Kaks tundi tagasi lebasin PERHi operatsioonilaual ning mõistatasin huviga, mida kirurg minu vasaku käe sõrmega parajasti ette võtab.
Suureks üllatuseks oli operatsioon tänu kohaliku tuimestuse kasutamisele õpetlik ja kohati suisa humoorikas kogemus. Rõhutan siinkohal, et ma ei taha kuidagi solvata neid inimesi, kes on opi-laual käinud palju tõsisemal põhjusel kui väike sporditrauma ning kes pole pool tundi hiljem haiglast välja jalutanud. Nägin täna mitut tõsist oppi ootavat inimest ning soovin neile kõigile edukat lõikust ja head paranemist.
Alles haiglariietes kanderaamil operatsioonisaalist välja veeredes mõistad, kui abitu sa sel hetkel oled ning kui õnnis tunne on teada, et võid juba 15 minuti pärast oma jalule tõusta ning kohe oma ellu naasta.
PERHis töötavad heatujulised spetsid ning hea masinavärk. Esitad saatekirja, lähed osakonda, paned opiriided selga, annad oma rõivad ja rahakoti ära, löntsid õe sabas opi-tuppa. Siis pikem ootamine, sest kuigi kusagil märgiti arstile õigeks ruumiks 11 tuba, leban mina 13ndas ning kuulan ärevusega õdede toimetamist.
Siis tuleb arst, näitab asjalikult kust ta sisse lõikab ja selgitab, kuidas ta katkise kõõluse luu külge kinnitab. Asjalik seletus rahustab.
Siiski, siiski! Ilmselt polnud tuimestus päris opi alguses veel korralikult mõjunud, sest naha lahti lõikamine oli erinevalt hilisematest toimingutest päris valus ning lõikejoon selgelt jälgitav. Ei hakanud valu siiski arstile kurtma, eelistades pigem väiksemat tuimestust väiksele valule.
Järgmisena selgus, et lisaks taksodele mängib Star FM ka PERHi operatsioonisaalis ning siirupise muusika saatel möödus kõõluse jätkamiseks, sõrme puurimiseks ja haava õmblemiseks kulunud aeg tõesti veidi kiiremini.
Korraga tuiskas sisse järgmine kirurg, sest temale oli omakorda teatatud, et skalpelli tuleb välgutada 13 toas, aga tema kunde ootas hoopis 11 ruumis.
Olin juba vana rahu ise, kui mind hirmutas arsti palve 5-st toast drell ära tuua. Õnneks 5 tuba oma drelli ära ei andnud ning vajalikku tööriista mindi tooma kusagilt mujalt. Ootasin puurimist hirmuga, aga millal drell saabus ja kuidas sellega luusse auk tehti, sellest ma aru ei saanudki.
Korraga helises telefon ning vene-eesti segakeelest sain aru, et kirurgi oodatakse juba järgmisele lõikusele. „Ütle, et ma kohe tulen!“ hüüdis mees reipalt riide tagant, mis varjas mu lõigatavat kätt. „Mul on veel ainult nahk vaja kokku õmmelda!“
Millegipärast ei tohi isegi pärast väikest oppi ise minema jalutada. Nii lebasin ma ooteruumis kanderaamil, et mind turvaliselt palatisse oma asjade juurde tagasi toimetataks. Korraga haaras mu raamiotsast jõuline slaavi daam ja tahtis mind tagasi opi-ruumidesse vedada. „See on vale mees! Teda on juba lõigatud!“ hüüdis kolleeg tarmukale õele.
„Küll te olete ahned!“ ilmutas korpulentne õde head huumorimeelt. „Mulle see poiss päris meeldis, ma oleks hea meelega just tema võtnud.“
14.1.10
12.1.10
Ongi nii: IRL saab uue peasekretäri
Arusaamatutel põhjustel eitasid mitmed IRL-i likmed minu mõne päeva taguse blogikande sisu, mille kohaselt lõpetab Margus Tsahkna eelseisva IRL-i kongressi järel töö partei peasekretärina.
«Praegu olen siiski mina erakonna peasekretär,» teatas Margus veel eelmisel laupäeval Postimees Online'ile. Eile keeldus erakonna esimees Mart Laar peasekretäri vahetumise küsimust EPL-ile kommenteerimast, ehkki just Laar peab nimetama uue peasekretäri kandidaadi.
Täna tunnistas IRL lõpuks ikka avalikult, et Margus Tsahkna jätab peasekretäri ameti ning kandideerib erakonna aseesimeheks. Seega pole mul vähimatki põhjust taganeda ka väidetest, mille kohaselt IRL on sisemiselt kõige rohkem erinevateks leerideks lõhestunud Eesti erakond.
Soovin Margusele erakonnasisestel valimistel edu, sest nagu kirjutasin juba laupäeval: "Kindlasti on vaja rõhutada, et Margus on kõigist ametis olevatest erakondade peasekretäridest isiklikult kõige tugevama poliitilise mandaadiga. /.../ ... mullu oktoobris Tartus kogutud ligi 4000 valija toetus tõestas, et Tsahkna omab head häälematerjali mitte ainult laululaval, vaid ka valimistel."
Lõpetuseks tuleb tunnistada, et mõned siin blogis esitatud prognoosid on mul ka aia taha läinud, aga enamasti ning seegi kord ma ei eksinud.
«Praegu olen siiski mina erakonna peasekretär,» teatas Margus veel eelmisel laupäeval Postimees Online'ile. Eile keeldus erakonna esimees Mart Laar peasekretäri vahetumise küsimust EPL-ile kommenteerimast, ehkki just Laar peab nimetama uue peasekretäri kandidaadi.
Täna tunnistas IRL lõpuks ikka avalikult, et Margus Tsahkna jätab peasekretäri ameti ning kandideerib erakonna aseesimeheks. Seega pole mul vähimatki põhjust taganeda ka väidetest, mille kohaselt IRL on sisemiselt kõige rohkem erinevateks leerideks lõhestunud Eesti erakond.
Soovin Margusele erakonnasisestel valimistel edu, sest nagu kirjutasin juba laupäeval: "Kindlasti on vaja rõhutada, et Margus on kõigist ametis olevatest erakondade peasekretäridest isiklikult kõige tugevama poliitilise mandaadiga. /.../ ... mullu oktoobris Tartus kogutud ligi 4000 valija toetus tõestas, et Tsahkna omab head häälematerjali mitte ainult laululaval, vaid ka valimistel."
Lõpetuseks tuleb tunnistada, et mõned siin blogis esitatud prognoosid on mul ka aia taha läinud, aga enamasti ning seegi kord ma ei eksinud.
10.1.10
Evelini transrasvad inspireerivad ilukirjandust
Mullu tänu Evelin Ilvese julgele pealehakkamisele kogu Eestis kurikuulsaks saanud transrasvad on juba inspireerinud isegi uuemat ilukirjandust, nagu näitab Armin Kõomägi novell "Teist põlve kaevur".
Viimased aastad kirjanikuna ning viimased aastakümned ettevõtjana tuntud Kõomägi viimases Vikerkaares ilmunud novell pakub ridamisi üllatusi. Teos algab sotsrealistlikult välja surevat kaevandusasulat kujutades, pakub edasi andruskivirähulikult sügavmõttelisi vestlusi akvaariumikala ja kärbestega ning lõppeb nauditava puändiga, kus lugejaid üllatatakse transrasvu sisaldavate Kalevi kommide abil.
Tõtake lugema! Kuigi võib kahtlustada, et tänapäeval jääb lugemata 99% nendest viidest, millega ei kaasne viidet teosele netis ning Vikerkaare kodukal seda taiest veel üleval pole.
Kõomägi on viimastel aastatel lisaks heatasemelisele loomingule, mida kinnitab Tuglase novellipreemia võitmine, silma paistnud päevakajaliste teemade ja tegelaste kirjandusse toomisega. Tema novellides toimetavad muuhulgas Kristiina Ojulandi, Tunne Kelami ja Marianne Mikko nime kandvad tegelased ning need lood leiate huvi korral kenasti Vikerkaare koduleheküljelt.
Viimased aastad kirjanikuna ning viimased aastakümned ettevõtjana tuntud Kõomägi viimases Vikerkaares ilmunud novell pakub ridamisi üllatusi. Teos algab sotsrealistlikult välja surevat kaevandusasulat kujutades, pakub edasi andruskivirähulikult sügavmõttelisi vestlusi akvaariumikala ja kärbestega ning lõppeb nauditava puändiga, kus lugejaid üllatatakse transrasvu sisaldavate Kalevi kommide abil.
Tõtake lugema! Kuigi võib kahtlustada, et tänapäeval jääb lugemata 99% nendest viidest, millega ei kaasne viidet teosele netis ning Vikerkaare kodukal seda taiest veel üleval pole.
Kõomägi on viimastel aastatel lisaks heatasemelisele loomingule, mida kinnitab Tuglase novellipreemia võitmine, silma paistnud päevakajaliste teemade ja tegelaste kirjandusse toomisega. Tema novellides toimetavad muuhulgas Kristiina Ojulandi, Tunne Kelami ja Marianne Mikko nime kandvad tegelased ning need lood leiate huvi korral kenasti Vikerkaare koduleheküljelt.
9.1.10
Kes saab IRL-i uueks peasekretäriks?
Kuna Mart Laar jätkab IRL-i esimehena pärast 31. jaanuari toimuvat üldkogu niikuinii, siis on IRL-i tuleviku seisukohalt kõige huvitavam küsimus, kes saab peasekretäri ametist loobuva Margus Tsahkna asemel uueks partei tegevjuhiks.
Erakonnakaaslastele antud lubaduse kohaselt loobub Tsahkna peasekretäri tööst, kandideerib jaanuari lõpus erakonna juhatuse liikmeks ning nii peab Mart Laar tema asemel nimetama uue peasekretäri.
Erakonna peasekretäridel on hoolimata näiliselt tagasihoidlikust ametikohast mistahes erakonnas suur mõjuvõim, sest nemad juhivad parteiametnike tööd ning suudavad selle kaudu suuresti mõjutada erakonnakaaslaste meelsust ja otsuseid.
IRL on meie erakondadest ilmselt kõige rohkem erinevateks leerideks killustunud. Üldistades võib eristada Mart Laari kõige tugevamalt toetavaid endiseid isamaalasi, endiseid ERSP-lasi, respublikaane ning Aaviksoo-Veskimägi rakukest. Senine peasekretär on olnud Mart Laari lähedane liitlane ning kuna Laari kritiseerimiseks on erakonnasisestel oponentidel jõudu väheks jäänud, siis on suur osa senise juhtimisstiili kriitikast suunatud peasekretäri pihta.
Nii on Laaril erakonnasiseste pingete vähendamiseks kõige lihtsam Tsahknast loobuda ning asendada ta uute esimehe-volituste ajaks peasekretäriga, kel on erakonnas laiem toetus. Peasekretäri kandidaadi esitab küll IRL-i esimees, aga see ei saa olla vastuoluline isik, sest teda peavad toetama ka erakonna eestseisus ning volikogu.
Kindlasti on vaja rõhutada, et Margus on kõigist ametis olevatest erakondade peasekretäridest isiklikult kõige tugevama poliitilise mandaadiga. Ta sai küll 2007. aastal Riigikogu liikmeks ainult haridusministriks saanud Tõnis Lukase asendajana. See-eest mullu oktoobris Tartus kogutud ligi 4000 valija toetus tõestas, et Tsahkna omab head häälematerjali mitte ainult laululaval, vaid ka valimistel.
Taustaks niipalju, et Edgar Savisaar pani sisuliselt ainuisikuliselt Keskerakonna peasekretäriks Priit Toobali, kes lõpetas 2007. aastal Riigikogu valimised Viljandi- ja Järvamaal legendaarse Jaan Kundla järel keskerakondlastest alles 7. kohal.
Reformierakonna peasekretär Kristen Michal kogus 2007. aastal oma ringkonnas reformierakondlastest 5. tulemuse Katrin Karisma kannul, kuid pääses tänu kõrgele kohale erakonna valimisnimekirjas Riigikokku ja loobus peagi mandaadist.
Sotsiaaldemokraatide uueks peasekretäriks saab jaanuaris tõenäoliselt Riigikogu liige Kalvi Kõva, kes noppis 2007. aastal ülipopulaarse Ivari Padari järel Võru-, Põlva- ja Valgamaal teise koha.
Erakonnakaaslastele antud lubaduse kohaselt loobub Tsahkna peasekretäri tööst, kandideerib jaanuari lõpus erakonna juhatuse liikmeks ning nii peab Mart Laar tema asemel nimetama uue peasekretäri.
Erakonna peasekretäridel on hoolimata näiliselt tagasihoidlikust ametikohast mistahes erakonnas suur mõjuvõim, sest nemad juhivad parteiametnike tööd ning suudavad selle kaudu suuresti mõjutada erakonnakaaslaste meelsust ja otsuseid.
IRL on meie erakondadest ilmselt kõige rohkem erinevateks leerideks killustunud. Üldistades võib eristada Mart Laari kõige tugevamalt toetavaid endiseid isamaalasi, endiseid ERSP-lasi, respublikaane ning Aaviksoo-Veskimägi rakukest. Senine peasekretär on olnud Mart Laari lähedane liitlane ning kuna Laari kritiseerimiseks on erakonnasisestel oponentidel jõudu väheks jäänud, siis on suur osa senise juhtimisstiili kriitikast suunatud peasekretäri pihta.
Nii on Laaril erakonnasiseste pingete vähendamiseks kõige lihtsam Tsahknast loobuda ning asendada ta uute esimehe-volituste ajaks peasekretäriga, kel on erakonnas laiem toetus. Peasekretäri kandidaadi esitab küll IRL-i esimees, aga see ei saa olla vastuoluline isik, sest teda peavad toetama ka erakonna eestseisus ning volikogu.
Kindlasti on vaja rõhutada, et Margus on kõigist ametis olevatest erakondade peasekretäridest isiklikult kõige tugevama poliitilise mandaadiga. Ta sai küll 2007. aastal Riigikogu liikmeks ainult haridusministriks saanud Tõnis Lukase asendajana. See-eest mullu oktoobris Tartus kogutud ligi 4000 valija toetus tõestas, et Tsahkna omab head häälematerjali mitte ainult laululaval, vaid ka valimistel.
Taustaks niipalju, et Edgar Savisaar pani sisuliselt ainuisikuliselt Keskerakonna peasekretäriks Priit Toobali, kes lõpetas 2007. aastal Riigikogu valimised Viljandi- ja Järvamaal legendaarse Jaan Kundla järel keskerakondlastest alles 7. kohal.
Reformierakonna peasekretär Kristen Michal kogus 2007. aastal oma ringkonnas reformierakondlastest 5. tulemuse Katrin Karisma kannul, kuid pääses tänu kõrgele kohale erakonna valimisnimekirjas Riigikokku ja loobus peagi mandaadist.
Sotsiaaldemokraatide uueks peasekretäriks saab jaanuaris tõenäoliselt Riigikogu liige Kalvi Kõva, kes noppis 2007. aastal ülipopulaarse Ivari Padari järel Võru-, Põlva- ja Valgamaal teise koha.
5.1.10
Picasso menukam kui jõulupoed ja Talvesõda
Eelmisel nädalavahetusel kogesin Helsingis, et 20. sajandi üks tunnustatumaid kunstnikke Pablo Picasso toimib publikumagnetina tuhat korda paremini kui jõulujärgsed suured allahindlused kaubanduskeskustes või tavapärases muuseumis.
Picasso rändnäitusele pääsemiseks ootasid inimesed miinus 15-kraadises pakaseses tund aega järjekorras, muidugi juhul, kui nad polnud taibanud internetis pileteid varem kinni panna (http://www.ateneum.fi/default.asp?docId=12532). Õnneks oli meie pere-emal taipu ning pileteid polnud vaja oodata aasta jubedaima pakase ja lõikava meretuule käes.
Näitus, mis annab Picasso kõigist loomeperioodidest hea ülevaate, on väga hea. Seda saab erandkorras ja publiku suurele huvile vastu tulles pikendatult külastada jaanuari lõpuni. Näituse menukusest andis tunnistust vajadus liikuda kohati puu-püsti-täis Ateneumi ruumes ringi külg ees ning kohatine raskus mõnd teost täies hiilguses näha. Muidugi poleks rändnäitus teoks saanud, kui seda poleks toetanud Helsingi linnavalitsus ja mõned suurfirmad.
Kahjuks polnud kaugeltki nii menukas, kuigi väga patriootlik, võimalus tutvuda soomlaste endi kokkuvõttega Talvesõjast Sõjamuuseumis. Erinevalt Picassost, oli seal külalisi tunni jooksul ainult kümmekond. Kohati päris moodne ja heliefektidega vürtsitatud ekspositsioon on loodetavasti eeskujuks meie Laidoneri näitusemajale. Minu 11-aastane tütar suutis igal juhul õnneks pärast näituse külastamist tõdeda, et ajal, mil Soome poolt oli väljas üldse ca 360 000 sõdurit, hukkus vene poolt täpselt niisama palju mehi.
Südamest kahju on ainult sellest, et Talvesõda sai veidi hiljem jätku ning näitus selle sõja tulemusi enam ei reetnud:)
Picasso rändnäitusele pääsemiseks ootasid inimesed miinus 15-kraadises pakaseses tund aega järjekorras, muidugi juhul, kui nad polnud taibanud internetis pileteid varem kinni panna (http://www.ateneum.fi/default.asp?docId=12532). Õnneks oli meie pere-emal taipu ning pileteid polnud vaja oodata aasta jubedaima pakase ja lõikava meretuule käes.
Näitus, mis annab Picasso kõigist loomeperioodidest hea ülevaate, on väga hea. Seda saab erandkorras ja publiku suurele huvile vastu tulles pikendatult külastada jaanuari lõpuni. Näituse menukusest andis tunnistust vajadus liikuda kohati puu-püsti-täis Ateneumi ruumes ringi külg ees ning kohatine raskus mõnd teost täies hiilguses näha. Muidugi poleks rändnäitus teoks saanud, kui seda poleks toetanud Helsingi linnavalitsus ja mõned suurfirmad.
Kahjuks polnud kaugeltki nii menukas, kuigi väga patriootlik, võimalus tutvuda soomlaste endi kokkuvõttega Talvesõjast Sõjamuuseumis. Erinevalt Picassost, oli seal külalisi tunni jooksul ainult kümmekond. Kohati päris moodne ja heliefektidega vürtsitatud ekspositsioon on loodetavasti eeskujuks meie Laidoneri näitusemajale. Minu 11-aastane tütar suutis igal juhul õnneks pärast näituse külastamist tõdeda, et ajal, mil Soome poolt oli väljas üldse ca 360 000 sõdurit, hukkus vene poolt täpselt niisama palju mehi.
Südamest kahju on ainult sellest, et Talvesõda sai veidi hiljem jätku ning näitus selle sõja tulemusi enam ei reetnud:)
27.12.09
Jan Kaus, Daniel Kehlmann ja netipervo
Jõuluaeg kingib lugemisaega ning lugemisrõõm viis kogemata kokku kahe autori muidu raskesti ühitatavates teostes peituvad viited netipededele: Jan Kausi romaani Hetk ning Daniel Kehlmanni "romaani üheksas novellis" Kuulsus.
Kausi romaanis, mis kindlasti ja õigustatult kandideerib Eesti aasta parima romaani auhinnale, häirib mind ühel hetkel möödamisi sisse toodud tegeleskuju, millega Kaus kurjalt naeruvääristab umbes kahe lehekülje ulatuses Innot. Kirjaniku käsitluses süüdimatut meest, kel varasema eluga võrreldes on katus ära sõitnud ning kes peksab täitsa segast.
Muidu tõsise raamatu puhul tekitab selline sõnaline karikatuur küsimuse, kas kirjanik on lihtsalt endaga seotud alateema püüdnud kunstiks pöörata või kasutab ühiskonnas üldtuntud klouni ära turunduslikel kaalutlustel oma teosele tähelepanu tõmbamiseks. Kunstiks pööramine kindlasti ebaõnnestub, võimaliku turundusliku tähelepanu puhul loodan, et ka minu kirjutis ei ajenda Kausi pervo kohta küsitlema ning netipede asemel ajendab hea raamat muid mõistlikke küsimusi.
Ilmselt on ka 21. sajandi saksa suurimaks kirjanikuks peetud Daniel Kehlmann võtnud nõuks oma viimases romaanis anda isiklik vastulöök mõnele saksa herr Innole või loodetavasti internetikommides paradeerivatele kustidele üldisemalt. Kelle käitumine Kehlmannile isiklikult ja valusalt pinda käib.
Kehlmanni romaaaniks ühilduvatest novellides üks on tõeliselt kuri karikatuur sellisest netipervost, kes veedab kogu oma kvaliteetaja netikommidest, olles muidu õnnetu jobu, kes elab keskealisena koos emaga ning kes häirib oma kolleege ülekaalust tuleneva pideva higilebraga.
Soovitan seda novelli soojalt lugeda kõigil meie emaga koos elavatel netihiiglastel, kel muu elu täiesti puudub, aga ka nende tööandjatel, et lähitulevikus kumavaid ohte paremaini ette aimata.
Kausi romaanis, mis kindlasti ja õigustatult kandideerib Eesti aasta parima romaani auhinnale, häirib mind ühel hetkel möödamisi sisse toodud tegeleskuju, millega Kaus kurjalt naeruvääristab umbes kahe lehekülje ulatuses Innot. Kirjaniku käsitluses süüdimatut meest, kel varasema eluga võrreldes on katus ära sõitnud ning kes peksab täitsa segast.
Muidu tõsise raamatu puhul tekitab selline sõnaline karikatuur küsimuse, kas kirjanik on lihtsalt endaga seotud alateema püüdnud kunstiks pöörata või kasutab ühiskonnas üldtuntud klouni ära turunduslikel kaalutlustel oma teosele tähelepanu tõmbamiseks. Kunstiks pööramine kindlasti ebaõnnestub, võimaliku turundusliku tähelepanu puhul loodan, et ka minu kirjutis ei ajenda Kausi pervo kohta küsitlema ning netipede asemel ajendab hea raamat muid mõistlikke küsimusi.
Ilmselt on ka 21. sajandi saksa suurimaks kirjanikuks peetud Daniel Kehlmann võtnud nõuks oma viimases romaanis anda isiklik vastulöök mõnele saksa herr Innole või loodetavasti internetikommides paradeerivatele kustidele üldisemalt. Kelle käitumine Kehlmannile isiklikult ja valusalt pinda käib.
Kehlmanni romaaaniks ühilduvatest novellides üks on tõeliselt kuri karikatuur sellisest netipervost, kes veedab kogu oma kvaliteetaja netikommidest, olles muidu õnnetu jobu, kes elab keskealisena koos emaga ning kes häirib oma kolleege ülekaalust tuleneva pideva higilebraga.
Soovitan seda novelli soojalt lugeda kõigil meie emaga koos elavatel netihiiglastel, kel muu elu täiesti puudub, aga ka nende tööandjatel, et lähitulevikus kumavaid ohte paremaini ette aimata.
18.12.09
Tulge jõuludoonoriks!
Homme on kõigil tallinlastel hea võimalus head teha, sest Tallinna verekeskused kutsuvad jõuludoonoriks. Täpsem info allpool PERHi pressiteates.
Hannes,
loovutas verd juba eile
Laupäeval, 19. detsembril on Jõulud verekeskuses Jõulud on rõõmu ja rahu aeg. Hea tegemise aeg. Verd loovutades saab doonor teha paljude abivajajate jaoks elu suurima kingituse, sest pakub asendamatut tuge nende tervise või kogunisti elu päästmisel.
Pühade puhul ja paljude doonorite rõõmuks on verekeskus nii Ädala tänaval kui DoonoriFoorumis Foorumi keskuses avatud ka laupäeval, 19. detsembril kell 9.00-14.00. Siis on verekeskuses Jõulud ning külalisi tervitab Jõuluvana, jagatakse kingitusi ning ikka ja alati rõõmsat tuju.
Oodatud on kõik terved ja hea südamega inimesed, koos pere ja sõpradega. Toimub jõululoterii, mille iga loos võidab. Doonoritele pai tegemiseks on välja pandud teatripiletid, kinkekaardid, kosmeetikatooted, maiustused jpm.Jõulueelse meeleolu loomiseks ja doonorite meeleheaks teevad terve detsembrikuu kingitusi mitmed verekeskuse head sõbrad:Põltsamaa Felix, Suva, Efektoptika, Toila Spa, Tallink, Ideaal Kosmeetika, Kalev, Looduse Pood, Weleda, Taula Pharma, Sirowa, Hotell Mardi Kuressaares ning Eesti Etendusasutuste Liidu kaudu Vat Teater, Draamateater, Kanuti Gildi saal ja Vana Baskini Teater.Verekeskuse suurtoetaja Fazer pakub vereloovutajatele maitsvat ja tervislikku Musta Seemneleiba.
Jõulude eel saab doonorluse abil head teha ka 21. ja 22. detsembril, mil verekeskus on mõlemas vereloovutuskohas avatud tavapärastel kellaaegadel ning 23. detsembril kell 9.00-14.00. 24., 25., 31. detsembril ja 1. jaanuaril on verekeskus suletud ja peab koos teistega pühi. Detsembris Eesti erinevates paikades toimuvate doonoripäevade kohta saab täpset infot verekeskuse kodulehel olevast väljasõitude graafikust. Tule doonoriks ja tee elu suurim kingitus!
Lisainfo: www.verekeskus.ee
Hannes,
loovutas verd juba eile
Laupäeval, 19. detsembril on Jõulud verekeskuses Jõulud on rõõmu ja rahu aeg. Hea tegemise aeg. Verd loovutades saab doonor teha paljude abivajajate jaoks elu suurima kingituse, sest pakub asendamatut tuge nende tervise või kogunisti elu päästmisel.
Pühade puhul ja paljude doonorite rõõmuks on verekeskus nii Ädala tänaval kui DoonoriFoorumis Foorumi keskuses avatud ka laupäeval, 19. detsembril kell 9.00-14.00. Siis on verekeskuses Jõulud ning külalisi tervitab Jõuluvana, jagatakse kingitusi ning ikka ja alati rõõmsat tuju.
Oodatud on kõik terved ja hea südamega inimesed, koos pere ja sõpradega. Toimub jõululoterii, mille iga loos võidab. Doonoritele pai tegemiseks on välja pandud teatripiletid, kinkekaardid, kosmeetikatooted, maiustused jpm.Jõulueelse meeleolu loomiseks ja doonorite meeleheaks teevad terve detsembrikuu kingitusi mitmed verekeskuse head sõbrad:Põltsamaa Felix, Suva, Efektoptika, Toila Spa, Tallink, Ideaal Kosmeetika, Kalev, Looduse Pood, Weleda, Taula Pharma, Sirowa, Hotell Mardi Kuressaares ning Eesti Etendusasutuste Liidu kaudu Vat Teater, Draamateater, Kanuti Gildi saal ja Vana Baskini Teater.Verekeskuse suurtoetaja Fazer pakub vereloovutajatele maitsvat ja tervislikku Musta Seemneleiba.
Jõulude eel saab doonorluse abil head teha ka 21. ja 22. detsembril, mil verekeskus on mõlemas vereloovutuskohas avatud tavapärastel kellaaegadel ning 23. detsembril kell 9.00-14.00. 24., 25., 31. detsembril ja 1. jaanuaril on verekeskus suletud ja peab koos teistega pühi. Detsembris Eesti erinevates paikades toimuvate doonoripäevade kohta saab täpset infot verekeskuse kodulehel olevast väljasõitude graafikust. Tule doonoriks ja tee elu suurim kingitus!
Lisainfo: www.verekeskus.ee
Subscribe to:
Posts (Atom)
