Miks on töötukassal nii väikesed reservid? Rubriigist "Andrus Ansip ja ajaloo ilu"

Viimaste päevade ägedas mõttevahetuses töötukassat ähvardava rahapuuduse üle kõneldakse kahjuks ainult uuest töölepinguseadusest, mis suurendab töötukassa väljamakseid nii töötajatele kui ettevõtetele. Kahjuks on hoopis ära unustatud küsimus, miks kogus töötukassa ülikiire majanduskasvu aastatel nii väikse reservi, et see lõppeb enne kui esimene kriisiaasta?

Meenutan siinkohal, et alates 2004. aastast maksis iga töövõtja töötukassasse 1% ja tööandja 0,5% palgast. Alates 2006. aastast vähendas toonane valitsus aga töötuskindlustusmakset järsult, töövõtja maksumääraks jäi 0,6% ja tööandjal 0,3%

Maksumäära alandades tegi Andrus Ansipi-Edgar Savisaare valitsus suure rumaluse, sest nii võeti töötukassalt võimalus koguda kopsakaid reserve ajal, mil see ei mõjutanud märkimisväärselt töötajate rahakotti ega ettevõtete kasumlikkust. Teiseks kuumutas valitsus sellise otsusega ohtlikult kiiret majanduskasvu veelgi, õhutades palgakasvu ning suurendades omalt poolt üldist tarbimistralli.

Miks nii rumalasti käituti? Valitsuse pressikonverentsi stenogramm 24. novembrist 2005 näitab taaskord, et põrgutee on sillutatud heade kavatsustega:

Peaminister Andrus Ansip: "Teatavasti juba mõned kuud tagasi tegin mina ettepaneku alandada töötuskindlustuse maksumäärasid tööandjal ja töövõtjal mõlemal poole võrra ehk siis 1%st töötajatel oleks selle ettepaneku järgi võinud saada uueks maksumääraks 0,5% ja tööandjatel 0,5%st 0,25%. Töötukassa nõukogu on arutanud teemat ja leidnud, et selline alandamine oleks liig suur tuludest loobumine ja teinud omalt poolt ettepaneku alandada töötuskindlustuse maksumäärasid 1%lt 0,6%le töövõtjatel ja tööandjatel 0,5%lt 0,3%le.
/---/
Eks probleem iseenesest on tekkinud juba küllalt ammu, me korjame Töötukassasse raha kokku ebamõistlikult palju. Praeguseks on kogunenud jääk 1,86 miljardit, aasta lõpuks 2 miljardit, mõne aja pärast 3 miljardit ja tuleb tunnistada, riigil ei ole selle rahaga midagi peale hakata, sest see raha on seotud väga kindla kasutusotstarbega ja on täiesti ebaeetiline hakata seda otstarvet laiendama.
/---/
Riik peab loobuma nende vahendite kokkukogumisest, mida riigil kindlasti ei lähe vaja sellel otstarbel, milleks ta neid vahendeid on väitnud, et ta kokku korjab. Ja igal juhul tuleb maksumäärasid alandada ja meil ei ole selle alandamisega väga palju aega, me oleme hiljaks jäänud – 1. detsembris peaks otsus valitsuses langetatud olema."

Sotsiaalminister Jaak Aab, Keskerakond:
"Need põhjendused, miks määra on alandada vaja: kõik osapooled, kui me räägime töövõtjatest, tööandjatest, Töötukassa nõukogust, valitsusest, Sotsiaalministeeriumist, on leidnud, et igal juhul määrasid alandada tuleb. On tõesti täiesti põhjendamatu koguda küllaltki suuri summasid reservi, kui seda põhimõtteliselt on ju võimalik kasutada ainult ühel sihtotstarbel."

Nagu eelnevast näha tuleb töötukassa nõukogul homme maksemäära tõstes parandada eelmise valitsuse vigu. Peaministri omaaegne hirm selle ees, et töötukassasse võib koguneda 3 miljardit krooni, näitab, et Ansipi arvates võiski Eesti majandus lõputult kasvada.

Majanduslanguse ajal oleks õige töötuskindlustusmakse määra hoidmine senisel tasemel, et mitte vähendada töötajate sissetulekuid ning suurendada ettevõtete maksukoormust. Paraku on töötukassa nõukogu sunnitud homme järsult maksumäära tõstma, sest Ansipi-Savisaare populistliku poliitika tõttu koguti töötukassasse headel aegadel kahetsusväärselt väike reserv.