Lasnamäe Ferrari

Mis on Lasnamäe Ferrari? See on sama punane ja sama kallis nagu autosõprade unelmate riist. Ainult palju suurem ning asub Lasnamäel.

Lasnamäe Ferrariks nimetavad Soome arhitektid nende projekteeritud hiigelsuurt ostlemiskeskust, mille esimene etapp peaks Tallinki kavade kohaselt Lasnamäel valmima 2010. aastal. Sellesse 55 meetri kõrgusesse ja mäesuusarada sisaldavasse ostlemiskeskusesse tahavad Ain Hanschmidt ja tema äripartnerid meelitada 6 miljonit külastajat aastas.

Tänase Lasnamäe jaoks tähendaks uue supersuure meelelahtutuskeskuse loomine seda, et ühelt poolt saab Eesti suurim linnaosa võimsa turismimagneti, mis võib oluliselt muuta linnaosa viletsat mainet. Vilets maine on aga kindlasti pidurdanud senist linnaosa arengut, tõrjudes siit eemale võimalikke elanikke ning investoreid. Linnaosa elanike jaoks tähendab suur meelelahutuskeskus aga seda, et järsult paraneb nende elu kvaliteet, kuna enam ei pea meelelahutust otsima kesklinnast või Rocca al Marest. Vastavalt võib tõusta ka nende kinnisvara hind ning sotsiaalne staatus - praegu on ju prestiižikam elada mõnes teises magalarajoonis.

Külastasin eelmisel nädalal Lasnamäe tuleviku üle arutlevat konverentsi, mille korraldas arhitekt Tõnu Laigu ning millest pikemalt kirjutas eilne Postimees. Lasnamäe Ferrari tutvustamine oli üks kõige konkreetsemaid ideid selle Tallinna linnaosa (mis oma üle 100 000 elanikuga oleks ühtaegu suuruselt teine linn) arendamiseks.

Esialgu on Lasnamäe arendamiseks plaane teinud valdavalt arhitektid, kuid nende plaanid saavad teostuda ainult siis, kui neid toetavad linnavõimud ning need võtavad omaks elanikud ehk arhitektuuri tarbijad.

Puhtsotsioloogiliselt vaadates on Lasnamäel arenguks nii häid kui halbu eeldusi. Hea on muidugi see, et linnaosa elanikud on Tallinna kõige nooremad. Halb on see, et lasnamäelaste haridustase jääb teistele linnaosadele alla ning nende sissetulekud on ühed Tallinna kõige madalamad. Plusspoolele kannavad arhitektid aga ka selle, et Lasnamäe liiklusvõrgustik on erinevalt valglinnadest suhteliselt hästi välja arenenud ning seal on juba olemas kooli- ja teenindusasutuste võrk.

Aga ühe Poola arhitekti ettekanne andis mõista, et plussidest ja miinustest hoolimata polegi Tallinnal eriti mingit muud valikut kui panustada Lasnamäe kaasajastamisesse. Teine variant oleks Lasnamäe getostumine, sest kogu sealset elanikkonda ei suuda ümber asustada ükski võim ega isegi mitte turu nähtamatu käsi.

40 miljoni elanikuga Poolas elab 20% elanikkonnast nendes korterites, mis on ehitatud aastatel 1951-1988. Kokku on selliseid kortereid 5 miljonit ning Poola valitsus kinnitas juba 1995. aastal tegevuskava nende korterelamupiirkondade taaselustamiseks 21. sajandil.