Äsja esitati kõigi Riigikogu fraktsioonide nimel menetlusse eelnõu, mis seob tipp-poliitikute ja ametnike palgad lahti keskmisest palgast.
Olulisemad muutused uues eelnõus on esiteks see, et alates 2011. aastast hakkab kõrgemate ametiisikute palku määrama Riigikogu. Palk määratakse neljaks aastaks, kuid seda indekseeritakse sarnaselt riikliku pensionikindlustusega. Tõsi, ametiisikute jaoks valitud hindeks on veidi kitsim kui pensionäridele rakenduv indeks.
Täpne indeksi selgitus eelnõu seletuskirjas on selline: "Ametiisikute kõrgeima palgamäära indeksi arvutamisel korrutatakse tarbijahinnaindeksi aastane kasv (THI) 0,5-ga ja sotsiaalmaksu laekumise aastane kasv (SML) 0,5-ga ning saadud korrutised liidetakse. Indeksi väärtuse suuruseks on 50 % saadud summast."
Kindlasti tekitab tormilise arutelu see, kui õiglaselt või ebaõiglaselt kõrgemad ametiisikud palka saavad. Valdavalt on eelnõusse sisse kirjutatud praegusele palgasüsteemile vastavad numbrid ning juba nende võrdlemine üllatab ilmselt paljusid inimesi.
Tulevase palga määrab praegune Riigikogu konkreetse numbrina. Selle numbri alusel arvutatakse palgad välja seaduses sätestatud koefitsentide järgi. Koefitsendiga 1,0 väärtustab eelnõu presidendi, Riigikogu esimehe, peaministri ja Riigikohtu esimehe tööd.
0,8 on see koefitsent Riigikogu aseesimehel, Eesti Panga presidendil, riigikontrolöril, õiguskantsleril, Riigikohtu liikmel, ministril, riigisekretäril, Riigikogu komisjoni esimehel ja fraktsiooni esimehel, kaitseväe juhatajal.
Näiteks Riigikogu liikme ametipalga koefitsient on 0,6, sama number kehtib abiministritele ja kantsleritele.
Riigikogus oli kokkuleppe, et palgaseadus esitatakse ühiselt, kuid loomulikult oli selle arutelul päris palju erimeelsusi. Sotsiaaldemokraatide erimeelsused on eelnõu seletuskirjas määratletud nii: "IRL ja sotsiaaldemokraadid toetasid ideed määrata kõrgemate ametiisikute palgamäära kindla numbrina terveks Riigikogu koosseisu ametiajaks, mitte selle iga-aastast läbikorrutamist indeksiga. Samuti pooldasid IRL-i ja SDE fraktsioonid lahendust, mille kohaselt Riigikogu asemel oleks Põhjamaade eeskujul kõrgemate ametiisikute palga määranud sõltumatu komisjon. Riigikogu liikme palga puhul pooldasid IRL ja SDE kõrgeima palgamääraga võrreldes koefitsienti 0,55.
SDE fraktsioon jäi eriarvamusele seaduses sätestatud ametiisikute loetelu puhul, pidades vajalikuks piirduda vaid nende kõrgemate ametiisikute hõlvamisega, kelle nimetavad ametisse kas Riigikogu või Vabariigi Valitsus."
Pole vaja olla eriline prohvet, et täna esitatud eelnõu tekitab suure ja ägeda debati. Olen kindel, et selle debati tulemusena võib seaduse tekst siit-sealt muutuda.
16.10.08
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
3 comments:
Ole tervitatud, Hannes! Keskmisest palgast sõltuvuse kaotamine on muidugi hea uudis.
Ise käisin mõni aeg tagasi kaasamõtleva kodanikuna osalusveebis välja idee kogu avaliku sektori ühtsest palgaskaalast, mis võiks isegi kujuneda mingiks üldiseks "miinimumide tabeliks". Refereerin teist ka oma blogis.
Sellisel kujul ja selliste numbritega on ta tänases kontekstis muidugi üsna "häbematu" :-) Aga "rege rauta suvel..." Menetlusse ta igatahes läks ning oodakem vastust, mille tähtaeg on õige pea (vastus jääb vist siiski pigem hiljaks kui et ta ennetähtaegselt laekub). Tulevikus aga on too materjal edasiarendamiseks igal ajal netist leitav.
Huvitav, kas Toompea sfäärides on üldse mõeldud võimalusele ühest universaalsest palgaskaalast, mis hõlmaks absoluutselt kõiki maksumaksjapalgalisi?
Jaanus,
Sinu küsimusele vastuseks tasub läbi lugeda uus avaliku teenistuse seadus, mille justiitsministeerium just välja käis. Seal peaks kirja saama enamust ametnikkonda puudutavad palga maksmise põhimõtted.
Ka eile menetlusse antud palgaeelnõu puhul on üks vaidluse koht see, kas lisaks poliitikutele ja põhiseaduslike institutsiooni juhtidele peaks see hõlmama ka näiteks selliseid ametnikke nagu kantslerid ja abikantslerid?
Igal juhul nende kahe seaduse koosmõjus peab kujunema senisest terviklikum ja loogilisem palgasüsteem, sest senine on tõesti isetekkeline ning mitut pidi kiivas.
Tänud, ATS-i eelnõuga olen tutvunud. Esialgu tundus, et seal on vähemalt palganduse osas näiteks omavalitsused üldse "ära unustatud". Aga eks ma süvene sellesse veel ja tõenäoliselt jätan mõne enda arvates targa mõtte kuhugi netiavarusse maha :-) Nii et vaatame, mida elu toob. Jõudu ja päikest!
Post a Comment