Kas bensiini hinnatõus või automaks?

Eilsel valitsuse kabinetiistungil suutsid sotsiaaldemokraadid ära hoida ravimite järsu hinnatõusu, seistes vastu Reformierakonna soovile tõsta kõik käibemaksu erisused seniselt 5 protsendilt 18 protsendile. Kompromissina otsustati ravimite, raamatute ning ajakirjanduse kojukande käibemaks tõsta 9 protsendini.

Muuseas – kuigi üheski Reformierakonna avalikkusele esitatud dokumendis pole sellest sõnagi juttu – survestavad reformikad valitsuskabinetis partnereid ikka väga tugevasti eesmärgiga tõsta senist 18 protsendilist käibemaksumäära 19 protsendini. Selline otsus oleks kahte pidi vale – esiteks tõstab see kõikide kaupade ja teenuste hindu. Seejuures mõjutaks käibemaksu tõus eriti valusalt vaesemaid inimesi, sest nende väljaminekutest on kõige suurem osakaal sellistel vältimatutel teenustel nagu näiteks toidu ja eluaseme eest maksmine.

Tänase päeva kõige karmim vaidlus valitsuses käib selle üle, kas kehtestada autodele rahandusministeeriumi poolt välja pakutud autode registreerimise maks või katta auk riigieelarves selle asemel kütuseaktsiisi tõusuga.

Enamusele tarbijatele on kindlasti palju soodsam autode registreerimismaksu kehtestamine. See maks puudutab ainult neid inimesi, kes kavatsevad osta uue auto, mis on just Eestisse toodud. Riigi poolt vaadates on registreerimismaks õige ja vajalik, sest annab elanikele olulise sõnumi: kasuta võimalikult kaua oma senist sõidukit ning osta võimalikult keskkonnasõbralik auto (kuna maksumäär sõltub sellest, kui palju uus auto õhku saastab). Mida vähem autosid Eestisse tuuakse, seda väiksem on Eesti väliskaubanduse puudujääk ning seda rohkem raha jääb majanduse elavdamiseks kodumaisesse käibesse.

Kütuseaktsiisi tõstmine tähendab üle 1 krooni sendi lisamist igale bensiiniliitrile tanklas. Kütuse hind on aga niigi viimaste aastate kõrgeimal tasemel. Kõige enam mõjutaks riigi põhjustatud kütuse hinnatõus jällegi just vaesemaid elanikke, kelle puhul autosõit on vältimatu näiteks selleks, et maal asuvast kodust tööle sõita. Muidugi suurendaks aktsiisitõus ka neid raskusi, mille all niigi ägab ühistransport.

Ja muidugi mõjutab kütuse aktsiisitõus kaudselt paljude kaupade ja teenuste hinda, mille omahinnas on suur osakaal transpordikuludel.

Majanduslikult tähendab kütuseaktsiisi tõstmine ja bensiinihinnatõus rahandusministeeriumi andmetel umbes 0,3 protsendipunkti võrra kiirenevat inflatsiooni. See on esiteks valus Eesti tarbijatele, kes on niigi viimasel aastal pidanud taluma kõrgustesse galopeerivaid hindu. Teiseks tähendab suurenev inflatsioon seda, et tõsisesse ohtu seatakse Eesti võimalus minna üle eurorahale 2011. aastal.

Ma väga loodan, et Andrus Ansip ei taha minna ajalukku peaministrina, kes jätab juba teist korda kasutamata võimaluse minna üle eurole ning taganda niimoodi Eestile majanduslik ja rahanduslik turvalisus.

P.S. See kirjutis ärritas väga üht eilsel valitsuskabineti istungil osalenud reformierakondlast, kes palus täpsustada, et käibemaksu tõusu seniselt 18 protsendilt 19 protsendile taotles eilsel arutelul jõuliselt hoopis IRLi kuuluv majandusminister Juhan Parts.