Ühtse Eesti erakonna etendus näitas, et Eestis on palju valijaid, kes on pettunud kõigis senistes erakondades ning hääletaks uue erakonna poolt, kuigi Ühtse Eesti tegijad ise rõhutasid, et demokraatia probleeme ei lahenda iga 4 aasta tagant uue valiku tegemine.
Sel teemal arutlesid eile Sotsiaaldemokraatlikus Õhtuülikoolis 3 mõtlejat - sotsioloog Juhan Kivirähk, riigiõiguse spets Ülle Madise ning sotsiaaldemokraat ja endine NO99 direktor Indrek Saar.
Siinkohal edastan blogi lugejatele vaid mõned ligi 2-tunnise mõttevahetuse seisukohad, mis keskenduvad uue erakonna tekkele. Algatuseks pean tunnistama, et pakkusin ise aasta tagasi mitmele poliitikule ja ajakirjanikule kihlvedu, et 2011. aastal saab Riigikokku mõni uus erakond. Keegi ei julgenud kihlvedu vastu võtta, sest poliitikaspetsidele tundus uskumatu olukord, kus Rahvaliit ja rohelised jäävad valimiskünnise taha ning nende hääled jagavad uustulnuka asemele ära 4 senist suuremat parteid.
Minu mõttekäigu taga oli arusaam, et Eestis on piisavalt rahulolematuid valijaid, kes pole olemasoleva poliitilise nomenklatuuriga rahul ning otsivad alati uut jõudu. See seltskond tagas (koos suurettevõtjate võimsa rahastamisega) 2003. aastal uusvapsliku Res Publica lühiajalise valimisedu ning 2007. aastal valis parlamenti rahatud, kuid kogu maailmas tuntud ja mõistateva maailmavaatega roheliste väikse seltskonna.
Paraku tundub praegu nii, et kui endine õiguskantsler Allar Jõks sügiseks oma erakonda ära ei tee, siis ongi meil järgmises Riigikogus esindanutud ainult 4 erakonda.
Ülle Madise tõdes eilses Sotsiaaldemokraatia Õhtuülikoolis, et seadustega seatud rahaliste tõketega on uue partei ja üldse uute poliitikute tulek Eestis seniste suurerakondade poolt tehtud erakordselt raskeks. Nii raskeks, et kui keegi tahab tulla, siis Ülle Madise hinnangul on selleks võimaluseks ainult väga jõuline populistlik programm. Umbes selline nagu pakkus välja Ühtne Eesti, mille paljudele teatriinimeste arvetes absurdini viidud loosungite peale plaksutas märkimisväärne osa inimesi siiralt käsi.
Sotsioloog Juhan Kivirähk möönis samuti, et uuele erakonnale seadustega ehitatud sisenemisbarjäär on hirmutavalt kõrge, kuid tõdes, et ruumi on ühe-teema-erakondadele. Sellistele parteidele, mis võtavad hääli keskendudes ühele ühiskonnale olulisele teemale, kuigi neil puuduvad terviklahendused. (Nende võimalikku edu iseloomustab roheliste viimased 3 aastat Riigikogus - HR).
Kõik kolm vestlejat jõudsid üksteisest sõltumatult järeldusele, et demokraatiat Eestis ei aita ega päästa valimisseaduse jõuline reform, vaid valijate ehk kodanike senisest jõulisem ja nõudlikum käitumine. Ülle Madise arvates ei saa inimesed loota, et kellelegi saab delegeerida igapäevast tööd ja pädevust nõudvat politiliste otsuste tegemist, mis on omane heale kodanikule. Juhan Kivirähk pakkus omalt poolt siiski välja, et kuna kodanike igapäevane töö ja tähelepanu poliitilistele otsustele on ebareaalne, võiks olukorda päästa vahevariant ehk valijate usaldusühingute teke, mis kontrollivad igapäevaselt, kas ja kui hästi-halvasti erakonnad oma lubadusi täidavad.
18.5.10
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment