Lasnamäel täna öösel Vene Föderatsiooni lippe ei lehvitata ja "Rossija-Rossija" ei karjuta, sest Hispaania võitis EM-i poolfinaalis idanaabreid masendava ülekaaluga 3:0.
Kui läinuks vastupidi, siis meenutanuks tänaöine Lasnamäe mõne öö tagust Viini, kus sajad Austrias elavad türklased sõitsid pärast Türgi võitu veerandfinaalis mööda pealinna ringi, päritolumaa lipud lehvimas ja türklased autoakendel joovastusest röökimas.
Mul on Venemaa meeskonnast kahju. Nad olid oma kiire ja leidliku mänguga tänavuse EM-i suurimad üllatajad ning nende vanust arvestades suurima tulevikuperspektiiviga meeskond. Ent poolfinaaliks küpsetati vene pallurid ära, sest neile pandi kodumaal meeletuid ootusi.
Venemaa koondislased eesotsas üleöö superstaariks saanud Arshaviniga olid peaaegu samasuguses seisus nagu N Liidu jalgpallimeeskond 1952. aasta olümpiamängudel Helsingis, kus Jossif Stalin nõudis oma jalgpallureilt ainult võitu. Kuldmedaleid ei tulnud aga just seetõttu, et mängijad teadsid - kui me ei võida, siis ootab meid kodumaal kui mitte surm, siis põrgu kindlasti. Hirm ja ülemäära suured ootused said saatuslikuks nii 1952. kui ka 2008. aastal.
Mängueelses saates Vremja räägiti esimesed kümme minutit ainult jalgpallist ning seda vene nõukogude propagandale ainuomases heroilises vormis. Isegi president Medvedjev rääkis Euroopa Liidu tippjuhtidega telereporteri väitel esimesed 10 minutit väidetavalt ainult jalgpallist.
Vremjast näis nagu ei kahtleks Venemaal oma koondise võidus keegi. Võidukalt raporteeriti isegi sellest, et Moskva kesklinnast teisaldas politsei eile õhtul sinna pargitud autod ning keelas alkoholi ja klaastaaras karastusjookide müügi eile õhtul kella kuuest tänase hommikuni, et vähendada võidujoovastuses rahvamassi tekitatavaid purustusi.
Venemaal püüti võtta jalpallurite edust maksimaalne tulemus, aga välja tuli nii, nagu alati. Oma meeskonna toetamise asemel rusuti nad maadligi. Suure psühholoogilise surve tulemusel oli Vene tiim mannetu ning Hispaania peksis sel EM-il neid juba teist korda nagu rannamees rotti. Guus Hiddinki asemel on tänavuse superturniiri parim treener hoopis 70-aastane Luis Aragones.
Viva Espana!
26.6.08
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
2 comments:
No ja karjuvad ja lehvitavad natuke lippe, mis siis? Minu meelest on see kirjutis rahvuslikku vaenu õhutav.
Nõus eelkõnelejaga. Veidi harivat lugemist Teile, Hannes Rumm: Football Without Racism
Post a Comment