Eesti Panga uus ilmaennustus

Tuntud nalja kohaselt lõi vanajumal majandusanalüütikud ilmaennustajate lohutamiseks. Muidu teritataks hambaid ainult ilmatarkade kallal, nüüd saavad nad kahjurõõmu tunda ka majandusprognooside puusse paneku üle.

Tänase Eesti Panga ilmaennustuse kohaselt on tänavuse aasta majanduskasv Eestis miinus 1,8% ning 2009. aastal miinus 2,1%.

Võrdluseks - veel aasta alguses ootas Eesti Pank tänavuseks majanduskasvuks pluss 4,3%. Seejuures tuleb keskpanka tunnustada selle eest, et nende prognoos läks küll metsa, aga oli Eestis siiski kõige täpsem.

Tänavu 3. jaanuaril avaldas Postimehe majandustoimetus erinevate analüütikute prognoosi tänavuse majanduskasvu kohta ning selles reas oli Eesti Panga prognoos kõige pessimistlikum ehk tõele kõige lähemal. Näiteks Hansabank Markets ootas 5,5% suurust majanduskasvu ning prognooside keskmine oli 5,05%.

Eelnev jutt ei ole mõeldud keskpanga narrimiseks ning mina usaldan nende värsket prognoosi väga. Meenutasin vanu numbreid seepärast, et need näitavad, kui ootamatud on olnud muutused meie ja kogu maailma majanduskeskkonnas kõigi spetside jaoks.

2009. aasta riigieelarve jaoks tähendab Eesti Panga prognoos seda, et tulusid laekub väga suure tõenäosusega kuludest tunduvalt vähem. Ja nagu rahandusminister Ivari Padar riigieelarve esimesel lugemisel Riigikogus ikka ja jälle kordas, tähendab see tõika, et 2,6% majanduskasvu prognoosi pealt tehtud riigieelarve läheb järgmisel aastal väga tõenäoliselt miinusesse ning selle miinuse katab riik kassareservide ja varasemate aastate ülelaekumiste arvel.

Selline lähenemine on Eestis uus, kuid mujal Euroopas täiesti tavaline. Halbadel aegadel ei kärbi arukad riigid eelarve tasakaalu nimel meeleheitlikult kulusid, sest see jahutab majandust veelgi. Selle asemel elavdab riik oma investeeringutega majandust ning toetab jätkuvalt elanikke, rahastades neid kulusid ajutiselt headel aegadel kogutud säästude arvelt.

Riigieelarve miinusesse minekut sedastas oma majandusprognoosi esitledes äsja ka Eesti Pank Eesti Pank. Loodetavasti suudavad selle mõttega tasapisi harjuda ka need head kolleegid ja konkurendid, kes viimase ajani on ennast nurka maalinud jutuga sellest, et Eesti riigi eelarve oli, on ja jääb tasakaalu.

Neid pikalt tegelikku elu eiranud kolleege-konkurente saab lohutada sellega, et kuna Eesti eesmärk on esimesel võimalusel eurole üle minna, siis suurt ja pikaajalist me endale niikuinii lubada ei saa.