Üks pidu ja kolmed peied

Kui praegune valitsus 2007. aasta kevadel ametisse astus, käis Eestis veel pidu ja pillerkaar. Majanduskasv oli 10% aastas ning riigikassasse voolas nii palju maksuraha, et juba eelmise valitsuse ajal halvaks tavaks saanud kombe kohaselt tehti keset eelarveaastat suur lisaeelarve. Toona ei küsinud ükski kolleeg rahandusminister Ivari Padarilt nõu, et kuidas ootamatult sülle sadanud rahasummat kõige targemini laiali jagada.


2009. aasta kevadel on olukord tänu ülemaailmsele majanduskriisile risti vastupidine. Meie majandus langeb tänavu suurusjärgus 10% ning halvaks kombeks on saanud hoopis eelarvekärbete tegemine. Nüüd vaatasid kõik kolleegid eesotsas peaminister Andrus Ansipiga rahandusministri otsa ning nõudsid temalt ettepanekuid selle kohta, kuidas riigi tulud ja kulud ots-otsaga kokku saada. On ju väga mugav lubada valimisreklaamis raskel ajal õigeid otsuseid ning telekaamerate taga veeretada kogu vastutus rahandusministrile.


Rahandusminister Padar pole vastutust kunagi ning esitas eile valitsusele oma ettepanekud eelarve puudujäägi tasakaalustamiseks 2009. ja 2010. aastal. Ükski neist ettepanekutest pole populaarne, sest vastupidiselt populistlikele väidetele on õhk meie riigieelarvest ammu välja lastud.


Eesti valitsus ja Riigikogu on kogu Euroopat jahmatanud majanduslangusele reageerinud palju kiiremini kui mitmed naabrid. Kolme kuuga on riigi tulusid juba 10 krooni miljardi vähendatud. Sõltumatud hindajad tunnustasid äsja Eesti valitsuse head tööd, sest reitinguagentuurid Moodys ning Standard and Poors ei alandanud erinevalt Lätist ja Leedust Eesti riigireitingut. Eelkõige jäi meie riigireiting Euroopa viimase 60 aasta kõige karmimal ajal muutmata seetõttu, et valitsus on vähendanud eelarve puudujääki ning see vähendab Eesti vajadust välislaenude järele ja suurendab võimalust liituda euroalaga.


Kõrge riigireiting ei lihtsalt üks suvaline number kusagil laes. Näiteks tähendab kõrgem riigireiting nii Eesti riigi, ettevõtete kui ka elanike jaoks võimalust raskete aegade üle elamiseks soodsalt laenu võtta.


Eestil on vaja hoida oma eelarve tasakaal hoida mõistlikes piirides kahel põhjusel. Esiteks seetõttu, et kuna meie ja meie peamisteks eksporditurgudeks olevate naaberriikide majanduslangus esialgu veel ainult süveneb, siis ilma eelarvemuudatusteta oleksime aasta lõpuks olukorras, kus riik on kõik reservid läbi löönud ning 2010. aastaks on järel päris tühjad pihud. (Hoolimata sellestki, et Eesti võtab tänavu kindlasti mõned miljardid kroonid soodsat laenu.)


Teine eelarve tasakaalustamise põhjus on soov minna üle eurorahale. Mida aeg edasi, seda enam eestlasi saab aru, et euro tagab selle, et meie kõigi palgad, pensionid ja säästud ei kaota üleöö oma väärtust. Rääkimata sellest, et euroalaga ühinemine suurendaks usaldust meie majanduse vastu, kiirendaks majanduskasvu ning looks uusi töökohti.


Selge on see, et Eesti riik ei saa raskel ajal lõputult kulusid vähendada, vaid peab ka riigi tulusid suurendama. Seepärast pakkus rahandusminister eile kulude kokkuhoiu kõrval välja mitmed maksutõusud.


Muidugi on kõik rahandusministri ettepanekud maksukoormuse tõstmiseks vastuolus 2007. aastal sõlmitud koalitsioonileppega. Koalitsioonilepe kirjutati 10% majanduskasvu ajal ning on juba ammu kaotanud igasuguse seose tegelikkusega 10% majanduslanguse ajal.


Kui Reformierakonnale ja IRL-ile on rahandusministri poolt pakutud maksutõusud vastuvõetamatud, siis peavad nad selgelt näitama, kuidas on võimalik riigi kulusid veel miljardite viisi koomale tõmmata nii, et õpetajate ja politseinike palgad ei vähene, ravijärjekorrad ei pikene ning lastetoetuste maksmine jätkub.


Loodetavasti tekib teemal maksutõusud või eelarvekärped tervendavalt mõjuv avalik arutelu. Headel aegadel ei vajanud paljud inimesed riigi tuge. Rasketel aegadel suureneb järsult nende inimeste hulk, kes eelkõige tööpuuduse järsu kasvu tõttu vajavad tugevat riigi toetust. Riik saab inimesi aidata aga ainult maksutulude arvelt ning mida madalamad on maksud, seda vähem saab riigi peale loota.


Taaskord tegi rahandusminister eile ettepaneku vähendada erakondade rahastamist. Eelmine kärpe ajal oli erakondade eelarve Reformierakonna ja IRL-i jaoks ainus püha lehm. Sotsiaaldemokraadid otsustasid toona maksta protestiks partnerite toonase otsuse vastu 8% oma riigieelarvelisest toetusest tagasi. Meiega koos polnud nõus oma erakonna eelarvet vähendama isegi ükski opositsioonierakond. Kui ka seekord, et lähe selle väikese, kuid märgiliselt suure summa kärpimine valitsusliidus läbi, siis ei ole võimalik rääkida enam mingist solidaarsusest valitsuse ja valijate vahel.


See artikkel ilmus tänases Õhtulehes.