Presidendi palk ja rahva malk

Tänane Äripäev Online esitas lennukalt alljärgneva uudise. Mõni sõna selgituseks/täpsustuseks.

Üle-eelmisel nädalal arutasid kõrgemate riigiteenijate palgateemat Ene Ergma kokku kutsutud 6 Riigikogu fraktsiooni esindajad. See töö sõnagagi meediasse ei jõudnud. Selle töö tulemuse vormistasid mõne erandiga eelmisel esmaspäeval eelnõuks põhiseaduskomisjoni liikmed.

Täna oli põhiseaduskomisjoni arutelu põhiteemaks võimalik kõrgeimate riigiteenijate (mitte ainult presidendi, vaid ka nt Riigikogu ja Riigikohtu esimehe) kõrgeim palgamäär, millest sõltuvad alanevas järjekorras kõik ülejäänud.

Arvamused jagunesid kolmeks. Esiteks - presidendi ja teiste riigiteenistujate palk peab ka alates aprillist 2011. jääma praegusele tasemele ehk tipptasemel enam-vähem 5200 euro peale (kuna nii arvestab seadus meie loodetavat liitumist uue valuutaga alates 2011. aastast ning ebaõnnestumise korval on lihtne teha ajutine tagasiarvestus). Seda seisukohta toetasid selgelt ka sotsiaaldemokraadid.

Teiseks - palk peab olema kõrgem kui 5200 eurot. Jutuks olid kõrgeima määra puhul summad 5350 - 6000 eurot. Riigikogus on tõesti ka selle mõtteviisi kandjaid, et president peab saama europarlamendi lihtliikme palga, ehk 124 000 krooni. Aga vastavalt ka muud riigiteenijad selle võrra märksa kõrgema palga, ehkki ühiskonnas on selge palgatrend allapoole, mitte järsult üles.

Kolmas leer väitis, et tähtsaim on konsensuse saavutamine, kuid samas polnud nad nõus tipp-palga alandamisega alla 5200 euro.

Nii sündis kokkolepe 5200 euro peale.

Kahjuks jäid sotsiaaldemokraadid täna vähemusse oma mõttega, et Soome eeskujul määrab parlamendi palga sõltumatutest arvamusliidritest koosnev 3-liikmeline töörühm. Kuna Riigikogu jääb Eestis uue korra kohaselt ise oma palgaga tegelema, siis ennustan julgelt, et parlamendi palgateema jääb ka tulevikus populistilike parandusettepanekute ja ühiskondlike pingeallikate kohaks.

Rain Rosimannus tõdes Riigikogus, et "ideaaljuhul" jääb uus riigiteenijate palgasüsteem parlamendi liikmetest sõltumatult tulevikus ennast palgaindeksi abil ise kohandama. Olen täiesti kindel, et ideaalsüsteem ei toimi ning kõige hullemal juhul näeme me juba 2010. aastal, kuidas mõni 2% toetusega erakond muudab oma valimiskampaania keskseks osaks nõude vähendada riigiteenijate palku kahe korra võrra, sest ühtki muud ideed neil rahva ees silmi paistmiseks pole. Homme-ülehomme kinnitatav otsus ei lahenda seega probleeme, vaid taastoodab neid juba järgmisel-ülejärgmisel aastal kindlasti.

Rumm: mõne arvates peaks presidendi palk olema 124 000
14.12.2009, 16:15
Riigikogu põhiseaduskomisjonis oli tänasel arutelul inimesi, kelle arvates peaks president saama Euroopa parlamendi lihtliikme palka ehk 124 000 krooni, ütles sotsiaaldemokraadist põhikomisjoni liige Hannes Rumm.
Rumm lisas, et tema jaoks oli ligi 81 000-kroonine presidendi palk ülemine piir.
Meie ühiskonna heaolu ei ole päris sellisel tasemel. Aga oli ka fraktsioon, kes ütles, et nad pole mitte mingil juhul nõus, kui palk langeb alla 5200 euro,“ lausus Rumm. Tema hinnangul oli mõistlik presidendi palka veidi tõsta, sest ajutiselt on riigipea teenistust vähendatud.
Sotsid tegid riigiteenistujate palgasüsteemi eelnõu muutmiseks ettepaneku, et presidendi palga võiks määrata kolm riigikoguvälist liiget sarnaselt Soomega. Komisjonis ei leidnud ettepanek heakskiitu.
„Aga Soome kogemus näitab seda, et kolmest liikmest koosnev komisjon, kes seal palka määrab, on õigustatud. Muidu oli neil ka nii, et riigikogu otsustas palga. Aga pärast seda on lõputu jama parlamendi liikmete palkade õigluse ja ebaõigluse üle lõppenud. Soome parlament ei pea peale seda tegelema oma palgaküsimustega, vaid hoopis mõjukamate teemadega,“ lausus Rumm.
Täna hääletati põhiseaduskomisjonis presidendi palgamääraks 5200 eurot ehk 81 362 krooni. Eelnõu kolmas lugemine on kolmapäeval.
Katariina Krjutškovakatariina.krjutskovaatchararipaev.ee