Herman Simm ja tema eripension

Paljusid inimesi üllatab fakt, et Eesti riik maksis Herman Simmile kui endisele politseinikule juba siis, kui ta veel kaitseministeeriumis töötas, prisket eripensionit.

Praeguse politseiameti juhi põhipalk on 32 000 krooni ning Herman Simmi eripension võib maksimaalsel juhul olla sellest 75% ehk 24 000 krooni. (Kuna eripensioni määramise valem on keeruline ja tegemist on delikaatsete isikuandmetega, siis teab Simmi eripensioni täpset suurust vaid sotsiaalkindlustusamet.) Nii või teisiti teenib Simm eripensionina summa, millest enamus eakaid inimesi võib vaid unistada.

Kui Herman Simm kohtus õigeks mõistetakse, siis maksab Eesti riik talle eripensionit edasi niikuinii. Aga karta on, et isegi juhul kui Herman Simm salastatud teabe ebaseaduslikus kogumises ja selle välisriigile edastamises süüdi mõistetakse, tuleb Eesti riigil talle elu lõpuni eripensionit plettida.

Eriti ebaõiglane pension
Veel ebaõiglasemat olukorda on raske ette kujutada: miks peab Eesti riik eriti heldelt meeles pidama inimesi, kes on oma riigi suhtes eriti alatult käitunud?

Praeguse totra korra põhjused peituvad üheksakümnendate aastate alguses, mil Eesti riik oli vaene ega jaksanud erasektoriga võrreldes konkurentsivõimelisi palku maksta. Kuna riigil raha polnud, siis lubati politseinikele, kaitseväelastele, piirivalvuritele, kohtunikele ja veel mitmetele riigi toimimiseks ülioluliste elualade inimestele vanaduspäevadeks keskmisest palju suuremat eripensionit.

Nii võttis riik endale suuri rahalisi kohustusi, kuid lükkas nende täitmise kaugele tulevikku. Vaevalt meelitasid eripensioneid tööle noori politseinikke või kaitseväelasi, kuid kindlasti motiveerisid need oma ametis jätkama tuhandeid keskealisi ja pensionieelikuid. Praegu saab eripensionit sotsiaalministeeriumi andmetel üle 1800 inimese, kellest üle poole on veel tööeas ning eripensionite maksmiseks kulub 153 miljonit krooni aastas.

Ränk viga tehti eripensione lubades aga sellega, et üldkorras makstavate pensionite korra sätestab üksikasjalikult riikliku pensionikindlustuse seadus. Ent igasugused eripensionid sätestati valdkondlikes seadustes ning mistahes erijuhtumid jäeti seal läbi mõtlemata.

Riikliku pensionikindlustuse seaduses on selgelt kirjas, et kui kohus mõistab pensionäri süüdi ja karistab teda vabadusekaotusega, peatatakse riikliku pensioni maksmine vabadusekaotuse kandmise ajaks. Seaduse loogika on lihtne: pole õiglane maksta riiklikku vanaduspensioni näiteks mõrvarile ajal, kui riik teda kolm korda päevas korralikult toidab ja talle eurovanglas peavarju pakub.

Orden läheb, raha jääb
Politseiteenistuse seadus ütleb seevastu: politseiametniku pension määratakse eluajaks. Sama seaduse järgi kaotab õiguse eripensionile politseinik, kes on teenistusest vabastatud tahtlikult toimepandud kuriteo või lihtsalt purjuspäi teenistuses viibimise eest. Aga pärast teenistusest lahkumist sooritatud ükskõik kui rängad kuriteod ei anna riigile õigust endiselt politseinikult eripensioni ära võtta.

Nii oleme olukorras, kus süüdimõistva kohtuotsuse järel jääb Herman Simm ilma Valgetähe teenetemärgist, aga eripensionit peab riik ikka edasi maksma.

Et vähemalt tulevikus nii ebaõiglast olukorda vältida, teevad sotsiaaldemokraadid ettepaneku jätta eripensionita need endised politseiametnikud ja teised eripensionit saavad inimesed, kes mõistetakse süüdi tahtlikult toimepandud kuriteo eest, sealhulgas loomulikult riigireetmise eest.
Nii hoiatab Eesti riik inimesi, kel tekib kiusatus riigisaladuste müümisega rikastuda, et lisaks heale nimele ja riiklikele teenetemärkidele jäävad nad ilma ka eripenisonist.

Omaette küsimus on see, kas selline otsus võib jõustada tagasiulatuvalt. Üldine õigustatud ootuse põhimõte ütleb, et tagantjärele võib riik muuta seadusi vaid nii, et inimesed saavad hüvesid juurde ega tohi seadusi muuta nõnda, et hüvesid võetakse vähemaks. Ent eripensionite korra muutmise puhul küsitakse kindlasti ka õiguskantsleri käest, kas ja kuidas rakendub õigustatud ootuse põhimõte nii äärmuslike juhtumite puhul nagu Herman Simmi lugu.

See artikkel ilmus tänases SL Õhtulehes.