Hea uudis halval ajal

Hea uudis on eriti halval ajal tõeline defitsiit. Õnneks on mul lugejatele täna pakkuda üks tõeliselt hea uudis: Eestis õnnestus eelmisel aastal päästa 64 inimese elu ja 873 inimese tervis raskete vigastuste eest.

Inimelusid ja inimeste tervist on Eestis edukalt päästetud ka tänavu. 2009. aasta esimese kolme kuuga õnnestus päästa veel 6 inimese elu ja 235 inimese tervis.


„Kus ja kuidas?“ küsib lugeja siinkohal juba kannatamatult. Vastus on lihtne – liikluses.
Oleme harjunud pidama Eesti liiklust metsikuks ja ohtlikuks, sest pikki aastaid olime liiklussurmade arvult euroliidus koos Läti ja Leeduga kindlalt esikolmikus. Õnneks suutsime selle pikaajalise masendava trendi mullu murda.


Möödunud aastal hukkus liikluses 132 inimest. See on väikseim surmade arv Eesti liikluses alates 1950. aastate algusest! Võrdluseks – 2007. aastal kaotas meie liikluses elu 196 inimest ning 2006. aastal oli hukkunuid 204. Järsult vähenes ka vigastada saanute arv – kui 2007. aastal sai liiklusõnnetustes kannatada 3271 inimest, siis 2008. aastal oli see number 2398.


Positiivne trend jätkub tänavu, mil kolme esimese kuuga kaotas liikluses elu 26 inimest. Mullu oli esimeses kvartalis hukkunuid 32. Vigastatuid oli möödunud aasta esimeses kvartalis 569, sel aastal 334.


Mis on nii järsu ja meeldiva muutuse põhjus? 2007. aasta suvel andis uus siseminister Jüri Pihl politseile ülesande suurendada järsult liiklusjärelevalveks kuluvate töötundide hulka. Politseinikud on sest ajast saadik teinud maanteede ääres kaks korda rohkem töötunde.
Alguses süüdistati siseminister Pihli ja politseid selles, et suurema liiklusjärelvalve eesmärk on liiklejatelt suurema trahviraha sisse nõudmine. Nagu näitavad eelnevad numbrid, ei ole politsei teedel ja tänavatel patrullides raha teeninud, vaid inimeste elusid päästnud ja tervist säästnud.


Tänu politsei suuremale kohalolekule teedel ja tänavatel on vähenenud roolijoodikute ja kiiruseületajate arv, aga just roolijoodikud ja „raskejalgsed“ juhid põhjustavad kõige rohkem raskeid liiklusõnnetusi.


On muidugi uskmatuid Toomaseid, kes väidavad, et liiklussurmade arvu ei ole vähendanud mitte politsei hea töö, vaid majanduskriis, mis sunnib inimesi säästma bensiini arvelt ning varasemaga võrreldes vähem autoga sõitma.


Nii see siiski pole, sest nagu näitab 2008. aasta kohta tehtud liiklusloenduse raport, vähenes liiklussagedus 2007. aastaga võrreldes põhimaanteedel 3,9%, tugimaanteedel 10,9% ja kõrvalmaanteedel 0,2%. Seega on liiklussurmade ja -vigastuste arvu vähenemine olnud mitu korda suurem kui liiklussageduse hõrenemine.


Muidugi ei saa rõõmustada selle üle, kui tänavu hukkub Eestis liikluses „ainult“ 120-125 inimest. See number peab veel kõvasti vähenema. Aga ainult siseministri käskude ja keeldude ning politsei järelevalve peale siin loota ei saa.


Palju sõltub meie endi käitumisest. Igas kuus hukkub Eesti teedel mõni jalakäija, kes ei kandnud pimedal ajal helkurit. Hukkunud jalakäijaid võiks olla palju vähem, sest Tervise Arengu Instituudi andmetel kasutab pimedal ajal liikudes alati helkurit ainult 34% elanikest. Samas küsitlusest selgus, et kuigi mullu kahekordistus nende inimeste arv, kes ka auto tagaistmel turvavööd kasutavad, on selliseid inimesi ikka ainult 44%.


Politsei ja siseminister juba kaitsevad meid, kaitskem nüüd oma elu ja tervist liikluses ka ise.


See lugu ilmus eilses ajalehes Den za Dnjom.