Mis maksab üleminek eurole?

Euroopa Liidus on jäänud ainult kaks riiki, mis võivad 2011. aastal eurole üle minna – need on Eesti ja Leedu. Esiteks on eurole üleminekuks vaja kahe aasta vältel rakendada Euroopa rahasüsteemi vahetuskursimehhanismi (lühendatult ERM-2).

Seda on seni eurotsoonist välja jäänud uutest ELi liikmetest rakendanud ainult Balti riigid. Kuna Läti laseb ränga rahanduskriisi tõttu oma eelarve puudujäägi kaugele üle 3% sisemajanduse kogutoodangust, siis ei täida kindlasti nad üht vajalikku tingimust eurole üleminekuks.

Brüssel, Berliin, Frankfurt?
Eurole ülemineku tingimusi sätestavad Maastrichti kriteeriumid nõuavad madalat inflatsiooni, riigi väikest võlakoormust ja avaliku sektori eelarve tasakaalu. Kiire majanduskasvu aastatel välistas Eesti ühinemise euroga meie kõrge inflatsioonitase. Nüüd see piirang kaob, sest tänavu tabab Eestit tõenäoliselt deflatsioon ehk üldine hinnatase langeb.

Eestis räägitakse eurole üleminekust sageli kui asjast, mis on puhtalt meie endi teha. Paraku ei asu need võtmed, mis avavad Eestile ukse euroalasse, mitte ainult Tallinnas, vaid ka Brüsselis, Berliinis ja Frankfurdis. Teisisõnu on vaja Euroopa Komisjoni, ELi valitsuste ja Euroopa Keskpanga valmisolekut eurotsooni laiendada.

Õnneks on praegune olukord Euroopa Komisjonis Eestile soodne. Eurotsoonis endas ei täida paljud riigid ülemaailmse majanduskriisi tõttu riigieelarve tasakaalu nõuet. Sel taustal on Euroopa Komisjon huvitatud heast näitest selle kohta, et isegi ülemaailmse majanduskriisi kiuste on võimalik rakendada ühiselt kokku lepitud rahanduspoliitikat. Seetõttu oleks Eesti ühinemine eurotsooniga hea sõnum kogu euroliidule.

Enam pole vist kellelegi vaja selgitada, miks eurole üleminek on Eesti majandusele ja kõigile Eesti tarbijatele kasulik. Eurole üleminek välistab krooni devalveerimise ohu, millest sõltub kõigi Eesti elanike palkade, pensionide ja pangahoiuste ostujõud. Teiseks meelitab eurole üleminek juurde ja hoiab Eestis välisinvesteeringuid, kiirendab analüütikute väitel 1–1,5% võrra meie majanduskasvu ja vähendab tööpuudust.

Kärbete piir käes
Kui palju maksab eurole üleminek, selgub järgmisel nädalal, kui rahandusministeerium tuleb välja kevadise majandusprognoosiga. Tänavuse lisaeelarvega hoiab Eesti riik eelarve puudujäägi loodetavasti Maastrichti kriteeriumiga nõutud piiri peal. Ent ilmselt ületavad 2010. aasta riigieelarve kulud jälle majanduskriisi tõttu vähenevaid tulusid.

Ainus lahendus selles olukorras on avalik ja asjalik arutelu teemal: kas lüüa eurole käega või hoida riigieelarve miinus 3% peal SKTst ning üritada eurole üle minna 2011. aastal?

Pikki aastaid on eurobaromeetri uuringud näidanud, et Eestis on euro pooldajaid paari protsendi võrra vähem kui vastaseid. Kui inimestel on valida, kas järjekordsed valusad avalike kulude kärped või üleminek eurole, võib see häälestada suure osa valijaist euro vastu. Võib minna ka teisiti – kui Läti peab IMFi nõudel oma lati devalveerima ning lätlaste palgad ja säästud kaotavad suure osa oma praegusest ostujõust, siis võib nii hoiatav näide tõsta eestlaste toetuse eurole rekordkõrgustesse.

See artikkel ilmus tänases Õhtulehes.