Kohtute uste taga looklevad (mitme-)aastased sabad

Nagu selgus Riigikohtu esimehe Märt Raski tänasest ettekandest Riigikogus, looklevad Eesti kohtute uste taga ikka veel väga pikad sabad.

Kriminaalasjad said 2006. aastal kohtutes lahenduse keskmiselt 307 päevaga. Õnneks toimib kohtutes üha rohkem lihtmenetlus, mille kasutamisel saavad kriminaalasjad lahenduse keskmiselt 45 päevaga. Kuna lihtmenetlusega leidsid lahenduse 91% kriminaalasjadest, siis on nende abil lahenduseni jõudmise aeg valdavalt siiski suhteliselt lühike.

Samas on väga ebasoovitav sattuda kohtu alla Ida-Virumaal, sest Viru Maakohtus jõuavad kriminaalasjad üldmenetluses lahenduseni 415 päevaga, Narvas koguni 763 päevaga. Oma "kliente" teenindavad kiirelt Rapla kohtumaja, kus keskmiselt jõutakse ka üldmenetluse puhul lahenduseni 65 päevaga, ning Pärnus, kus see aeg on 109 päeva. Uskumatu rekord on see, et praegu on Eesti kohtute menetluses 29 kriminaalasja, mis on vanemad kui 10 aastat!

„Seega ei suuda riik veel kõigil juhtudel tagada igaühe põhiõigust, mille kohaselt tuleb kohtuasi läbi vaadata mõistliku aja jooksul,” tunnistas Märt Rask.

Üks oluline põhjus kohtuasjade talumatult pikaks venimisel on see, et paljudel juhtudel tühistatakse esimese astme kohtu lahendid ringkonnakohtutes ehk et esimese astme kohtute töö pole piisavalt heal tasemel.

Ent Riigikohtu esimees ei pidanud kohtute aeglase töö pärast patusteks ainult kohtuid, vaid ka asjaolu, et kohtute hea töö sõltub nende käsutuses oleva raha hulgast, mille eest omakorda vastutab justiitsminister ja Riigikogu.

Kauaaegne Reformierakonna tipp-poliitik Märt Rask lõpetas oma ettekande siiski sõbraliku üleskutsega arutada probleemi ja otsida sellele lahendusi ühiselt Riigikogu, Riigikohtu ja justiitsministri osalusel sügisel.

Märt Raski esinemise täistekst on peatselt saadaval Riigikogu koduleheküljel.