Keskerakond tahtis järgmise aasta 2. märtsil panna rahvahääletusele sellise küsimuse: "Kas toetate Eesti Vabariigi osalemist tuumaenergeetika arendamist Ignalina tuumaelektrijaamas?"
Sellist küsimust ei saa hinnata muidu kui poliitilise teatri tegemiseks, ehkki eelnõu kaitsnud Lembit Kaljuvee Riigikogu kõnepuldist seda meeleheitlikult eitas.
Küsimusele vastates ei suutnud Kaljuvee kuidagi selgitada, miks tahab Keskerakond küsida rahva arvamust just Ignalina projekti suhtes ning mitte näiteks küsimuses, kas Eesti põhimõtteliselt üldse tuumaenergeetikat kasutada võib.
Eestis on toimunud 15 aasta vältel ainult 2 rahvahääletust. Üks kiitis 1992. aastal heaks meie praeguse põhiseaduse ja teine 2003. aastal Eesti liitumise Euroopa Liiduga. Juba rahvahääletuste vähene arv ning neil otsustatud küsimuste kaalukus näitab, et meil pole kombeks rahvahääletustega poliitilist teatrit teha.
Mõlema rahvahääletuse eel toimus väga pikk ja põhjalik arutelu spetsialistide seas, mida avalikkus hoolega jälgis. Alles seejärel esitati rahvale otsustamiseks väga selgelt sõnastatud küsimused, mille taustaks olid detailsed dokumendid. Näiteks EL-iga liitumise puhul algasid liitumisläbirääkimised 1998. aastal ning alles viis aastat hiljem toimus rahvahääletus. Euroreferendumi taustaks oli seejuures üksipulgi läbi rääkitud ning kirja pandud liitumislepingu tekst.
Ignalina projektiga on Eesti valitsus ja Eesti Energia pidanud läbirääkimisi poolteist aastat, kuid selle lõpptulemus on selgusest kaugel. Ei ole teada, kas projekt üldse teostub, milliste riikide energiafirmad selles osalevad, millises mahus tagab võimalik projekt Eesti varustamise tuumaenergiaga jne jne. Pole teada isegi see, kas Eesti puhul ei osutu Ignalinast paremaks võimalus osaleda hoopis uue tuumajaama rajamisel Soome.
Sellises olukorras võinuks Keskerakond sõnastada hoopis miljonimängu küsimuse: "Kas toetate Eesti Vabariigi osalemist tuumaenergeetika arendamist a) Ignalinas; b) Olkiluotos; c) Maardus (nagu soovitab akadeemik Raukas) või d) Sosnovõi Boris?"
Kuna ilmselgelt puudub järgmise aasta märtsis enamusel Eesti inimestel nii keerulisele küsimusele vastamiseks vajalik info, siis võiks rahvahääletuse puhul erandkorras anda Eesti kodanikele võimaluse kasutada ka õlekõrsi 50/50 ning kõne sõbrale.
Eelneva taustal otsustas Riigikogu enamus poliitilise teatri juba pärast esimest vaatust lõpetada ning mitte korraldada teist vaatust ehk eelnõu teist lugemist.
16.10.07
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
2 comments:
Pole küll mingi Keskerakonna fänn, aga miks mitte Teie keeles "poliitilist teatrit" teha ehk rahvalt arvamust küsida? See, et meil pole kombeks rahvalt midagi küsida, ei saa olla argumendiks sellele, et ka edaspidi peaks nii käituma. Jah, kas see just nüüd tuumaelektrijaama küsimus olema peab, on teine asi, aga rahva arvamust võiks küll tihedamini küsida, kui kord-kaks kümne aasta jooksul, eks?
Rahvahääletusi on mõistlik teha nii harva kui võimalik, et neisse tõsiselt suhtutaks. Shveits korraldab pidevalt rahvahääletusi ning need pole kuigi populaarsed ja mõjukad. Saksamaal on rahvahääletused aga suisa põhiseadusega keelatud. Eestil on mõistlik olla nende kahe äärmuse vahel.
Post a Comment