Palkade külmutamise eelnõu lüüakse kaheks?

Tänasel Riigikogu põhiseaduskomisjoni istungil otsustati, et Riigikogu liikmete, ministrite, presidendi ja teiste kõrgete ametiisikute palkade külmutamise seadus lüüakse kaheks.

Selle otsuse põhjus oli presidendi esinemine Riigikogu avaistungil, milles Toomas Hendrik Ilves hoiatas, et tema ei kuuluta välja seadust (296 SE), mis muudab praeguse Riigikogu koosseisu töötasu. President tugines oma avalduses põhiseaduse paragrahvile 75, mis ütleb: „Riigikogu liikme tasu ning piirangud muu töötulu saamisel sätestab seadus, mida tohib muuta Riigikogu järgmise koosseisu kohta.“ (Õiguskantsler teadupärast arvab vastupidiselt presidendile, et see paragrahv ikkagi võimaldab Riigikogu liikmete töötasu vähendada.)

Kui president seadust välja ei kuuluta, on sel oluline rahaline mõju 2009. aasta riigieelarvele, sest siis tõusevad uuest aastast ikkagi kõigi nende poliitikute ja ametnike palgad, mis on seotud keskmise palgaga. Kui palku külmutada ei õnnestu, siis kulub nende tõusuks järgmisel aastal kokku 45 miljonit krooni.

Palkade külmutamise eelnõu kaheks löömise pooldajad rõhutavad, et mõlemat eelnõu menetletakse Riigikogus võrdse tempoga. Kui Riigikogu nn rööpseadused vastu võtab, siis saab president koheselt pidurdada teiste kõrgete ametiisikute palgatõusu ning vaidlustada Riigikogu palkade külmutamise. Sõltuvalt Riigikohtu otsusest jõustub sel juhul Riigikogu liikmete palkade külmutamine ilmselt hiljem või jääb jõustumata.

Jäin eelnõu kaheks löömise puhul esialgu erapooletuks. Olen kindlalt seda meelt, et Riigikogu liikmete palgad tuleb külmutada. Saan ka aru soovist teha seda nii, et 1. jaanuarist jõustub palkade külmutamine vähemalt presidendi enda, ministrite, kohtunike ja teiste kõrgete ametiisikute jaoks. Kardan aga seda, et kui eelnõud kaheks lüüakse, siis hakatakse Riigikogu süüdistama soovis oma palku tõsta, pugedes selleks juriidiliste argumentide taha. Ja see madaldaks muidugi parlamendi niigi madalat mainet veelgi.

Täna võttis põhiseaduskomisjon vastu ainult menetluslikud otsused ning neljapäeval järgneb sisuline arutelu ekspertide osalusel, siis arutatakse mõlema variandi poolt-ja vastuargumendid läbi.