Mullu käis oma linna ja vallajuhte valimas 662 813 inimest ning Europarlamendi liikmeid valis 399 181 inimest. Mõlemal juhul oli valimisaktiivsus palju kõrgem kui varasematel valimistel, kuigi tekkis tõepoolest ebanormaalne olukord, kus valimised toimusid vaid 4-kuulise vaheajaga.
Sajad tuhanded inimesed tulid hea meelega valima, sest nad tahtsid oma mõtete kandjaid toetada, millegi vastu protestida ning Eesti elu üle otsustamises kaasa rääkida. Nii et valijatel pole sagedaste valimiste vastu midagi.
Sel taustal mõjub esialgu kummaliselt jutt, et valimisi tuleb korraldada nii harva kui võimalik, sest need segavat normaalset riigijuhtimist. Kõik saab aga selgeks kui vaadata, kes tahab valimiste arvu vähendada. Reformierakond on kõige tugevama tagatoaga Eesti erakond, kus langetatakse otsuseid väikses ringis, kuhu ei kuulu isegi kõik selle partei ministrid, Reformierakonna parlamendisaadikute enamusest rääkimata. Selline parteieliidi keskne juhtimisstiil ei käi kuidagi kokku meie põhiseaduse kirja pandud riigijuhtimise mõttega ning on meie demokraatiale sama ohtlik nagu Edgar Savisaare ainuvõim Keskerakonnas.
Just Reformierakonna tagatuba tahab nüüd vähendada valijate võimalust rääkida kaasa Eesti elu korraldamisel. Mis see valimiste koondamine ühele ajale siis muud on kui valijate võimu vähendamine ja selle koondamine parteide kätte.
Kogu läänemaailmas on 20. sajandil välja kujunenud tava, et parlamendi- ja omavalitsuste valimised vahelduvad rütmiliselt. See rütm annab valijatele omavalitsuse valimistel muuhulgas võimaluse anda valitsusele märku, kas võimuparteide poliitikaga olla rahul või mitte. Nii Saksamaal, Prantsusmaal, Soomes kui ka Lätis tõlgendatakse kohalike valimiste tulemusi üleriigiliselt just nii, et kas need tugevdasid või nõrgendasid võimuparteide ja valitsuse positsiooni.
Mullused omavalitsuste valimistel avaldasid lätlased näiteks täielikku usaldamatust valitsuses olevate erakondade vastu. Eestis näitasid omavalitsuste valimised, et erakondade toetus pole pärast viimaseid Riigikogu valimisi oluliselt muutunud. Võimuparteidele on selline kaudne tagasiside vajalik, sest see sunnib neid vajadusel oma poliitikat ümber hindama või kinnitab, et ollakse õigel teel.
Eestis tekitati eelmise põhiseaduse muudatusega samuti mõistlik rütm, kus Riigikogu ja omavalitsuste valimised toimuvad iga kahe aasta tagant. Pole mingit põhjust seda euroopalikku ja demokraatia toimimiseks hädavajalikku rütmi muuta.
Lõpetuseks meenutan, et Eesti suutis eelmisel aastal makse tõstes ja kulusid kärpides olla Euroopa üks vastutustundlikumaid riike, nii elu ise näitas, et vett ei pea jutt ka sellest nagu halvaks valimiskampaaniad riigi tegevuse.
See artikkel ilmus tänases EPL Online'is.
27.1.10
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment