Eesti noored joovad, vene noored süstivad rohkem

Sellise kollase pealkirja saab välja imeda uuringust, mis viidi lisaks Eestile üheaegselt veel 30 Euroopa riigis, USAs ja Kanadas. Eestis küsitleti 7-9. klasside õpilasi 150 koolis, kokku vastas ankeetküsitlusele üle 2600 õpilase.

Uuring, mida esitleti eile justiitsministeeriumis Kuriteoennetuse Nõukogus, näitab, et veidi rohkem tarvitavad alkoholi Eesti rahvusest noored. 16-aastastest noortest on viimase kuu vältel alkoholi tarvitanud üle poole noortest.

Narkootikume tarvitavad mõnevõrra rohkem vene noored, 16-aastastest on viimase kuu vältel narkootikume tarvitanud üle 10% venelastest ja veidi alla 10% eestlastest. Selge erinevus tuleb välja grupikakluste osas, mis on palju rohkem levinud vene noorte seas.

Kahjuks pole veel teada, kui sarnane või erinev on Eesti noorte käitumine teiste maadega võrreldes, sest teiste uuringutes osalenud riikide tulemused pole veel Eestisse jõudnud.

Varasematest sarnastest rahvusvahelistest uuringutest on teada, et üksikemade lastel on tavaliselt mistahes riigis suurem oht sattuda narkosõltuvusse või hakata kurjategijaks. Selle reegli puhul on erandiks Põhjamaad, kus sotsiaalsüsteem on nii tugev, et üksikemade lapsed ei erine teistest lastest.

Kahjuks näitas uuring Eestis, et ses mõttes pole me veel Põhjala riik, kuna üksikema hoole all kasvavad tüdrukud on vägivaldsemad ning neil esineb rohkem õigusrikkumisi.

Uuringust tuli välja paar olulist sõnumit vanematele. Hea uudis on see, et lastel, kes saavad oma vanematega hästi läbi ning veedavad vanematega rohkem aega koos, esineb õigusrikkumisi harvemini. Ka neis peredes, kus laste üle on tugev otsene kontroll, esineb vähem õigusrikkumisi ja probleemset käitumist.

Nagu tunnistas ka uuringu tulemusi tutvustanud Tartu Ülikooli õigussotsioloogia lektor Anna Markina, jääb selliste ankeetküsitluste puhul alati küsimus, kui tõesed on laste vastused. Samas ollakse rahvusvaheliselt veendunud, et selliseid küsimusi tasub usaldada ning neid korraldatakse juba aastakümneid.