Mullu 9. mail Tõnismäele nn kuldsõduri püstitamisega suure avaliku hukkamõistu pälvinud kunstnik Kristina Norman kaitses täna oma tööst lähtuva esseega Kunstiülikoolis magistrikraadi.
Magistrikraad tuli igati teenitult, sest kunagi varem pole ükski nii noor kunstnik pääsenud oma tööga Eestit esindama Veneetsia kunstibiennaalile ning rahvusvahelisest tunnustusest kõneleb asjaolu, et selle töö ostis ära Soome moodsa kunsti muuseum Kiasma.
Kristina Normani töö tõi provotseerivalt välja mitu ebameeldivat tõsiasja meie ühiskonna kohta, mida me pärast aprilliöid kiiresti unustada tahame. Tema tööst lähtuv essee ei ole ainult kunstiline, vaid ka hea sotsioloogiline ja poliitiline analüüs meie ühiskonnas peituvate konfliktide kohta.
Anekdootliku seigana selgus töö kaitsmisel, et algse idee kohaselt pidi kuldsõdur sõitma Tõnismäele lahtises veoautos suurejooneliselt püsti seistes, kuid ilmselt tänu kaitsepolitsei varjatud osalusele kunstiprojektis, kujunes kuldsõduri tulek tegelikkuses välja veidi tagasihoidlikum.
Aprillis on Normani töö täies ilus (After-war on laiem kui pelagalt Tõnismäele ajutise kuju püstitamine ja selle sündmuse jäädvustamine) väljas Kunstihoones näitusel, mis lõppeb esialgsete kavade kohaselt täpselt 9. mail.
Lõpetuseks halb uudis kaitseminister Jaak Aaviksoole - monumentidega jätkuvalt tegelevad Kristina Normanil on varsti valmimas film uuest vabadussambast. Loodetavasti ei jäta ka see film inimesi külmaks ning mõtestab meie vabadussamba tähendust lahti sama huvitavalt nagu Norman tegi seda "nende" kuldsõduriga.
15.1.10
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment