Korvpalliülekanne koalitsioonikõnelustelt

Panen väikse hilinemisega blogisse artikli, mis ilmus kolmapäeval SL Õhtulehes:

Sel nädalal meenutavad televisiooni uudistesaated korvpalliülekannet. Higistele triiksärkides meestele lükatakse iga koalitsioonikõneluste minutilist vaheaega ära kasutades mikrofon nina alla ja nõutakse kiirkommentaari vahetulemuste kohta. Ainuke erinevus on see, et korvpallitreenerite Aivar Kuusmaa ja Paavo Russaku asemel pinnitakse Andrus Ansipit, Ivari Padarit ja teiste võimaliku nelikliidu juhte.

Nagu Reformierakonna esimees esmaspäeval ühe time-out’i ajal teada andis, jõuti maksuteemal esialgse kokkuleppeni. Reformierakond surus läbi oma peamise valimislubaduse ehk üksikisiku tulumaksumäära avaldamise 18 protsendini. Meenutuseks SL Õhtulehe lugejale niipalju, et Reformierakond, Keskerakond ja Rahvaliit on juba praegu seadusesse kirjutanud tulumaksumäära alandamise 20 protsendini.

Ega Reformierakonnal polnud ülemäära raske oma eesmärki saavutada, sest sellist maksukärbet toetasid ka IRL ja rohelised ehk kokku 56 häält Riigikogus.
Sotsiaaldemokraadid oma kümne häälega võitlesid selles olukorras esmalt välja meie peamise maksulubaduse ehk tulumaksuvaba miinimumi tõusu seniselt 2000 kroonilt 3000 kroonini kuus. Mis on muuseas päris kallis lubadus – selline tulumaksuvaba miinimumi tõstmine nelja aasta vältel maksab rahandusministeeriumi hinnangul üle kolme miljardi krooni.
Tulumaksumäära alandamine iga protsendipunkti võrra maksab samal ajal 550-600 miljonit krooni aastas.

Erinev suhtumine maksukärbetesse toob selgelt välja Reformierakonna ja sotsiaaldemokraatide erineva maailmavaate. Sotsiaaldemokraadid peavad tulumaksuvaba miinimumi tõstmist oluliseks, sest see aitab kõige rohkem neid töötajaid, kes praegu teenivad vähem kui Eesti keskmine palk ehk alla kümne tuhande krooni kuus. Selliseid töötajaid on aga kaks kolmandikku ehk ligi 400 000. Reformierakond seevastu kaitseb eelkõige suurepalgaliste töötajate huve, kes teenivad üle Eesti keskmise palka.

Toon sellise näite. Kui tulumaksumäär alaneb 1 protsendi võrra, siis 100 000 krooni suurust palka saav riigiettevõtte juht võidab sellest 1000 krooni kuus ehk 12 000 aastas. 5000 krooni suurust palka teeniv lasteaednik või müüja võidab samal ajal 1% maksumäära alandamisest ainult 80 krooni kuus! Teisisõnu kingib tulumaksumäära alandamine suurettevõtte juhile puhkusereisi Egiptusesse, aga lasteaednikule ainult kinopileti.

Sotsiaaldemokraatide arvates on ebaõiglane, kui riik jätab rohkem raha kätte neile inimesteks, kel seda niigi on, ning kõige vähem neile, kes seda kõige rohkem vajavad. Palju õiglasem on tulumaksuvaba miinimumi tõstmine. Kui tulumaksuvaba miinimum tõuseb 1000 krooni võrra, siis võidavad sellest ühtmoodi 1000 krooni kuus nii ärijuht kui lasteaednik. Viimasel on aga seda 1000 krooni oma pere ja kodu jaoks palju rohkem vaja.

Ent oluline on rõhutada, et sotsiaaldemokraatide jaoks ei ole maksuküsimused neil koalitsiooniläbirääkimistel erinevalt Reformierakonnast kõige olulisemad. Oleme nõus kompromissideks maksuküsimustes ainult sel juhul, kui maksumuudatused ei muuda riigi rahakotti nii õhukeseks, et see ohustab kogu ühiskonna jaoks olulisi investeeringuid. Meie prioriteetideks läbirääkimistel on näiteks riiklikud investeeringud lasteaiakohtade loomiseks, õpetajate, lasteaednike ja politseinike palgatõusu kindlustamine, Tallinn-Tartu maantee neljarealiseks ehitamine.

Kõik need meie valimislubadused on väga kallid. Seepärast polegi koalitsioonikõnelustel midagi kindel enne, kui kõik on kokku lepitud. Ehk nagu ütles Reformierakonna aseesimees Meelis Atonen: kui valitsusliidu jaoks oluliste asjade teostamiseks ei jätku raha, siis vaadatakse esialgsed kokkulepped maksunduses läbirääkimiste pingelistes lõppvoorudes uuesti üle.