt ühe miljoni krooni, et süsteem lõplikult töösse läheks. Justiitsministeeriumis sooritati kaks keerulist auditeeritud tööd, "Ettevõtjaportaal" ja "Kinnistusraamat". Need on suunatud ministeeriumist väljapoole, hõlmavad väga suurt arvu partnereid ja erinevalt Kaitseministeeriumist on nende mõlema puhul ka erasektoriga võrreldes saavutatud uskumatu tulemuslikkus. Ettevõtjaportaali puhul oli planeeritud IT-hanke kulu 4 miljonit krooni, kulus 800 000 krooni. Kinnistusraamatu puhul oli plaanitud kuludeks 6,2 miljonit krooni, kulus 4,8 miljonit krooni.

Loodan nende näidetega kaitseminister Jaak Aaviksood, kes, muuseas, astus ametisse 2007. aastal, mil käivitus ka dokumendihaldussüsteemi projekt, et tugev poliitiline kontroll ja selge vastutus ministeeriumis aitab tagada ka korraliku IT-alase lähteülesande.

Teiseks tahan tähelepanu osutada, et Kaitseministeerium on kurvas mõttes Eesti rekordi omanik. IT-hanked on keerulised ja nad on hilinenud ka teistes ministeeriumides, aga seda, et hilinemine on nii pikk ja sellest hoolimata enam kui pool n-ö kliente ei saa rakendust tänini kasutada, on Riigikontrolli hinnangul ainulaadne. Kurb on, et maksumaksja peab viletsa lähteülesande tõttu maksma veel vähemalt 1 miljoni ja hanke maksumus kujuneb algsega võrreldes kaks korda kallimaks.

Kindlasti on parlamendi ülesanne aasta lõpus kontrollida Jaak Aaviksoo lubadust, et aasta lõpuks on arendustöö lõpuni viidud ja rakendatud ka kaitseväes.

Lõpetuseks veidi humoorikamas toonis. Eestis on kombeks öelda, et see või teine asi pole raketiteadus. Kui me riigieelarve kontrollikomisjonis seda auditit arutasime, siis teatas üks Kaitseministeeriumi kõrge ametnik, et me siin Kaitseministeeriumis teeme ka väga palju suuremaid hankeid, maksame sadu miljoneid kroone näiteks õhuseiresüsteemide eest, aga uskuge mind, dokumendihaldussüsteem on nendest veel keerulisem hange. Seega selgus, et kaitseministeeriumi IT-põhine dokumendihaldussüsteem on keerulisem kui raketiteadus."