Ajaleht Den za Dnjom võttis eelmisel reedel ette ühe minu blogi sissekande 12. märtsist ning avaldas sel teemal kommentaari pealkirjaga "Kremli unistaja". Sain selles kommentaaris mokaotsast kiita ning kõvasti mõnitada sel põhjusel, et nimetasin telekanalit Pervõi Rossiiskii Kanal Kremli hääletoruks ning kirjeldasin selle uudistesaates tehtud propagandat.
Mis seal ikka, poliitikas kehtib põhimõte, mida inglise keeles väljendatakse tabavalt sõnadega "any publicity is good publicity". Seepärast teen vene lehes ilmunud kommentaaris siinkohal lühikokkuvõtte.
"Hannes Rummu peetakse Riigikogu liikmetest üheks kõige arukamaks poliitikuks," tõdeb kommentaar sissejuhatuseks. (Nii nunnut komplimenti pole mulle teinud veel ükski eesti leht!) "Kuid mõnikord kaotab isegi tema mõõdutunde. Ja mis peamine - huumorimeele."
Siitpeale pöörati minu lühike tekst pea peale ning süüdistati mind selles, et ma eitan eesti politseipataljonide vägivalda Valgevenes. Loogilise jätkuna eitas Den za Dnjom seda, et vene telekanal on Kremli hääletoru ning Johan Bäckman Kremli-meelne libateadlane.
Kirjatüki lõpus nuheldi mind eriti karmilt: "Kremlit nimetatakse selles lühikeses emotsionaalse poliitika mälestusteoses nii mitu korda, et vägisi tekib küsimus: võibolla viisid väikese Hannese vanemad ta omal ajal mausoleumi, aga endaga koos Kremli ekskursioonile ei võtnud. Ja tänapäeval ei anta talle enam vene viisat?"
24.3.09
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment