Pealkirjas toodud lause kirjeldab üht levinud narko-teemalist müüti, mida eriti usuvad lapsevanemad. Ikka arvavad emad-isad, kel enamasti erinevalt lastest isiklik kogemus narkootikumidega puudub, et kooli satub narkots mingi kooli värava taga passiva täiskasvanud kaabaka kaudu.
Rene Vilbre uus film "Mina olin siin" purustab selle müüdi veenvalt, näidates, et alumise astme narkomuulad on kerget ja suurt teenistust otsivad õpilased ise. Pealtnäha igati viksid ja viisakad klassivennad (ilmselt ka -õed). Kuna film tugineb Sass Henno samanimelisel suuresti elust endast maha kirjutatud romaanil, siis on eriti minusuguste vanemate inimeste jaoks tegemist usaldusväärse sissevaatega tänapäeva noorte ellu.
Vilbre film on kriitikutelt juba nii kiita kui laita saanud. Mulle meeldis eba-eestilikult tempokas ja vaatajat lõpuni pinges hoidva looga noortefilm väga. Meeldis seegi, et sarnaselt Ilmar Raagi "Klassile" on taas tegu kõva ühiskondlikku sõnumit kandva filmiga. (Mis pole ka ime, sest Raag on "Mina olin siin" stsenarist.)
Kindlasti tuleb autoreid ja tootjaid eraldi kiita aga selle eest, et juba filmi tegemisse kaasati narkospetsid. Just filmi tootjate ning narkoennetajate koostöös käivitus samaaegselt filmi linastumisega uus narkovastane sotsiaalkampaania "Jää puhtaks!".
Hollywoodi kassahittide puhul on tavaline, et filmi esilinastust kasutatakse igasugu toodete turustamiseks ja mõttetu nänni müügiks. Sel taustal on meeldiv, et Eesti filmitootjad toetavad oma tööga narkoennetust. Nad pole lihtsalt head professionaalid, vaid ka vastutustundlikud inimesed.
15.9.08
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment