Äsja lõppesid ühtaegu Riigikogus võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seaduse esimene lugemine ning valitsuse pressikonverents, kus peaminister Andrus Ansip ja rahandusminister Jürgen Ligi andsid seaduse ülekohtuselt kurja hinnangu. Sellise käitumisega viitasid Reformierakonna liidrid võimalusele, et nende partei võib pool aastat hoolega lihvitud võlgade ümberkujundamise seaduse otsitud ettekäänetel lihtsalt põhja lasta.
Kahjuks ei suutnud või pigem ei tahtnud valitsus Riigikogule oma ametlikke seisukohti enne tänast Riigikogu istungit edastada, ehkki eelnõu oli valminud tihedas koostöös justiitsministeeriumi ja isiklikult justiitsministriga. Juba selline käitumine meenutab venitamistaktikat, mille eesmärk on vältida seaduse vastuvõtmist enne jaanipäeva.
Rahandusminister Ligi põlastas uut seadust põhjusel, et see olevat kiirustades tehtud erakondlik propaganda. Meenutan siis veelkord, et seda seaduseelnõu hakati kirjutama mullu novembris ning selle põhiautorid on sellised spetsid nagu advokaat Paul Varul ja riigikohtu liige Villu Kõve.
(Kui toimuksid Eesti meistrivõistlused kiirkorras erakondlikku propagandat tegevate eelnõude tegemises, siis oleks need viimastel aastatel pika puuga võitnud justiitsminister Rein Lang.)Võlgade ümberkujundamisega tegelemine algas justiitsminister Rein Langi raevuka vastuseisuga esimestel töörühma koosolekutel, kuid paraku jäid Lang ja Reformierakond selles seltskonnas alla nii poliitikutele kui ka apoliitilistele õigusasjatundjatele.
Oma osa võlgade ümberkujundamise seaduse pidurdamisel on kindlasti Riigikogu õiguskomisjoni esimehe Ken-Marti Vaheri ja justiitsminister Rein Langi vahelisel isiklikul vaenul, mis on pidurdanud ka paljude teiste oluliste seaduseelnõude menetlemist. Ka võlgade ümberkujundamise seaduse puhul algasid töörühma koosolekud mullu sügisel pidevalt Langi ja Vaheri teravate isiklike ärapanemistega.
Muidugi on ka võlgade ümberkujundamise seadusega seoses tehtud poliitilist propagandat, aga see ei varjuta asjaolu, et 1. märtsiks 2010 oli Eestis välja antud 157 992 eluasemelaenu. Kokku oli eluasemelaene välja antud üle 95 miljardi krooni väärtuses ning keskmine laenujäägi suurus on 602 318 krooni.
Nii suured arvud näitavad, et tuhanded Eesti pered peavad järgmised 10-30 aastat tasuma oma uue kodu ostmiseks võetud laene olukorras, kus järsult on kasvanud tööpuudus ja vähenenud ka paljude töötavate inimeste sissetulekud. Aga need suured arvud näitavad ka seda, et võlg ei ole ainult raha laenanud perede mure, vaid kogu ühiskonna jaoks tõsine ja ähvardav probleem, millega tegelebki võlgade ümberkujundamise seadus.
Ülevaate seaduse esimesest lugemisest saate tänasest Riigikogu stenogrammist.
20.5.10
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment